KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Pärnu Maakohus Leanika Tamm 21.04.2026 Tallinn 2-22-15176 Menetlusosalised ja nende Võlgnik: C.U (isikukood XXX, E

§ 49

lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse. Käesolevaks ajaks on võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest möödunud kolm aastat, mistõttu otsustab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise vastavalt

§ 49lg-le 1.

8.

§ 49

lg 5 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu oma

§-s 47 või pankrotiseaduse

1. peatükis nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Kohus võib keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast, kui esineb § 45 lõikes 3 nimetatud alus ja selle aluse esinemine selgus pärast kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Kohustustustest vabastamise menetlusega antakse raskes majanduslikus olukorras olevale võlgnikule võimalus uueks normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks. Uue võimaluse saamiseks peab võlgnik täitma kohustustest vabastamise menetlusega kaasnevaid kohustusi (vt ka Riigikohtu lahend asjas 3-2-1-46-13, p 11).
2. Võlgniku kohustustest vabastamist ei välista see, kui võlgnik ei ole teinud võlausaldajatele makseid ja/või on seda teinud väikestes summades. Oluline on see, kas võlgnik on rikkunud süüliselt oma käesoleva menetlusega kaasnevaid kohustusi (ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve). Kohus hindab ka võlgniku käitumist kohustustest vabastamise menetluses ja tema suhtumist oma kohustuste täitmisesse. Kohus ei ole praegusel juhul tuvastanud asjaolusid, mis annaksid kohtule aluse jätta võlgnik kohustustest vabastamata. 3
3. Kohtule esitatud aruannetest nähtub, et võlgnik on terve menetluse kestel olnud püsivalt hõivatud tööga ning samaaegselt pidanud üleval kaht alaealist last. Võlgnik on teeninud töötasu, mille summa jääb alla absoluutse elatusmiinimumi, ning pannud raha kõrvale ja teinud võlausaldajatele ka iga aasta väljamakseid, olukorras, kus tal puudus selline kohustus ja tema ülalpidamisel on lisaks kolm alaealist last. Võlgnikul ei olnud kohustust rahuldada võlausaldajate nõudeid arvestades TMS § 132 lg 2 sätestatud alusel. Kohtu hinnangul on võlgnik, arvestades oma igakuise töötasu suurust ning ülalpeetavate arvu teinud tema varanduslikku olukorda arvesse võttes märkimisväärseid proportsionaalseid makseid üle temalt nõutud ulatuse.
4. Kohus ei nõustu osade võlausaldajate etteheitega, nagu oleks võlgnik rikkunud oma kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega (

§ 47lg 1), sest võlgnik oleks väidetavalt pidanud otsima endale tasuvama töö.

Kohustus tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ei pruugi igas olukorras tähendada seda, et võlgnik peab kohustustest vabastamise menetluse ajal pidevalt otsima teist, tasuvamat tööd (vt ka Riigikohtu lahend asjas 2-11-24696, p 19). Kohtule ei ole teada asjaolud, mis annaksid aluse väitmaks, et võlgnikult oleks mõistlikult saanud eeldada tasuvamale tööle asumist. Ainuüksi see, et võlausaldajad oleksid soovinud saada oma nõuded rahuldatud suuremas summas, selliseks järelduseks alust ei anna. Võlgnikul on olnud kogu kohustustest vabastamise menetluse ajal püsiv töökoht ja stabiilne sissetulek, mille arvelt on rahuldatud võlausaldajate nõudeid olukorras, kus võlgniku sissetulek jäi alla elatismiinimumi..

§ 47

lg 1 sätestatud kohustuse rikkumist saaks kohtu hinnangul eelkõige tõdeda olukorras, kus võlgnik on terve menetluse vältel ilma mõjuva põhjuseta olnud töötu või arvestades tema oskusi ja teadmisi töötab ilmselgelt tema jaoks alamakstud tööpositsioonil. Selliseid asjaolusid praegusel hetkel ei esine.

1. Kohus võtab ka arvesse, et võlgnik on menetluse kestel olnud nii kohtule kui ka usaldusisikule kättesaadav ja teinud koostööd. Kohus on eeltoodut arvestades seisukohal, et võlgnik on andnud endast parima oma kohustuste täitmiseks ning kohtule esitatud materjalidest ei nähtu, et võlgnik oleks rikkunud oma seaduses ettenähtud kohustusi. Ainuüksi asjaolu, et võlausaldaja hinnangul on võlgnik menetluse jooksul oma võlgnevust vähendanud ebapiisavalt, ei viita võlgniku süülisele käitumisele ega anna alust jätta teda kohustustest vabastamata, kui ta ei ole seadusest tulenevaid kohustusi rikkunud (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 31.01.2017 lahend asjas 2-09-3606, p 22).
2. Kohus vabastab seetõttu võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Kohus avaldab vastava teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (

§ 49lg 14).

