← Eesti

2-17-3236/52

Obsah (10)§ 478§ 477§ 430§ 428§ 168§ 172§ 442§ 447§ 663§ 657

Tsiviilasi nr: 2-17-3236 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuasja number Tsiviilasi 2-17-3236 Määruse tegemise aeg ja koht 19.03.2018, Tallinn Kohtukoosseis Krista Kirspuu, Ande Tänav, Kaij

§ 478lg 7 teine lause).

Asjaolud ja kostja taotlus

  1. 01.03.2017 esitas X.C (avaldaja, lapse ema) Harju Maakohtule avalduse, milles palus lõpetada avaldaja ja F.B (puudutatud isik II, lapse isa) ühine hooldusõigus lapse F.S-i (puudutatud isik I, laps) suhtes ja anda avaldajale F.S-i ainuhooldusõigus. Alternatiivselt palus avaldaja lõpetada avaldaja ja puudutatud isiku II (lapse vanemad) ühine hooldusõigus osaliselt ning anda avaldajale õigus otsustada üksi lapse elukoha, hariduse ja tervise küsimusi.
  2. 22.01.2018 Harju Maakohtus toimunud ärakuulamisel jõudsid lapse vanemad hooldusõiguse osas kokkuleppele, palusid kohtul kinnitada kompromissi ja menetluse lõpetada. Maakohtu määrus
  3. Harju Maakohus lõpetas 22.01.2018 määrusega menetluse X.C avalduses ühise hooldusõiguse lõpetamiseks lapse suhtes ja avaldajale ainuhooldusõiguse üleandmiseks menetlus ja kinnitas poolte kompromiss järgmiselt: lõpetada X.C ja F.B ühine hooldusõigus F.S-i suhtes osaliselt ning anda X.C-le ainuhooldusõigus F.S-i viibimiskoha määramise osas Eesti Vabariigi piires, samuti tervise küsimuses. Kohus jättis lapse esindamise kulud riigi kanda ning muud kulud menetlusosaliste endi kanda.
  4. Määruse põhjenduste kohaselt vaatab kohus

§ 477

lg 1 alusel hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.

§ 430

lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga.

§ 428

lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt

§ 430

lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Tulenevalt

§ 430lg-st 7 võib kompromiss olla tingimuslik.

  1. Kohus asub seisukohale, et poolte kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning antud juhul ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kompromiss kinnitamisele ja menetlus käesolevas tsiviilasjas lõpetatakse.
  2. Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas

§ 430

lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt

§ 430

lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. 7. Kohus selgitab vanematele, et PKS § 138 lg-s 1 on sätestatud, et kui hooldusõigus kuulub ühele vanemale kohtulahendi alusel, võib teine vanem taotleda hooldusõiguse üleandmist, kui kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaolud on oluliselt muutunud, või ühise hooldusõiguse taastamist. 8.

§ 168

lg-s 3 on sätestatud, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti.

§ 172

lg 3 kohaselt võib kohus jätta hagita perekonnaasja menetlemise kulud täielikult või osaliselt riigi kanda. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus lapse esindamisega seotud kulud riigi kanda ning muud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. 2

(6)Tsiviilasi nr: 2-17-3236 Määruskaebus
  1. Puudutatud isik II esitas maakohtu määrusele määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ning saata asja uueks lahendamiseks tagasi Harju Maakohtule.
  2. Määruskaebuse kohaselt ei vasta kompromiss poolte kohtuistungil kokkulepitule või ei ole määrus selgelt arusaadav.
  3. Asja arutamise käigus veenis kohtunik pooli lõpetama menetlus kompromissiga. Kompromisslepingu tingimused avaldas kohtunik suuliselt. Kohtuistungil ei olnud menetlusosalistel võimalik kompromissilepingu kirjaliku tekstiga tutvuda.
  4. F.B tahte väljaselgitamiseks pöördus kohtunik otse F.B poole. Kohus märkis suhtlemisel F.B-ga kompromissi sisu arutamisel (kohtu selgitus on sõnasõnalt kantud protokolli), et tegemist on täpselt sellega, millele olete volituse andnud (jutt on eelnimetatud F.B 20.09.2017 avalduse kohta, mis on 07.11.2017 F.B menetlusdokumendi lisa). Seetõttu sai F.B kohtuistungil aru, et kompromissiga antakse X.C-le ainuhooldusõigus F.S-i tervise küsimuses vaid Eesti Vabariigi territoriumil. Seega F.B oli kohtuistungil nõus sellega, et kompromissiga antakse X.C-le ainuhooldusõigus F.S-i tervise küsimuses vaid Eesti Vabariigi territooriumil.
  5. Kuna 20.09.2017 avalduses andis F.B nõusoleku lapse emale valida Eesti Vabariigi territooriumil lapse raviks vajalikke tervishoiuasutusi ja teenuseid, olid kohtuistungil F.B ja tema esindaja kohtu eelnimetatud selgituse tõttu veendunud, et kompromissi järgi lapse emale antav ainuhooldusõigus lapse tervise küsimuses on piiratud Eesti Vabariigi territooriumiga.
  6. Kohus edastas kohtuistungi protokolli ning määruse kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise kohta 22.01.
  7. Kompromissi kinnitavast määrusest ei ole tuvastatav, et lapse tervise küsimuses lapse emale antud ainuhooldusõigus on piiratud Eesti Vabariigi territooriumiga.
  8. Vaidlustatud määrus, mille kohaselt lapse tervise küsimuses X.C-le ainuhooldusõiguse määramine ei ole piiratud Eesti Vabariigi territooriumiga, ei vasta F.B tegelikule tahtele ja seega poolte kohtuistungil kokkulepitule, mis on vaidlustatud määruse tühistamise aluseks.
  9. Kui kohtu hinnangul tuleb vaidlustatud määruse resolutsiooni punkti 1.
  10. sõnastust lugeda nii, et ühise hooldusõiguse lõpetamine tervise küsimustes on piiratud Eesti Vabariigi territooriumiga, tuleks seda selgemaks sõnastada.

