← Eesti

2-17-3888/19

Obsah (7)§ 77§ 35§ 139§ 140§ 217§ 218§ 237

Tsiviilasi nr: 2-17-3888 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaija Kaijanen, Krista Kirspuu, Ande Tänav Otsuse tegemise aeg ja koht 15.12.2017, Tallinn Tsiviil

§ 77lg 1 teise lause mõttes.

Kohtule ei ole esitatud tõendeid, nagu oleks sõiduki müügihind kokku lepitud lähtudes sellest, et sõidukil on puudused. Käesoleval juhul on sõidukil ilmnenud varjatud puudused, mis välistavad sõiduki sihtotstarbelise kasutamise. Kohus märgib, et kostja müüdud sõiduki puuduste kõrvaldamise maksumus kokku moodustab rohkem kui pool sõiduki ostuhinnast: remondina juba teostatud puuduste kõrvaldamise maksumus 350 eurot + täiendava remondi maksumus minimaalselt 1500 eurot. Sellises suurusjärgus lepingurikkumine on rikkumise rahalist mõju arvestades kohtu hinnangul oluliseks lepingurikkumiseks, mis andis hagejale õiguse pooltevahelisest müügilepingust taganemiseks. Tarbijalemüügi puhul eeldatakse, et kuue kuu jooksul asja ostjale üleandmise päevast ilmnenud lepingutingimustele mittevastavus oli olemas asja üleandmise ajal, kui selline eeldus ei ole vastuolus asja või puuduse olemusega. OÜ Kemiform selgituses on märgitud, et hageja poolt viidatud sõiduki puudus oli olemas enne hageja poolt vaidlusaluse sõiduki ostmist. Kohus nõustub hagejaga ka selles, et asjaolu, et müügilepingus sisaldub kinnitus selle kohta, et hageja on igakülgselt ja põhjalikult sõidukiga tutvunud, ei välista kostja vastutust sõiduki lepingutingimustele mittevastavuse eest, sest tegemist oli varjatud puudusega, millest hageja müügilepingu sõlmimisel teadlik ei olnud. 16. Müügilepingu p-s 7 on fikseeritud, et peale müügilepingu allkirjastamist ei oma hageja kostja suhtes mingeid pretensioone ega rahalisi või mistahes teisi nõudmisi. Analoogsed kostja vastutust piiravad sätted sisalduvad ka müügilepingu punktides 4-6. Kohus leiab, et müügilepingu tingimuste näol, mis välistavad või piiravad kostja vastutust hageja ees seoses sõiduki mootori olulise (varjatud) defektiga, on

§ 35lg 1 kohaselt tegemist tüüptingimustega ning vastavas osas ka tühiste 5

(11)Tsiviilasi nr: 2-17-3888 tüüptingimusega, sest need tingimused kahjustavad tarbijast ostjat (s.o hagejat) ebamõistlikult. 17. Kohus leiab, et tulenevalt kostjapoolsest lepingurikkumisest olid hageja remondikulud summas 350 eurot ja õigusabikulud summas 360 eurot põhjuslikus seoses kostja tegevusega, need olid kostjale ettenähtavad ning need on hõlmatud kahju hüvitamise normi kaitse-eesmärgiga. Kohus nõustub hagejaga, et nimetatud kulutused summas 710 eurot on vaadeldavad hageja kahjuna. Siiski leiab kohus, et tulenevalt kostja poolt esitatud vastuväidetest tuleb hageja poolt nõutavat kahjuhüvitist

§ 139

ja

§ 140alusel vähendada.

18. Kostja on kohtu ette toonud järgmised asjaolud, mis kohtu hinnangul annavad aluse hageja poolt nõutavat kahjuhüvitist vähendada: (

