Obsah (7)

§ 430§ 594§ 661§ 428§ 432§ 173§ 150

2-24-9808 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 24.11.2024. a, Jõgeva kohtumaja Kohtunik Ülle Raag Tsiviilasja number 2-24-9808 Tsiviilasi R.R., K.R.-H., K.R. , K.R. , K.R. , K

§ 430lg 6 järgi.

1. R.R., K.R.-H., K.R., K.R. , K.R. , K.R., M.R. kohustuvad tasuma K.K. ’le p. 1 märgitud kinnisasja omandi kaotamise eest hüvitist summas 7500 (seitse tuhat viissada) eurot. Nimetatud hüvitise summa tasuvad hagejad täielikult kas notari deposiidi kontole või vahetult kostja arvelduskontole enne omandi üleminekut, kuid hiljemalt ühe kuu jooksul arvates kompromissi kinnitava kohtumääruse jõustumisest.
2. R.R., K.R.-H., K.R., K.R. , K.R. , K.R., M.R. ja K.K. on kinnisasja aadressil kinnisasi aadressil xxxxxx, XXX (registriosa nr 2516735, katastritunnused 61101:002:0084 ja 61101:002:0083) omandi üleandmises kokku leppinud. K.K. lubab ja R.R., K.R.-H., K.R., K.R. , K.R. , K.R., M.R. avaldavad soovi kustutada kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa nr 2516735 teises jaos senine kanne omaniku kohta ning ühisomanikena sisse kanda R.R. (isikukood XXX), K.R. (isikukood XXX), M.R. (isikukood XXX), K.R. (isikukood XXX), K.R. (isikukood XXX), K.R. (isikukood XXX) K.R.-H. (isikukood XXX). Jõustunud kohtumäärus kompromissi kinnitamise kohta asendab K.K. nõusoleku (KRS § 34 1 lg 8,

§ 594) omaniku kande muutmiseks.

1. Pooled kinnitavad, et nad loevad kompromissist tulenevate kohustuste täitmisega tsiviilasja nr 2-24-9808 aluseks olevast õigussuhtest tulenevad vaidlused kokkuleppel lahendatuks ning neil puuduvad teineteise suhtes ühisomandiga seonduvalt tsiviilasja nr 2-24-9808 ja kompromissi esemeks olnud vara osas mistahes varalised või mittevaralised nõuded.
2. Kui kohus kompromissilepingut ei kinnita või kui kompromissilepingut kinnitav kohtumäärus tühistatakse, ei oma Kompromissileping tervikuna ega ükski selles sisalduv nõustumus, kinnitus ega kokkulepe mingit õiguslikku tähendust ning pooled loevad Kompromissilepingu sel juhul algusest peale kehtetuks.
3. Lõpetada tsiviilasja nr 2-24-9808 menetlus.
4. Pooled loobuvad edasikaebeõigusest kompromissi kinnitavale kohtumäärusele.
5. Tagastada R.R., K.R.-H., K.R., K.R. , K.R. , K.R., M.R. poolt hagi esitamisel tasutud riigilõivust pool, s.o 420 (nelisada kakskümmend) eurot. Riigilõiv tagastada Erovik Õigusbüroo OÜ (äriregistri kood 14787558) arvelduskontole nr EE281010220281490225 AS-is SEB Pank.
6. Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Pooled on

§ 661lg.4 alusel kokku leppinud, et määruse peale ei saa määruskaebust esitada.

Menetluse käik 26.06.