§ 442lg 5 kohaselt peab resolutsioon olema selgelt arusaadav.

Määruse resolutsiooni osas tuleb välistada vaidlused tõlgendamisel. Antud juhul annab määruse resolutsiooni ebaselgus aluse vaidlustatud määruse tühistamiseks.

  1. Harju Maakohtule 20.02.2018 esitatud määruskaebuse täienduse kohaselt ning lähtudes puudutatud isikule määratud esindaja seisukohast määruskaebusele esitas kaebaja ka vastuväite 22.01.2018 kohtuistungi protokollis märgitud kompromissi tekstile. Menetluse edasine käik
  2. Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja palus menetlusosalistelt vastust.
  3. Avaldaja palus jätta määruskaebuse rahuldamata. Määruskaebuse esitaja ei lähtu lapse huvidest, vaid isiklikust kasust ja tahtest mõjutada ema ühise lapse kaudu. Kohus selgitas istungil piisavalt põhjalikult kaebajale tema PKS-s sätestatud õigusi ja kohustusi. Talvel 2018 tehti lapsele operatsioon, millele isa andis nõusoleku, tehes volituse. Isa valmisolek lennata maakera teisest otsast Eestisse ei ole usutav ega 3

(6)Tsiviilasi nr: 2-17-3236 mõistlik. Seega on põhjendatud, et emale on antud ainuõigus valida ning otsustada lapsega seotud ravi ja tervise küsimusi. 20. Puudutatud isikule I määratud esindaja oli seisukohal, et kohtuistungil kompromissi tingimuste arutamisel menetlusosalised lähtusid sellest, et lapse emale antakse ainuhooldusõigus lapse viibimiskoha määramise ja lapse tervise küsimuse osas üksnes Eesti Vabariigi territooriumil. Kohtuistungil ei olnud arutlust selle kohta, et lapse ema hakkab ainuisikuliselt otsustama küsimusi, millised on seotud lapse tervisega Eestist väljaspool. Kuna lapse viibimiskoha määramise osas oli kokku lepitud, et selles osas on lapse emal ainuhooldusõigus üksnes Eesti territooriumil, on loogiline, et lapse tervise ja ravimise osas on lapse emal ainuotsustusõigus ka üksnes Eesti territooriumil. Lapse ravimine Eestist väljaspool ei oleks võimalik ilma lapse isa nõusolekuta, kuna lapse ema ainuisikuliselt määrab lapse viibimiskoha ainult Eesti territooriumil. Arvatavasti lähtus maakohus kohtumääruse tegemisel ka sellest arusaamast, et lapse emale antakse ainuhooldusõigus lapse tervise küsimuse osas üksnes Eesti Vabariigi territooriumil. Samas võib määruse resolutsiooni grammatiliselt tõlgendada ka selliselt, et lapse emal on õigus ainuisikuliselt otsustada küsimusi, millised on seotud lapse tervisega, sealhulgas väljaspool Eestit. Maakohus võib teha vigade parandamise kohtumääruse

§ 447lg 2 tähenduses, kuna on tegemist kirjaveaga, nimelt lause ebaõige ehitusega.

Esindaja lähtus sellest, et kohtuistungil poolte vahel saavutatud kompromiss puudutas üksnes seda, et lapse emale antakse osaliselt ainuhooldusõigus lapse suhtes ainult Eesti Vabariigi territooriumil.