  1. i)lepingu punktis 3 andis hageja kinnituse, et talle on võimaldatud teostada sõiduki kontroll tema enda valitud ülevaatuspunktis, remonditöökojas või automargi esinduses ning teha proovisõitu; (
  2. ii)hageja kinnitas müügilepingu allakirjutamisega, et ta on tutvunud igakülgselt ja põhjalikult sõiduki välise ning tehnilise seisukorraga; (iii) hageja kinnitas ostjana, et ta on teadlik, et kuna tegemist on kasutatud sõidukiga, võivad sõiduki erinevad osad, detailid ja sõlmed vajada väljavahetamist või remonti, olla purunenud või puruneda pärast seda, kui ostja hakkab sõidukit kasutama; (
  3. iv)hageja kinnitas, et on teadlik, et sõidukil võib ilmneda müüjale mitteteadaolevaid defekte ja puudusi. Kohus märgib, et eelviidatud hageja kinnitused tõepoolest müügilepingus sisaldusid. Kohus nõustub kostjaga, et eeltoodut arvestades ei saanud müügilepingu kohaselt sõiduki remondivajadus olla hagejale üllatuseks. Vaatamata sellele, et hageja oli kasutatud auto ostmisel teadlik selle võimalikest puudustest, ei pidanud hageja vajalikuks teostada sõiduki müügieelset kontrolli tema enda valitud remonditöökojas, mida kohtu hinnangul saanuks kasutatud auto ostmisel ilmselgelt mõistlikuks pidada. Loobudes auto kontrollist enne müügilepingu sõlmimist, soodustas hageja kohtu hinnangul endale kahju tekkimist. Kui hageja oleks autot kontrollinud remonditöökojas enne müügilepingu sõlmimist, oleks see suure tõenäosusega viinud müügilepingu sõlmimata jäämisele ja hagejale poleks kahju tekkinud. 19. Kuigi kohus eelnevalt leidis, et müügilepingu sõlmimisel ei ole ostjal iseenesest müügilepingu objekti ülevaatamise kohustust ei enne ega pärast müügilepingu sõlmimist, ei tähenda see, et hagejal puuduks ostjana täielikult hoolsuskohustus või et sõltuvalt müügilepingu sõlmimise asjaoludest ei võiks hageja kahjunõuet vähendada. Kohtu arvates ei ole isikliku sõiduauto omamine hädavajadus ega isikule seadusega garanteeritud õigus. Seetõttu ei pea kohus õiglaseks ega mõistlikult vastuvõetavaks, et olukorras, kus hagejat oli müügilepingu kohaselt erinevatel viisidel väga selgelt ja konkreetselt informeeritud kasutatud auto võimalikest puudustest ning sellele vaatamata ei pidanud hageja vajalikuks teostada auto põhjalikumat müügieelset kontrolli (vt kohtuotsuse p 43), jääksid hilisemate varjatud puuduste ilmnemisel kõik sellega seotud kahjud kostja kanda. Kohus võtab arvesse ka seda, et asjas esitatud tõendite kohaselt ei ole kostja hagejale müüdud sõidukit reklaaminud heas seisukorras ning puudusteta autona. Käesoleval juhul ei ole võimalik täpselt määrata, kui suures ulatuses põhjustas hagejale kahju tekkimise ühe või teise poole tegevus. Kohus leiab kõiki asjaolusid arvestades, et tekkinud kahju summas 710 eurot on õiglane ja mõistlik jagada poolte vahel võrdselt. Seega rahuldab kohus hageja kahjunõude osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitise kokku summas 355 eurot. Kohus vähendab hageja kahjuhüvitist 355 euro võrra. 20. Hagejal müügilepingust taganemise tõttu õigus nõuda kostjalt tasutud sõiduki ostuhinna 3200 eurot tagastamist, mistõttu kohus rahuldab vastavas osas hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 3200 eurot. Lisaks eeltoodule mõistab kohus 6