1. a saabus kohtusse R.R., K.R.-H., K.R., K.R., K.R., K.R. ja M.R. hagi K.K. vastu ühisomandi lõpetamiseks, tahteavalduse asendamiseks ja kinnistusraamatu kande muutmiseks. Esitatu kohaselt on xxxxxxxxxxx a surnud Txxxx K.R.-i pärijad tema lapsed Lxxxx K.R., R.R., K.R.-H., K.R., K.R., K.R. ja K.R. ning tema abikaasa M.R.. Abielu lõppes 2 pärandaja surmaga ning abikaasade varasuhetele kohaldus varaühisus. Ühisvara ei olnud jagatud. Lxxxx K.R. sõlmis 15.03.
2. a notariaalse pärandvara ühisuse osa võõrandamisekinkimise lepingu. Lepingu objektiks oli kogu Lxxxx K.R.-ile kuuluv mõtteline osa. Pärandvara jagatud ei ole. Hagejatele I-VII ja kostjale kuulub ühiselt xxxxxx kinnistu (registriosa nr 2516735). Hagejad taotlevad kostja ühisomandi lõpetamist xxxxxx kinnistule (registriosa nr 2516735). Hagejad on nõus tasuma kostjale hüvitise summas 5542,85 eurot. Hagiavalduse kohaselt on kinnisasja (sh mets) turuväärtus kokku 77 600 eurot. Tasutud on riigilõiv 840 eurot (420+420). Hagejad kõrvaldasid puudused hagiavalduses ja esitasid 02.09.2024 täpsustatud hagiavalduse, mille kohus määrusega 03.09.2024 menetlusse võttis. Kostja vastas hagile 26.09.
3. Kostja ei vaidlusta mitmeid faktilisi asjaolusid hagis ja nõustub pärandvara ühisuse lõpetamisega, kuid kostja ei nõustu rahalise hüvitise suurusega omandi kaotuse eest. Pooled pidasid läbirääkimisi kompromissi saavutamiseks. Pooled esitasid 18.11.
4. a kohtule allkirjastatud kompromisslepingu. Pooled taotlevad esitatud kompromissi kinnitamist kohtuistungit pidamata kirjalikus menetluses ning tsiviilasjas nr 2-24-9808 menetluse lõpetamist. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et poolte kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi ning on võimalik kinnitada. Kohus kinnitab kompromissi ja lõpetab asja menetluse. Vaidlus poolte vahel ühisomandi lõpetamise ja omandi üleandmise üle on seisnenud peamiselt vaidluses hüvitise suuruse üle omandi kaotuse eest. Pooled on selles küsimuses saavutanud kokkuleppe. Samuti kajastab kompromiss asjaõiguslikke kokkuleppeid, mis on vajalikud vastavate kannete tegemiseks kinnistusraamatus. Pooled on

§ 430

lg.6 kohaselt kokku leppinud, et asjas kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina asendab kokkuleppe notariaalset tõestamist. Vastavalt

§ 428

lg 1 p-le 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.

§ 430

lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.

§ 430

lg 3 järgi ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus selgitab kompromissi sõlmimise ja menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi:

§ 432

näeb ette, et menetluse lõpetamise korral kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kooskõlas

§ 430

lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt

§ 430

lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. 3 Pooled on kokku leppinud ka tagajärjed puhuks, kui kohus kompromissilepingut ei kinnita või kui kompromissilepingut kinnitav kohtumäärus tühistatakse. Pooled on kokku leppinud, et loobuvad kompromissi kinnitamise ja menetlust lõpetavale kohtumäärusele määruskaebuse esitamisest. Kohus leiab, et

§ 661lg 4 alusel saab poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamisest loobuda.

Menetluskulude jaotus

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Hagejad on kompromisslepingus esitanud taotluse menetluses tasutud riigilõivust poole tagastamiseks. Kohus leiab, et taotlus on põhjendatud. Hagejad on riigilõivu tasunud 840 eurot (420+420). Maksekorraldusest nr 103261233 nähtub, et K.R.-H. on kohtule avalduse esitamisel 25.06.2024. a tasunud riigilõivu 840 eurot. Riigilõivuseaduse (RLS) § 15 lg 1 p 9 ja

§ 150

lg 2 p 1 alusel tuleb tagastada pool menetluses tasutud riigilõivust, s.o 420 eurot vastavalt taotluses näidatule hagejate esindaja büroo arvele. Pooled on kompromissiga kokku leppinud, et muud poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik 4