KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Kohtukoosseis Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Indrek Soots ja Meeli Kaur Otsuse tegemise aeg ja koht 05.12.2018, Tal

) § 21 lg 7 kohaselt on liikmel õigus saada üldkoosoleku protokolli või selle ärakirja. Seega on kostja kohustatud saatma hagejale 2012 ja 2014 aastate üldkoosolekute protokollid koos lisadega.

1. Hageja palub kohustada kostjat nimetatud üldkoosolekute protokollid koos lisadega saatma hageja e-posti aadressile XXX või andma nende ärakirjad hagejale kätte nädala jooksul otsuse jõustumisest. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kostja vastuväited hagile
2. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. 8.

§ 21

lg 7 järgi on hagejal õigus saada 14 päeva möödumisel üldkoosoleku protokolli või selle osa ärakiri. See õigus realiseeritakse üldkoosoleku protokolli panemisega teadete tahvlile kõikidele kostja liikmetele tutvumiseks. Hageja majas ei ela, aga käib koosolekutel. Hageja teab, millal koosolekud toimuvad ja millal on protokoll kättesaadav. Eraldi ei ole protokollide väljastamine ette nähtud. Kostja juhatusel puudub kohustus ühistu liikmele koopiad väljastada. Selleks puudub ka tähtaeg. Ühistu liikmed võivad soovi korral pöörduda juhatuse poole taotluste ja avaldustega algatusrühma või revidendi kaudu. Põhikirja p-i 7.4.1 järgi annab juhatus 2 revisjonikomisjonile või revidendile dokumendid tutvumiseks, ei väljasta koopiaid. Kostja arvates kehtib sama kord, mis kehtib korteriühistu liikmete esindajale (revident), ka kõikidele teistele isikutele. Esimese astme kohtu otsus

1. Harju Maakohtu 30.04.2018 otsusega jäeti hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
2. Kohus lahendab avalduse hagiavalduse aluseks olevate asjaolude tekkimise ajal kehtinud seaduste alusel. Nimetatud ajal ei kehtinud korteriomandi ja korteriühistu seadus, mistõttu see kohaldamisele ei kuulu.
3. Hagiavaldusega koos esitas hageja tõendina e-kirja (tl 12), milles teatab kostjale, et on alates detsembrist 2016 korteriühistu liige. Seega on kostjal tekkinud hageja kui ühistu liikme ees kohustused alates detsembrist 2016, mil hagejast sai korteriühistu liige. Kehtinud korteriühistuseadus (KÜS) ei sisaldanud sätteid, mis reguleeriksid korteriühistult dokumentide saamise õigust. KÜS § 1 lg 2 kohaselt rakendatakse KÜSs reguleerimata küsimustes

sätteid. 12.

§ 21

lg 7 alusel on hagejal korteriühistu liikmena õigus saada üldkoosoleku protokolli või selle osa ärakirja 14 päeva möödumisel üldkoosoleku lõppemisest alates. Viidatud sätte kohaselt kuulub selline õigus korteriühistu liikmele. Seega on hagejal õigus saada üldkoosoleku protokolli või selle osa ärakirja 14 päeva möödumisel üldkoosoleku lõppemisest alates ajast, mil ta on korteriühistu liige. Hageja soovib aastatel 2012 ja 2014 toimunud üldkoosolekute protokolle koos lisadega. 2012 ja 2014 hageja korteriühistu liige ei olnud. Kostjal puudub seadusest tulenevalt kohustus hagejale tagantjärgi üldkoosolekute (mis toimusid ajal, kui hageja korteriühistu liige ei olnud) protokolle saata. Korteriühistu liikmena on hagejal õigus tutvuda üldkoosolekute, mis toimusid enne tema ühistu liikmeks saamist, protokollidega, mitte nõuda nende endale saatmist. Apellatsioonkaebus 13. Hageja palub apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ja teha asjas uus otsus, millega hagi rahuldada ja jätta menetluskulud kostja kanda. 14. Maakohus on kohaldanud ebaõigesti

§ 27

lg-t 7.

§ 27

lg 7 sätestab, et korteriühistu liikmel on õigus saada üldkoosoleku protokolli või selle osa ärakirja. Seaduses ei ole sätestatud, et ühistu liikmel on õigus saada üldkoosolekute protokolle ainult ajahetkest, millal ta sai korteriühistu liikmeks.