(11)Tsiviilasi nr: 2-17-3888 kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitise summas 355 eurot. Hagi jääb rahuldamata kahjuhüvitise 355 euro nõudes. Kohus ei hinda kohtuotsuse I ja II osas käsitlemata poolte muid väiteid ja tõendeid, sest need ei ole asja õigeks lahendamiseks olulised ega muudaks kohtu lõppjäreldust hagi osalise rahuldamise osas (TsMS § 238 lg 5).
  1. Seisuga 11.03.2017 on sissenõutavaks muutunud viiviste summa hageja arvestuse kohaselt 40,43 eurot (periood 24.01.2017 – 11.03.2017 kokku 47 päeva*0,8602 eurot päevas). Hageja nõudis kostjalt samuti viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 12.03.2017 kuni ostuhinna ja kahjuhüvitise võlgnevuse täieliku tasumiseni. Kohus leiab, et hageja viivisenõue on põhjendatud lähtuvalt kohtu poolt rahuldatud hageja nõude summast (st 3555 eurot, mitte hageja näidatud 3910 eurot). Seisuga 11.03.2017 on sissenõutavaks muutunud viiviste summaks arvestatuna 3555 eurolt on seega 36,62 eurot (periood 24.01.2017 – 11.03.2017).
  2. Hageja saab nõuda edasiulatuvat viivist ka alates 12.03.
  3. Kohus mõistab kostjalt välja hageja kasuks välja viivise ostuhinnalt ja kahju hüvitiselt (kokku 3555 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 12.03.2017 kuni ostuhinna ja kahjuhüvitise (kokku 3555 eurot) tasumiseni. Hageja apellatsioonkaebus
  4. Hageja palub apellatsioonkaebuses tühistada Harju Maakohtu 11.05.2017 kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-17-388 osaliselt osas, millega kostjalt jäeti hageja kasuks välja mõistmata kahjuhüvitis summas 355 eurot ja hageja menetluskulud 180 eurot ning teha tühistatud osas uus otsus, millega hagi rahuldada täielikult ja mõista välja menetluskulud 1190 eurot.
  5. Apellatsioonkaebuse kohaselt ei nõustu hageja kohtu seisukohaga, et kahjuhüvitist tuleks vähendada, kuna müügilepingu kohaselt ei oleks saanud sõiduki remondivajadus olla hagejale üllatuseks. Vaidlust ei ole selles, et hagejale müüdi kasutatud sõiduk, mistõttu võis hageja tõepoolest eeldada, et sellise kasutatud sõiduki puhul võib tekkida vajadus vahetada nö kuluosasid, millena võib põhimõtteliselt käsitleda ka pihustite tihendite ja eelsüüteküünalde vahetust maksumusega 350 eurot. Tegemist oli vajalike kulutustega, mis oleksid jäänud hageja kanda kui hageja oleks saanud sõidukit sihtotstarbeliselt kasutada. Kuna hageja on müügilepingust taganenud, siis on tehtud kulutused muutunud hageja jaoks kasututeks. Sõiduki pihustite tihendite ja eelsüüteküünalde vahetuse näol on tegemist vajalike kulutustega.
  6. Kohus on õigesti leidnud, et kohtueelsed õigusabikulud on põhjendatud ja kuuluvad hüvitamisele. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista kahjuhüvitis tervikuna, so summas 710 eurot.
  7. Hageja ei nõustu kohtu seisukohaga, et kostjalt tuleks jätta välja mõistmata menetluskulud summas 180 eurot. Kohus on pidanud põhjendamatuks hageja õigusabikulu seoses 01.05.2017 toiminguga, so milles esindaja tutvus kostja 07.04.2017 vastusega ja koostas arvamuse ajakuluga 1 tund 30 minutit. Esindajal on oma kliendi õiguste kvaliteetseks kaitseks hädavalik ja kohustuslik tutvuda kõikide vastaspoole menetlusdokumentidega. Kostja apellatsioonkaebus
  8. Kostja palub maakohtu otsuse tühistada ja jätta hagiavaldus rahuldamata.
  9. Maakohus asus seisukohale, et hagejale müüdud sõiduk ei vastanud müügilepingu tingimustele. Müüja vastutab asja puuduste eest, va mh juhul kui on sõlmitud müüja vastutust piirav kokkulepe. Müügilepingu punktides 3, 4, 5, ja 6 on pooled kokku leppinud, et lepingule allakirjutamisega tõendab ostja, et talle on võimaldatud teostada antud sõiduki kontroll tema poolt valitud ülevaatuspunktis, remonditöökojas või 7
