← Eesti

2-25-105621/12

Obsah (15)§ 113§ 396§ 76§ 100§ 101§ 108§ 402§ 4034§ 403§ 4035§ 82§ 94§ 397§ 1132§ 1131

2-25-105621 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Ülle Raag Otsuse tegemise aeg ja koht 10.detsember 2025, Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja number 2-25-105621 Tsiviilasi PLACET GR

§ 113

lg 1 teises lauses sätestatud viivisemääras alates 11.12.2025 kuni põhivõla täieliku tasumiseni. Menetluskulude jaotus

  1. Jätta menetluskulud kostja T.R. kanda.
  2. Mõista kostjalt T.R.-ilt hageja PLACET GROUP OÜ kasuks välja menetluskulu 655 eurot (s.o riigilõiv). Edasikaebamise kord Kohtuotsusele saab esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui 1

(6)kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. HAGI JA SELLE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD
  1. PLACET GROUP OÜ (hageja) esitas 25.02.2025 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse T.R. (kostja) vastu 6952,96 euro saamiseks. Kohus tegi 28.02.2025 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohus lõpetas 24.03.2025 maksekäsu kiirmenetluse ja anda nõude üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses (dtl 1-2; 17-18).
  2. PLACET GROUP OÜ esitas 08.04.2025 Tartu Maakohtule hagiavalduse (dtl 24-32) T.R. vastu võla nõudes Esitatud asjaolude kohaselt sõlmisid kostja ja PLACET GROUP OÜ 12.12.2022 laenulepingu nr SR3886163 laenusummaga 7500 eurot. Kostja kohustus tagastama laenu maksegraafiku alusel igakuiste maksetena summas 274,92 eurot (koosnes laenu põhiosast ja intressist) 10ndaks kuupäevaks alates 10.01.
  3. Tagasimakseperiood oli 60 kuud. Lepingu kohaselt oli intressimäär 36,39% aastas, krediidi kulukuse määr 48,00% ja lepingutasu 375 eurot. Lepingutasu peeti kinni laenusummast. Kostja rikkus laenulepingust tulenevaid kohustusi ning oli viivituses novembri, detsembri, jaanuari ning veebruari osamaksetega, mida krediidiandja pidas ülesütlemise aluseks. Lepingu ülesütlemise teatise väljastamise hetkeks (10.01.2025) oli kostja võlgnevus kokku summas 836,43 eurot. Krediidiandja teavitas 10.01.2025 kostjat lepingu ülesütlemisest, kui kostja ei tasu võlgnevust täiendava tähtaja jooksul (s.o hiljemalt 24.01.2025). Kuna kostja kohustust täiendavalt antud tähtaja jooksul ei täitnud, ütles krediidiandja lepingu 25.02.2025 üles. Hageja nõuab kostjalt põhivõla tasumist summas 6112,29 eurot, intressi 825,18 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivist 52,63 eurot ja sissenõudmiskulu lepingu kehtivuse ajal 10 eurot, samuti edasiulatuvat viivist põhinõudelt alates 08.04.2025 kuni põhinõude täitmiseni seadusjärgses määras. Hageja on seisukohal, et krediidiandja ei ole vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud. Kostja on laenu taotlemisel esitanud Swedbank AS arvelduskonto väljavõtte perioodi 14.0611.12.2022 kohta. Arvelduskonto väljavõtte analüüsimisel tuvastati kostja sissetulek järgmiselt: 2022 juuni 339,97 eurot, 2022 juulis 475 eurot, 2022 augustis 2375 eurot, 2022 septembris 1125 eurot, 2022 oktoobris 2625 eurot, 2022 novembris 2270 eurot ning 2022 detsembris 2785 eurot. Kokku laekus nimetatud perioodil T.R. arvelduskontole 8805 eurot ehk nelja kuu vältel keskmiselt 2201,25 eurot. Nimetatud perioodil tuvastati laenutaotlejal finantskohustusi kokku summas 483,06 eurot. Lisaks teostas laenuandja päringud Creditinfi.ee ja Taust.ee. Laenuandja tuvastas T.R.-il kehtivate maksehäirete puudumise. Maksuametilt saadud andmete alusel tuvastati maksevõlgnevuse puudumine. Rahvastikuregistrist saadud andmete alusel selgus, et laenutaotlejal on üks ülalpeetav. Ametlike Teadaannete registrist saadud teabe kohaselt ametlikud teadaanded T.R. kohta puudusid. Laenutaotlusel märkis T.R. enda igakuiseks sissetulekuks (töötasu) 2000 eurot, finantskohustuseks 108 eurot, kulu ülalpeetavale 150 eurot ning igakuisteks majapidamiskuludeks 600 eurot. Lisaks laenutaotleja arvelduskonto analüüsi põhjal tuvastatule (sissetulek 2201,25 eurot, finantskohustused 483,06 eurot, kulu ülalpeetavale 150 eurot ja taotletava laenu osamakse 274,92 eurot), arvestati kostja kuludeks ka igakuised majapidamiskulud 600 eurot. Krediidivõimekus kontroll kinnitas kostja krediidivõimelisust igakuise reserviga 693,27 eurot. 2
(6)
  1. Hagiavaldus koos kirjaliku vastuse nõude määrusega on kostjale kätte toimetatud - kostja kinnitas menetlusdokumentide kättesaamist 12.08.2025 kohtule saadetud e-kirjas (dtl 155). Kostja hagiavaldusele vastanud ei ole. KOHTU PÕHJENDUSED
  2. Kohus, olles analüüsinud hagiavaldust ja esitatud tõendeid, leiab, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele.
  3. Kohus juhindub asja lahendamisel