  1. Eestkosteasutus leidis, et määruskaebus ei ole põhjendatud ja määruse muutmiseks puudub alus ning jäi oma varem esitatud arvamuse juurde, olles seisukohal, et olukorras, kus F.B töötab kaks kuud merel ja on kaks kuud maal, ei ole mõistlik piirata lapse ema ainuhooldusõigust lapse tervise küsimustes ainult Eesti Vabariigiga. Lapse emal võib tekkida ootamatu vajadus otsustada lapse tervise üle näiteks reisil olles vms. Lastekaitse spetsialistil ei ole alust arvata, et lapse ema käituks lapse tervise osas lapse huvide vastaselt.
  2. Harju Maakohus jättis määruskaebuse 21.02.2018 määrusega rahuldamata ja saatis vastavalt

§ 663lg-le 5 lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

Kohus märkis, et erinevalt F.B esindaja väidetest ei ole kohtumenetluses käsitletud ega kokku lepitud võimalust piirata lapse tervise küsimuste üle otsustamist Eesti Vabariigi piiridega.

  1. Ringkonnakohus määras menetlusosalistele tähtajad menetluskulude nimekirjade ning neile vastuväidete esitamiseks ja küsis avaldajalt täiendava seisukoha sellele määruskaebuse väitele, mille kohaselt 22.01.2018 määrusega kinnitatud kompromiss ei vasta poolte kohtuistungil kokkulepitule, kuna kohus selgitas määruskaebuse esitajale istungil, et kompromissi näol on tegemist täpselt sellega, millele on volitus antud.
  2. Avaldaja täiendava seisukoha kohaselt oli peamiseks vaidluseks istungil lapse isa suhtlus lapsega ja elukoha küsimus. Kohus luges ette kompromissi teksti. Isa lepinguline esindaja tegi korduvalt tekstis parandused, siis kompromiss korduvalt tõlgiti isale. Isa oli nõus kompromissiga. Vale on ning tõele ei vasta väide, et määrusega kinnitatud kompromiss ei vasta poolte kohtuistungil kokkulepitule. Isa eesmärk oli piirata lapse ja ema liikumine Eestiga, ehk peamine soov oli, et juhul, kui ta üritab lapsega minna teise riiki, siis oleks vaja isa nõusolek. Tervise küsimustes on loogiline ja lapse huvides, et õigus on emal ilma piiranguteta, kuna laps käib emaga tihti välismaal puhkamas ning vanavanemaid külastamas ja ema saab otsustada ükskõik kus lapse tervisega seotud küsimused, mitte otsida isa, kes on merel teises 4

(6)Tsiviilasi nr: 2-17-3236 ajavööndis ning küsida tema nõusolekut. Samuti ütles kohus kompromissi ette lugedes, et kompromiss on sarnane selle volitusega, mille isa notari juures tegi. Ringkonnakohtu põhjendused 25. Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab tuginedes

§ 657

lg 1 p 1, § 659, § 667 lg 2, et esitatud määruskaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada osaliselt ning vaidlustatud Harju Maakohtu kohtumäärust selgitada osas, mis puudutab lapse tervise küsimustes ainuhooldusõiguse emale jätmist. Määruskaebus jääb rahuldamata osas, milles taotletakse maakohtu määruse tühistamist. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgnevat.

  1. Kuigi määruskaebuse esitaja on palunud maakohtu määruse tervikuna tühistamist, on määruskaebuse sisust järeldatav, et vaidlus puudub osas, milles maakohus andis lapse emale ainuhooldusõiguse lapse viibimiskoha määramise osas Eesti Vabariigi piires.
  2. Määruskaebuse esitaja põhiline etteheide maakohtule seondub lapse tervise küsimustes ainuhooldusõiguse määrangu ebaselguse ning määruse resolutsiooni punkti 1.
  3. mitmeti tõlgendamise võimalusega. Määruskaebuse esitaja hinnangul ei vasta määrus selles osas kas poolte kohtuistungil kokkulepitule või ei ole selgelt arusaadav. Sisuliselt on määruskaebuse esitaja maakohtule esitanud ka taotluse kompromissi määruse selgitamiseks. 28.

§ 478

lg 6 kohaselt võib kohus menetlusosalise taotlusel hagita menetluses tehtud menetlust lõpetavat määrust selgitada, muutmata selle sisu, kui see on vajalik määruse täitmiseks ning selgitamiseks ei saa esitada käesoleva seadustiku § 368 lõikes 2 nimetatud hagi.