(11)Tsiviilasi nr: 2-17-3888 automargi esinduses ning teha proovisõitu jne. Vastavalt sõlmitud müügilepingule hoiatas kostja hagejat, et sõidukil võib ilmneda müüjale mitteteadaolevaid defekte ja puudusi mootoris, käigukastis, alusvankris, jõuülekande-, elektri-, jahutus- ja soojendussüsteemides. Ostja võtab endale riski nende defektide ilmnemise eest. Kohus on jätnud täielikult tähelepanuta ja analüüsimata müügilepingu p-i 5, mille kohaselt selgitas kostja, et sõidukil võivad olla muuhulgas probleemid mootoriga.
  1. Kostja arvates olid lepingus ettenähtud tingimused mõistlikud, arvestades lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi jne. Kostja leiab, et kuna tegemist oli kasutatud sõidukiga ning poolte vahel on kehtiv kokkulepe, et hageja on nõus ostma sõiduki võimalike puudustega, siis puudusid materiaalsed eeldused lepingust taganemiseks.
  2. Kostja leiab, et kohus ei ole kogutud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt kogumis hinnanud. Kohus võttis arvesse eranditult hageja seisukohti ja väiteid. Kohtu poolt viidatud OÜ Kemiform arvamus ei ole asjatundja arvamus, sest ta on otseselt seotud huviga remondi teostamiseks. Arusaamatu on selgitus, et kasutatud sõidukil tavapäraselt sellist puudust ei esine. OÜ Kemiform ei toonud esile statistilisi andmeid, et seda väidet kontrollida. Kohus jättis täielikult tähelepanuta kostja seisukohad ning vastuväited. Kostja on seisukohal, et kohus ei andnud oma otsuses hinnangut poolte müügilepingu p-le 5, mis sätestas müüja vastutuse välistamise kokkuleppe.
  3. Kostja on seisukohal, et nii kahju hüvitise kui ka viivise määramiseks alust ei ole. Kostja ei ole müügilepingu tingimusi rikkunud. Vastused apellatsioonkaebustele
  4. Pooled vaidlesid üksteise poolt esitatud apellatsioonkaebustele vastu ja palusid jätta need rahuldamata ning menetluskulud jätta teise poole kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
  5. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb lõppjärelduses jätta muutmata, muutes osaliselt otsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebused tuleb jätta rahuldamata.
  6. TsMS § 651 lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.
  7. Kostja ei vaidlusta maakohtu poolt tuvastatut, et: - Hageja poolt kostjalt ostetud sõidukil ilmnesid esimesel päeval peale müügilepingu sõlmimist varjatud puudused, täpsemalt oli diislikütus sattunud mootori õlisüsteemi (otsuse p 23). - Hageja tõi sõiduki tagasi kostja müügiplatsile ning sõiduki mootor purunes hiljemalt 5 päeva pärast 26.09.2016 müügilepingu sõlmimist (otsuse p 25).
  8. Kostja vaidlustab apellatsioonkaebuses maakohtu järelduse, et kostja rikkus müügilepingust tulenevaid kohustusi, kuna müüs hagejale varjatud puudustega, st lepingutingimustele mittevastava asja. Täiendavalt leiab kostja, et isegi kui leiab tuvastamist, et pooled ei leppinud kokku varjatud puudustega sõiduki müügis, siis välistab kostja vastutust poolte kokkulepe, et puuduste ilmnemisel kostja hageja ees ei vastuta. Seega vaieldakse apellatsioonimenetluses kostja apellatsioonkaebuse alusel selle üle, kas kostja on müügilepingut rikkunud, st kas sõiduk vastas müügilepingu tingimustele ja kas kostja vastutab selle eest.
  9. Hageja väitel ostis ta keskmises korras kasutatud sõiduki. Kostja väitel ostis hageja sõiduki koos puudustega, sh puudustega, mis ostuhetkel ei olnud visuaalse ülevaatuse käigus tuvastatavad. 8
(11)Tsiviilasi nr: 2-17-3888 38.