§ 396

lg-st 1, mis sätestab, et laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga.

§ 76

lg 1 järgi kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 100

järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

§ 101

lg 1 p 1 ja p 6 alusel kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Vastavalt

§ 108

lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. 6. Hageja nõuab kostjalt laenulepingu nr SR3886163 alusel põhivõla tasumist summas 6112,29 eurot, intressi 825,18 eurot, sissenõudmiskulu lepingu kehtivuse ajal 10 eurot ja hagiavalduse esitamise päeva seisuga sissenõutavaks muutunud viivist 52,63 eurot, samuti edasiulatuvat viivist põhinõudelt (6112,29 eurot) alates 08.04.2025 kuni põhinõude täitmiseni seadusjärgses määras. 6.1 PLACET GROUP OÜ ja kostja sõlmisid 12.12.2022 laenulepingu nr SR3886163, mille alusel anti kostjale laenu 7500 eurot (dtl 41-44). Tegemist on tarbijakrediidilepinguga

§ 402

lg 1 tähenduses, kuna füüsilisest isikust kostja sai krediiti väljaspool majandustegevust. Krediidiandja on menetluses vaidlustamata asjaoludel täitnud lepingujärgse põhikohustuse ning laenu summas 7125 eurot (7500-375) 12.12.2022 välja maksnud (dtl 109). Vastavalt PLACET GROUP OÜ tarbimislaenude üldtingimuste punktile 3.1 oli kostjal kohustus laen vastavalt maksegraafikule (dtl 50-53) tagasi maksta. 6.2 Eesti Panga andmetel 31.05.2022 seisuga arvutatud tarbimislaenude krediidi kulukuse määra näitaja 16,30%, mis tehti statistikas kättesaadavaks 22.06.2022, oli tarbijakrediidi kulukuse ülempiiri alusena kohaldatav alates 01.07.2022 kuni 31.12.2022. Kostjale laenulepingu alusel antud laenu krediidi kulukuse määr oli 48,00% aastas (dtl 43), mis ei ületanud laenu väljastamise ajal kehtinud seadusest tulenevat krediidi kulukuse ülempiiri. 6.3

§ 4034

lg 1 järgi on krediidiandja enne lepingu sõlmimist kohustatud omandama tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe ja seda ka hindama.

§ 403

4 lg 6 kohaselt võib vastutustundliku laenamise põhimõtte kohaselt tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui krediidiandja on hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Krediidiandja peab enne laenu andmist veenduma, et tarbija suudab krediidi tagasi maksta oma jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist peab tõendama hageja (TsMS § 232 lg 1,

§ 403

4 lg 13).

