Obsah (7)

§ 401§ 399§ 113§ 1131§ 142§ 143§ 145

2-25-10079 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Ülle Raag Otsuse tegemise aeg ja koht 17.12.2025, Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja number 2-25-10079 Tsiviilasi Holm Bank AS hagi

) § 401 lg 1 järgi on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. 6. Hageja ja kostja I sõlmitud leping (dtl 8-11) vastab krediidilepingu tunnustele

§ 401lg 1 mõistes.

Kohtule ei ole esitatud lepingu tühisusele viitavaid asjaolusid. 7.

§ 401

lg 3 järgi kohaldatakse krediidilepingule laenulepingu kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti.

§ 399

lg 1 p 1 sätestab, et laenuandja võib laenulepingu üles öelda ja nõuda laenu kohest tagastamist, kui laenu tagastamine on kokku lepitud osade kaupa ja laenusaaja on viivituses enam kui kahe osa tagastamisega või ühe osa tagastamisega kauem kui kolm kuud.

1. Hageja andis kostjale I laenu 15 000 eurot, mille kostja I kohustus tagastama koos intressiga (18 % aastas). Hageja toob hagiavalduses esile, et kostja I kohustus laenu koos intressidega tagastama igakuiste osamaksetena 31.07.2025, kuid kostja I sattus alates 16.04.2024 osamaksete tasumisega viivitusse. Hageja saatis kostjatele enne lepingu ülesütlemist meeldetuletusi ja andis kohustuse täitmiseks täiendava tähtaja, kuid kostjad lepingust tulenevaid kohustusi täitnud ei ole. Hageja on krediidilepingu üles öelnud 26.05.
2. Kostjad ei ole lepingu lõpetamisele vastuväiteid esitanud. Asjaoludest nähtuvalt on hageja krediidilepingu seega

§ 399

lg 1 p 1 alusel koosmõjus

§ 401lg-ga 3 kehtivalt üles öelnud.

Lepingu lõppemisel muutus kogu põhiosa sissenõutavaks ehk laenusaajal tekkis

§ 401

lg 1, § 397 lg 1 ja § 101 lg 1 p 1 alusel kohustus tasuda põhivõlg 15 000 eurot ja intress 471,28 eurot. 9.

§ 113

lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. 3

§ 1131

lg 1 järgi võib võlausaldaja nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot, eeldusel, et ta võib nõuda ka viivist. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et hagejal on õigus nõuda viivist. Hageja on saatnud kostjale I meeldetuletused e-kirja teel 16.04.2025 (dtl 15), 25.04.2025 (dtl 16), 08.05.2025 (dtl 18) ja 15.05.2025 (dtl 23), seega teinud kulutusi võla sissenõudmiseks. 12.

§ 142

lg 1 järgi kohustub käendaja käenduslepinguga käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest.

§ 143

lg 1 järgi on tarbijakäendusleping käendusleping, kus käendajaks on füüsiline isik. 13. Hageja ja kostja II sõlmitud leping (dtl 13-14) on tarbijakäendusleping

§ 142lg 1 ja § 143 lg 1 mõistes.

Käendusleping on sõlmitud kirjalikult ja selles on kokku lepitud käendaja vastutuse rahalises maksimumsummas (19 500 eurot), seega ei ole leping

§ 143lg 2 ega § 144 lg 2 alusel tühine.

14.

§ 145

lg 1 järgi kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada.

§ 145lg 2 järgi käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses.

Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Võla põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab käendaja, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida.

1. Seega vastutavad kostjad krediidilepingust tulenevate kohustuste täitmise eest solidaarselt. Kostja II ei ole esitanud asjaolusid, mis välistaksid hagejal tema vastu oma nõuete maksmapaneku. Kostja II esitas väite, et tal puuduvad rahalised vahendid hageja ees kohustuse täitmiseks, kuid kostja II välja toodud asjaolu ei vabasta teda lepingust tulenevate kohustuste täitmisest.
2. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi ning mõistab kostjalt I ja kostjalt II solidaarselt hageja kasuks välja põhivõla 15 000 eurot, intressi 471,28 eurot, hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 1440 eurot ja sissenõudmiskulud 30 eurot. Menetluskulude jaotus
3. TsMS § 162 lg 1 alusel tuleb menetluskulud jätta solidaarselt kostjate kanda.
4. Hageja menetluskulud on taotluse kohaselt 980 eurot riigilõivu eest. Hagiavalduselt riigilõivu tasumise kohustus tuleb seadusest, mistõttu on see täies ulatuses vajalik ja põhjendatud kulu. Seega tuleb kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista menetluskulude hüvitis 980 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik 4