§ 217

lg 1 kohaselt peab ostjale üleantav asi vastama lepingutingimustele.

§ 217

lg 2 p 1 järgi ei vasta asi lepingutingimustele, kui sellel ei ole kokkulepitud omadusi.

§ 217

lg 2 p 2 järgi ei vasta asi lepingutingimustele, kui kokkuleppe puudumisel asja omaduste kohta ei sobi asi teatud eriliseks otstarbeks, milleks ostja seda vajab ja mida müüja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui ostja võis mõistlikult tugineda müüja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki asju tavaliselt kasutatakse.

§ 218

lg 1 esimese lause järgi vastutab müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale, isegi kui mittevastavus ilmneb hiljem.

§ 218

lg 4 järgi ei vastuta müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui ostja lepingu sõlmimisel asja lepingutingimustele mittevastavust teadis või pidi teadma.

  1. Et otsustada selle üle, kas kostja on müügilepingut rikkunud, tuli esmalt tuvastada, millistele tingimustele pidi müügilepingu esemeks olev sõiduk vastama. Pooled leppisid müügilepingu p-s 5 kokku, et sõidukil võib ilmneda müüjale mitte teada olevaid defekte ja puudusi mootoris, käigukastis, alusvankris, jõuülekande-, elektri-, jahutus- ja soojendussüsteemides. Maakohus leidis, et müügileping ei sisalda poolte kokkulepet, et sõiduk ei ole võrreldes sarnaste kasutatud sõidukitega tavapärases olukorras (otsuse p 37). Sellest võib järeldada, et maakohtu arvates leppisid pooled kokku sõiduki müügis, mis vastab vähemalt keskmisele kvaliteedile. Maakohus leidis, et müügilepingu punktide 4-7 kostja vastutust piiravad sätted on tühised, kuid maakohus ei andnud hinnangut sellele, kas müügilepingu p-i 5 esimeses lauses leppisid pooled kokku sõiduki kvaliteedis.
  2. Ringkonnakohus leiab, et lepingu p 5 esimese lause sisu väljaselgitamiseks tuleb seda analüüsida koos teiste kehtivate lepingu punktidega. Lepingus ei leppinud pooled kokku selles, et müügilepingu esemeks on sõidukõlbmatu sõiduk. Asjast nähtuvalt tasus hageja kostjale sõiduki eest 3 200 eurot. Kostja on esitanud müügikuulutused (tlk 37), mille kohaselt jääb sarnaste sõidukite hind vahemikku 3 290 eurot kuni 6 300 eurot. Samas ei nähtu esitatud tõendist, et müügipakkumises pakuti ka sõidukeid, mida pole võimalik sihtotstarbeliselt kasutada ehk sõidukiga sõita. Kuna hagejale müüdi sõiduk, mis muutus müügi hetkel olemasoleva vea tõttu 5 päeva jooksul sõidukõlbmatuks, siis ei ole esitatud sõidukite turuhinna päringuga võimalik tõendada seda, et hageja poolt sõiduki eest makstud summa vastab samaväärse sõiduki hinnale. Lähtudes asjaolust, et kasutatud asjade puhul tuleb arvestada sellega, et asja senise tavapärase kasutamisega kaasneb kulumine ja sellest tulenevad puudused, mida sarnastel uutel asjadel ei esine, tuleb poolte vahel lepingu p-s 5 kokkulepitut tõlgendada ringkonnakohtu arvates selliselt, et olemasolevad ja tulevikus ilmnevad tavapärased puudused samasuguse keskmise kvaliteediga sõiduki puhul ei ole lepingutingimustele mittevastavuseks. Kuna müügilepingus ei lepitud kokku tingimuses, et müügilepingu esemeks on sõiduk, mille sihtotstarbeline kasutamine on tõenäoliselt välistatud, siis tuleb ringkonnakohtu arvates asuda seisukohale, et kostja väited, mille kohaselt leppisidki pooled kokku sõiduki müügis olenemata selle puudustest, on põhjendamatud.
  3. Ringkonnakohus on seisukohal, et kostja on õigesti märkinud, et lepingus leppisid pooled kokku tingimustes, mis välistavad müüja vastutuse asja lepingutingimustele mittevastavuse eest. Maakohus on asunud seisukohale (otsuse p 37), et müügilepingu p-des 4-7 fikseeritud vastutust välistavad tingimused on tüüptingimused ning kuna need kahjustavad tarbijat ebamõistlikult, on need tühised. Ringkonnakohus on seisukohal, et käesolevas asjas puudus maakohtul vajadus tuvastada, kas tegemist on tüüptingimustega. Poolte vahel puudub vaidlus, et hageja sõlmis müügilepingu 9

(11)Tsiviilasi nr: 2-17-3888 tarbijana. Asjas kohalduvad erinormina müügilepingut reguleerivad sätted ning

§ 237

lg 1 järgi tarbijamüügi puhul on ostja kahjuks käesolevas jaos sätestatust ja käesoleva seaduse üldosas lepingu rikkumise puhuks kasutatavate õiguskaitsevahendite kohta sätestatust kõrvalekalduv kokkulepe tühine. Seega on tühine kokkulepe, mis välistab müüja vastutuse asja lepingutingimustele mittevastavuse puhul. Sellest tulenevalt on müüja vastutust välistavad kokkulepped poolte vahel sõlmitud lepingus tühised.