  1. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on maakohus määruskaebuse rahuldamata jätmisega lahendanud ühtlasi ka määruse selgitamise taotluse ning 21.02.2018 määruses asunud seisukohale, et kohtumenetluses ei ole käsitletud ega kokku lepitud võimalust piirata lapse tervise küsimuste üle otsustamist Eesti Vabariigi piiridega (tlk 131).
  2. Kuna maakohtu 21.02.2018 määrus on

§ 478

lg 7 kohaselt edasikaevatav, oleks kohus pidanud selgitama sellele määruskaebuse esitamise õigust. Kuigi nimetatud eksimuse tõttu oleks ringkonnakohtul alus saata asi tagasi maakohtusse, ei ole see asja olemust ja menetlusökonoomia põhimõtet arvestades mõistlik. Ringkonnakohus saab asja ise lahendada, kontrollides määruskaebuse lahendamise ühtlasi ka seda, kas maakohus võis 21.02.2018 määruses eksida.

  1. Maakohtu esimese väite kohaselt ei ole kohtumenetluses käsitletud võimalust piirata lapse tervise küsimuste üle otsustamist Eesti Vabariigi piiridega.
  2. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole see järeldus kooskõlas tsiviilasja materjalidega, kuna lapse ema on lapse isale esitanud ettepaneku kompromissiks tingimusega, et lapse emal on Eesti Vabariigi piirides ainuüksi otsustada lapse elukoha, hariduse ja tervise küsimused (tlk 35 pöördel).
  3. Maakohtu teise väite kohaselt ei ole kohtumenetluses kokku lepitud võimalust piirata lapse tervise küsimuste üle otsustamist Eesti Vabariigi piiridega. Ringkonnakohus ei nõustu ka selle maakohtu järeldusega.
  4. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt jõudsid pooled 28.06.2017 kohtuistungi käigus sisulise, kuid allkirjastamata jäänud kompromissini, mille kohaselt on lapse emal ainuisikuliselt õigus valida Eesti Vabariigi territooriumil lapsele tervishoiuasutusi ja teenuseid (arstide ja ravi valik) (tlk 72, 76). Edasi nähtub asja materjalidest, et lapse isa on 20.09.2017 väljastanud notariaalselt tõestatud avalduse, mille kohaselt on andnud lapse emale nõusoleku üksinda otsustada kuni lapse täisealiseks saamiseni lapse viibimis- ja elukoha üle Eesti Vabariigi territooriumil ja valida Eesti Vabariigi territooriumil lapse raviks vajalikke tervishoiuasutusi ja teenuseid, sh õigusega valida 5

(6)Tsiviilasi nr: 2-17-3236 arste ja raviviise (tlk 80). Nimetatud dokumendist johtuvalt ja sellele viidates on maakohus 10.11.2017 teinud lapse vanematele ettepaneku täpsustada kohtu määratud ajaks, kas menetluse võib lõpetada kompromissiga, mille kohaselt vanemad lõpetavad ühise hooldusõiguse lapse elu- ja viibimiskoha määramise õiguse osas Eesti Vabariigi piires, samuti lapse tervise küsimuses ning anda selles osas ainuhooldusõigus üle emale (tlk 82).
  1. Kuigi 22.01.2018 istungiprotokollis ei ole dokumenteeritud, et ärakuulamisel oleks eraldi arutatud lapse terviseküsimustega seonduvat, sisaldab protokoll lisaks kohtu ettepanekule sõlmida kompromiss selliselt, et vanemad lõpetavad osaliselt ühise hooldusõiguse ja annavad emale üle ainuhooldusõiguse lapse viibimiskoha määramise osas Eesti Vabariigi piires ja tervise küsimuses, ka kohtu poolset selgitust lapse isale, et tegemist on täpselt sellega, millele ta on volituse andnud (tlk 95).
  2. Määruskaebusmenetluses on istungil toimunut selgitanud lapse esindaja ning välja toonud, et eraldi ei arutatud seda, et lapse emal on õigus lapse terviseküsimusega seonduvat otsustada ka väljaspool Eestit (tlk 121 pöördel). Lapse ema on kinnitanud, et maakohus selgitas lapse isale, et kompromiss on sarnane tema poolt notari juures tehtud volitusega (tlk 134 pöördel).
  3. Eeltoodust tulenevalt on ringkonnakohus seisukohal, et vaidlustatud maakohtu määruse punkti 1.
  4. tuleb selgitada nii, et maakohus on vanemate ühise hooldusõiguse lapse suhtes lõpetanud osaliselt ning andnud lapse emale Eesti Vabariigi piires ainuhooldusõiguse nii lapse viibimiskoha määramise, kui ka tervise küsimuse osas. 38.

§ 172

lg 3 alusel jätab ringkonnakohus lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud Eesti Vabariigi kanda, muud menetluskulud

§ 172

lg 1 alusel menetlusosaliste endi kanda, kuna kohtulahend tehakse mõlema vanema huvides. 39. Määruse peale ei saa kassatsiooni korras edasi kaevata (

§ 478lg 7 teine lause).

/allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu kohtunik / allkirjastatud digitaalselt/ Ande Tänav kohtunik / allkirjastatud digitaalselt/ Kaija Kaijanen kohtunik 6

(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.