1. Korteriühistu liikme õigused ja kohustused ei sõltu ajast, millal isik sai korteriühistu liikmeks. Korteriühistu liige on eelmise korteriühistu liikme õigusjärglane. Selline järeldus tuleneb KÜS §-st 5¹, mille kohaselt korteriühistu olemasolul lähevad korteriomandi võõrandamisel või pärimisel korteriomandi võõrandajale või pärandajale kuuluvad korteriühistu liikme õigused ja kohustused üle korteriomandi omandajale korteriomandi ülemineku hetkest.
2. Uus korteriühistu liige on kohustatud täitma üldkoosoleku otsuseid, mis olid tehtud ka enne seda, kui ta sai korteriühistu liikmeks. Seoses sellega peab uuel korteriühistu liikmel olema õigus tutvuda varem tehtud üldkoosoleku otsustega ja saada üldkoosoleku protokollide ärakirju. Vastustaja seisukoht
3. Kostja palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata, maakohtu otsuse muutmata ja menetluskulud hageja kanda. 3 Ringkonnakohtu seisukoht
4. Tsiviilkolleegium, tutvunud kirjalikus menetluses tsiviilasja materjaliga, leidis, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada materiaalõiguse normi ebaõige kohaldamise tõttu. Ringkonnakohtul on võimalik teha tühistatud osas uus otsus, millega hagi tuleb rahuldada.
5. Praegu reguleerib korteriühistu ja korteriomanike omavahelisi suhteid 01.01.2018 jõustunud korteriomandi- ja korteriühistuseadus (KrtS). Kolleegium nõustub maakohtu järeldusega selle kohta, et praegusel juhul tuleb tsiviilasi lahendada maakohtule avalduse esitamise ajal kehtinud seaduste alusel.
6. Käesoleva vaidluse kontekstis ei ole tegelikult erinevust uue ja vana seaduse kohaldamisel, sest kuni 31.12.2017 kehtinud korteriühistuseadus (KÜS) ja alates 01.01.2018 kehtiv korteriomandi- ja korteriühistuseaduse ei reguleeri erinevalt korteriühistu liikme õigust saada ühistu üldkoosoleku otsuste protokolle.
7. Maakohus leidis õigesti, et kehtinud korteriühistuseadus ei sisaldanud sätteid, mis reguleeriksid korteriühistult dokumentide saamise õigust. KÜS § 1 lg 2 kohaselt rakendatakse korteriühistuseaduses reguleerimata küsimustes mittetulundusühingute seaduse sätteid, mistõttu kuulub kohaldamisele

§ 21lg 7. 22. Alates 01.01.2018 kehtiv Krt

S § 45 lg 1 sätestab, et korteriomanikul on õigus saada juhatuselt teavet korteriühistu tegevuse kohta ja tutvuda korteriühistu dokumentidega. Korteriomanike üldkoosolek on eraldi reguleeritud KrtS §-s 20, mille lg 1 kohaselt on korteriühistu organiks korteriomanike üldkoosolek, millele kohaldatakse lisaks korteriomandi- ja korteriühistuseaduses sätestatule muuhulgas ka

§ 21lg-tes 69 sätestatut.

Seega reguleerib ka kehtiva seaduse kohaselt korteriühistu liikme õigust saada üldkoosoleku otsuste protokolle

§ 21

lg 7, mille alusel on hagejal korteriühistu liikmena õigus saada üldkoosoleku protokolli või selle osa ärakirja 14 päeva möödumisel üldkoosoleku lõppemisest alates. Kui muude kostja dokumentidega on hagejal KrtS § 45 lg 1 õigus üksnes tutvuda, siis üldkoosoleku otsuste protokolle on tal õigus saada kätte. 23.

§ 21lg 6 kohaselt üldkoosolek protokollitakse.

Protokolli kantakse üldkoosoleku toimumise aeg ja koht, üldkoosoleku päevakord, hääletustulemused ja vastuvõetud otsused ning muud üldkoosolekul tähtsust omavad asjaolud. Protokolli kantakse ka üldkoosoleku otsuse suhtes eriarvamusele jäänud liikme nõudel tema eriarvamuse sisu. Protokollile kirjutavad alla üldkoosoleku juhataja ja protokollija. Eriarvamusele kirjutab alla selle esitanud isik. Protokolli lahutamatuks lisaks on üldkoosolekust osavõtnute nimekiri koos igaühe allkirjaga ning üldkoosolekule esitatud kirjalikud ettepanekud ja avaldused. 24. Maakohus on õigesti leidnud, et

§ 21

lg 7 alusel on hagejal korteriühistu liikmena õigus saada üldkoosoleku protokolli või selle osa ärakirja, kuid ebaõigesti jõudnud järeldusele, et kostjal on õigus saada ainult nende üldkoosolekute protokolle, mis toimusid ajal, kui hageja oli juba korteriühistu liige ning varasemate protokollidega on tal õigus üksnes tutvuda. Maakohus ei ole oma sellist järeldust millegagi põhjendanud ega viidanud ühelgi vastavale seaduse sättele. Maakohus tugines ainult

§ 21lg-le 7, mis ei sisalda sellist piirangut.

1. Hageja soovib saada 09.01.2012, 14.06.2012, 28.06.2012, 17.07.2014, 06.11.2014 üldkoosolekute protokolle koos lisadega ning 15.12.2014 üldkoosoleku protokolli lisasid. Kostja ei ole tuginenud oma vastuväidetes sellele, et nimetatud kuupäevadel pole üldkoosolekuid toimunud, neid pole protokollitud või pole neid protokolle säilinud. 4
2. Seega kuulub hageja nõue

§ 21

lg 7 alusel rahuldamisele ja kostjat tuleb kohustada andma hagejale tema poolt soovitud protokollide ärakirjad kas hagejale kätte või saatma hageja e-posti aadressil. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

1. TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks menetluskulude jaotuse.
2. TsMS § 173 lg 3 kohaselt, kui kõrgema astme kohus muudab tehtud lahendit või teeb uue lahendi asja uueks läbivaatamiseks saatmata, muudab ta vajaduse korral vastavalt menetluskulude jaotust.
3. Seoses hagi ja apellatsioonkaebuse rahuldamisega jäävad menetluskulud nii maakohtus kui ringkonnakohtus kostja kanda.
4. Kuna ringkonnakohus muudab maakohtu poolt tehtud menetluskulude jaotust, mille tulemusena tuleb kindlaks määrata hageja menetluskulud, mida maakohus ei ole teinud, toimub menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine, vastavalt Riigikohtu otsuse nr 3-2-1-142-15 p-s 21 antud selgitusele, tervikuna maakohtus TsMS § 174 lg-s 4 sätestatud korras, s.o pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist. /allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots /allkirjastatud digitaalselt/ Meeli Kaur 5