  1. Kostja leiab, et maakohus on asjas esitatud OÜ Kemiform arvamust valesti hinnanud, kuna tegemist ei ole asjatundja arvamusega. Kostja on ka seisukohal, et OÜ Kemiform arvamuses väljendatu, mille järgi ei esine tavapäraselt sõidukil selliseid puudusi nagu müüdi hagejale, ei ole kontrollitav. Sisuliselt seab kostja apellatsioonimenetluses asjatundja arvamuse usaldusväärsuse kahtluse alla. Ringkonnakohus kostja eelnimetatud väidetega ei nõustu. TsMS § 272 lg 1 ja lg 2 ning TsMS § 293 lg 2 järgi on dokumentaalseks tõendiks ka menetlusosalise poolt kohtule esitatud eriteadmistega isikute arvamused. Kostja on apellatsioonkaebuses väitnud, et OÜ Kemiform on huvitatud sõidukile remondi tegemisest. Seega ei saa olla kahtlust selles, et OÜ Kemiform on sõidukite remonti teostav äriühing ning käsitletav asjatundjana. OÜ Kemiform arvamuse kohaselt ei esine kasutatud sõidukil tavapäraselt puudust, et diislikütus on sattunud mootori õlitussüsteemi. Asjast ei nähtu, et kostja oleks esitanud tõendi, mis OÜ Kemiform avaldatu ümber lükkaks või vähemalt kahtluse alla seaks. Maakohtu menetluses ei ole kostja ka tuginenud sellele, et hageja poolt esitatud asjatundja arvamus on ebausaldusväärne. Seetõttu on kostja etteheited maakohtule tõenditele ebaõige hinnangu andmise kohta põhjendamatud.
  2. Kostja vaidlustab apellatsioonkaebuses temalt kahjuhüvitise ja viivise väljamõistmise põhjusel, et kostja ei ole müügilepingu tingimusi rikkunud. Kuna käesolevas asjas leidis tõendamist, et kostja müüs hagejale sõiduki, millel esinesid sellised puudused, mille olemasolus ei olnud pooled kokku leppinud, siis tuleb asuda seisukohale, et kostja poolt lepingu rikkumine, hagejale tekkinud kahju maakohtu poolt tuvastatud ulatuses ja põhjusliku seose olemasolu kostja lepingu rikkumise ja hagejale tekkinud kahju vahel on tõendamist leidnud.
  3. Hageja apellatsioonkaebuse kohaselt on 355 euro osas kahjuhüvitise vähendamine põhjendamatu. Otsusest nähtuvalt põhjendas maakohus kahjuhüvitise vähendamist sellega, et hagejale ei olnud teadmata sõiduki remondivajadus tulenevalt poolte lepingus kokkulepitust ning sellega, et hageja jättis tegemata sõiduki müügieelse kontrolli. Kahju hüvitise vähendamise alusena on maakohus viidanud nii

§ 139

lg-le 1 kui ka

§ 140lg-le 1.

Millist sätet konkreetselt maakohus kahjuhüvitise vähendamisel kohaldas, see otsusest ei selgu. 45. Kui kahju tekkis osaliselt kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest ta vastutab, vähendatakse kahjuhüvitist

§ 139

lg 1 kohaselt ulatuses, milles need asjaolud või oht soodustasid kahju tekkimist.