Kuna kohus lõpetab kohustustest vabastamise menetluse, vabastab kohus ka usaldusisiku võlgniku usaldusisiku ülesannete täitmise kohustustest (

§ 55lg 1 p 2).

14. Kohus selgitab, et kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud (

§ 50lg 1).

Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused (

§ 50lg 2).

15. Kohus võib võlausaldaja taotluse alusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest või kuni pankrotimenetluse lõpuni selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse 4 või pankrotimenetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist. Kohus lahendab võlausaldaja taotluse määrusega (

§ 51lg 1).

1. Tegemist on menetlust lõpetava määrusega, mistõttu jaotab kohus ka menetluskulud. Kohus jätab kohustustest vabastamise menetluse kulud võlgniku kanda, v.a võlausaldajate menetluskulud, mis jäävad võlausaldajate endi kanda (TsMS § 172 lg 1 teine lause). Kohtutoimikust ei nähtu hüvitatavate menetluskulude tekkimist, mistõttu kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra. Usaldusisiku tasu
2. Usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata (

§ 54lg 1).

Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise kohustustest vabastamise menetluses järelevalve teostamisel iga aasta möödumisel (

§ 54lg 3 teine lause).

Usaldusisiku tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi (

§ 54lg 4 teine lause).

Usaldusisiku tasu katab ka usaldusisiku tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud (

§ 54lg 5 neljas lause).

Usaldusisiku tunnitasu ülemmäär kohustustest vabastamise menetluses on 88,60 eurot (

§ 54lg 5 teine lause).

18. Usaldusisik palub määrata oma töötasuks 240 eurot. Usaldusisik esitas kohtule tasu arvestuse (

§ 54lg 4 kolmas lause), mille kohaselt tal kulus oma ülesannete täitmiseks 3 tundi.

Kohus peab sellist töömahtu ja ajakulu põhjendatuks. Usaldusisiku tunnitasu 88,60 eurot mahub kehtestatud piirmääradesse ning ei ole ebamõistlikult suur. Kohus määrab usaldusisiku tasuks 240 eurot. 19. Usaldusisiku tasu makstakse ja kulutused hüvitatakse kohustustest vabastamise menetluses võlgniku poolt usaldusisikule loovutatud vara arvel. Usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste katteks tehtav väljamakse ei tohi ületada kümmet protsenti usaldusisikule loovutatud varast (

§ 54lg 6).

Aruande kohaselt loovutas võlgnik aruandeperioodil usaldusisikule 999 eurot. Seega on võimalik usaldusisiku tasu välja maksta usaldusisikule loovutatud vara arvelt./ Usaldusisikule võlgniku vara arvel tehtav väljamakse ei tohi seega olla suurem kui 99 eurot. 20.

§ 54

lg 7 sätestab, et kohus võib kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku tasu maksmiseks määrata võlgnikule võlgniku taotlusel menetlusabi TsMS § 183 lõikes 2 sätestatu kohaselt, kui võlgnikul puudub piisav vara või sissetulek usaldusisiku tasu maksmiseks. TsMS § 183 lõikest 2 tuleneb, et kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta võlgnikult riigi tuludesse välja, ei või (kokku) olla suurem kui 886 eurot, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks.

1. Usaldusisik palub määrata võlgnikule menetlusabi usaldusisiku tasu 141 euro ulatuses tasumiseks. Võlgniku varaline seis ei võimalda usaldusisikule teha võlgniku vara arvel väljamakset kohtu poolt kindlaksmääratud usaldusisiku tasu ulatuses. Kohtu hinnangul on seetõttu põhjendatud summas 141 eurot menetlusabi, ning kohus määrab, et selles summas kuulub usaldusisiku tasu hüvitamisele riigi vahenditest. Käesolevas kohustustest vabastamise menetluses ei ole kohus usaldusisiku tasu katteks enne menetlusabi andnud, mistõttu ei ületa praegu antav menetlusabi ka seaduses sätestatud maksimaalset piirmäära.
2. Vastavalt taotlusele kuulub tasu väljamaksmisele OÜ Pärnu Usaldusisik