§ 140

lg 1 esimene lause annab kohtule võimaluse kahjuhüvitist vähendada, kui kahju hüvitamine täies ulatuses oleks kohustatud isiku suhtes äärmiselt ebaõiglane või muudel põhjustel mõistlikult vastuvõtmatu. Eeltoodust nähtuvalt ei kattu

§-de 139 ja 140 kohaldamise eeldused, sest

§ 139

kohaldamisel arvestatakse kahjuhüvitise vähendamisel kahjustatud isiku osa,

§ 140

korral aga asjaoludega, mille tõttu oleks kahjuhüvitise väljamõistmine terves ulatuses kohustatud isiku suhtes mõistlikult vastuvõtmatu. Viimasel juhul saab arvestada mh asjaoludega, mis ei ole seotud poolte vahelise õigussuhtega, nt poolte majandusliku seisundiga. Käesolevas asjas ei ole kostja

§ 140

lg 1 eeldusi esile toonud, mistõttu

§ 140lg 1 järgi kahjuhüvitise vähendamine põhjendatud ei ole. 10

(11)Tsiviilasi nr: 2-17-3888
  1. Maakohtus tugines kostja sellele, et kuna hageja poolt esitatud OÜ Kemiform arvamusest nähtub, et sõiduki mootori õlitussüsteemi sattunud diislikütuse tagajärjel võib mootor puruneda, teadis hageja, et selle autoga sõita ei tohi. Kostja avaldas arvamust, et hageja ei oleks tohtinud kuhugi sõita. Ringkonnakohus on seisukohal, et sellist kategoorilist väidet, et sõidukit üldse kasutada ei tohi, OÜ Kemiform arvamusest ei nähtu. Lisaks nähtub asja materjalidest, et kostja on käitunud vastuolus enda väidetega, et mootori õlitussüsteemi sattunud sõidukiga sõita ei tohi. Kostja 08.02.2017 vastusest hageja taganemisavaldusele, millele on viidatud ka kostja vastuses hagiavaldusele nähtub, et peale rikke avastamist ning hageja poolt sõiduki kostjale tagastamist tegi kostja töötaja sõidukiga proovisõitu. Seetõttu ei saa asjas väita, et sõiduki mootori purunemise põhjustas hageja.
  2. Siiski on ringkonnakohtu arvates maakohus õigesti osaliselt hageja kahjuhüvitist vähendanud. Nimelt nähtub OÜ Kemiform arvamusest, et kuigi esmase remondina vahetati pihustite tihendid ja eelsüüteküünlad, ei kõrvaldanud see sõidukil avastatud põhiprobleemi (diiselkütuse sattumist mootori õlitussüsteemi). Seetõttu on maakohus õigesti jätnud hageja kahju hüvitise nõude summas 350 eurot rahuldamata. Kuna eelduslikult ei olnud põhjendatud ka õigusabi kulu 5 euro ulatuses, kuna vormistatud taganemisavalduse p 4.2 ei olnud põhjendatud (tlk 15), siis tuleb kokkuvõtvalt asuda seisukohale, et maakohtu diskretsiooniotsus kahju hüvitise kokku summas 355 euro kostjalt hageja kasuks välja mõistmata jätmise kohta on põhjendatud.
  3. Hageja vaidlustas apellatsioonkaebuses ka selle, et maakohus jättis kostjalt hageja kasuks välja mõistmata 180 euro ulatuses hageja menetluskulusid. Maakohus leidis, et põhjendatud ja vajalikud on hageja õigusabikulud ajalises mahus 5,5 tundi, tunnitasuga 120 eurot. Maakohus märkis, et kohus pole hagejalt küsinud arvamust hagi vastuse kohta ning nimetatud arvamusest ei ilmne ka midagi põhimõtteliselt uut või olulist, mida polnud kajastatud juba hagiavalduses. Seetõttu ei pidanud maakohus osaliselt hageja menetluskulusid põhjendatuks.
  4. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on TsMS § 175 lõike 1 järgi kohtu diskretsiooniotsus ning kohtule on antud kaalutlusruum hindamaks, milliseid lepingulise esindaja kulusid peaks menetluskulusid kandma kohustatud isik vastaspoolele hüvitama. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole hageja lepingulise esindaja ajakulu ja mõistlikkuse tuvastamisel diskretsioonipiire ületanud. Menetluskulude jaotus
  5. Kuna apellatsioonkaebused jäävad rahuldamata, jäävad ringkonnakohtus kantud menetluskulud poolte endi kanda TsMS § 171 lg 1 alusel. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaija Kaijanen kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ Ande Tänav kohtunik 11
(11)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.