§ 4035

lg 1 kohaselt on krediidiandja või krediidivahendaja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud andma tarbijale piisavaid selgitusi, et tarbija saaks hinnata, kas pakutav tarbijakrediidileping vastab tema vajadustele ja finantsolukorrale. Hagiavaldusest ja selle lisadest nähtuvalt saab järeldada, et laenulepingu nr SR3886163 sõlmimisele eelnenud kostja krediidivõime kontroll oli piisav. 3

(6)Krediidiandja hindas laenusaaja krediidivõimelisust tema arvelduskonto väljavõtte põhjal perioodi 14.06.220-11.12.2022 kohta (dtl 64-103) ning teostas täiendavad päringud Creditinfo.ee ja Taust.ee andmebaasidest, Rahavastikuregistrist ning Maksu- ja Tolliametilt saadud teabe alusel (dtl 105-107). Arvelduskonto väljavõtte analüüsimisel tuvastati, et kostja sissetulekud olid periooditi muutuvad ning moodustasid vastavalt 2022. aasta juunis 339,97 eurot, juulis 475 eurot, augustis 2375 eurot, septembris 1125 eurot, oktoobris 2625 eurot, novembris 2270 eurot ja detsembris 2785 eurot. Nimetatud perioodil laekus kostja arvelduskontole kokku 8805 eurot, mis nelja kuu keskmisena moodustab 2201,25 eurot kuus. Samuti tuvastati arvelduskonto väljavõtte põhjal, et kostjal olid sel perioodil finantskohustused kogusummas 483,06 eurot kuus. Creditinfo.ee ja Taust.ee päringute tulemusel tuvastas krediidiandja, et kostjal puudusid kehtivad maksehäired. Maksu- ja Tolliametilt saadud andmetest ei nähtunud kostja maksuvõlgnevusi ning Rahvastikuregistri andmete kohaselt oli kostjal üks ülalpeetav. Ametlike Teadaannete registri andmetel ametlikud teadaanded kostja suhtes puudusid. Laenutaotluses märkis kostja oma igakuiseks sissetulekuks 2000 eurot, finantskohustuste suuruseks 108 eurot, ülalpeetava kuluks 150 eurot ning igakuisteks majapidamiskuludeks 600 eurot. Krediidiandja ei piirdunud üksnes kostja esitatud andmetega, vaid kontrollis ja täpsustas krediidivõime hindamisel arvelduskonto väljavõtte alusel eeskätt kostja tegelikke sissetulekuid ja olemasolevaid finantskohustusi. Krediidivõimekuse analüüsis arvestati keskmist igakuist sissetulekut 2201,25 eurot ning finantskohustuste suurust 483,06 eurot, samuti laenutaotluses märgitud ülalpeetava kulu 150 eurot ja majapidamiskulud 600 eurot ning lisaks taotletava laenu igakuist osamakset 274,92 eurot. Eeltoodud andmete põhjal läbi viidud krediidivõimekuse analüüs näitas, et pärast kõikide kulude arvestamist jäi kostjale igakuine rahaline reserv suuruses 693,27 eurot. Lisaks nähtub esitatud tõenditest, et 11.12.2022 on tehtud lihtpäring kinnisvararegistrisse ning kostjal on leitud kaks kinnisvara objekti (dtl 106). Seega oli krediidiandjal piisav, usaldusväärne ja ajakohane teave kostja maksevõime hindamiseks ning puudub alus järeldada, et krediidiandja oleks laenulepingu sõlmimisel rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Ka kostja ei ole menetluses väitnud vastupidist ega toonud esile asjaolusid, mis viitaksid krediidiandja nõuete rikkumisele. 6.4 Laenulepingu nr SR3886163 alusel oli kostja viivituses novembri, detsembri, jaanuari ja veebruari osamaksetega, mida krediidiandja pidas ülesütlemise aluseks. Hageja edastas 10.01.2025 kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles kostjale oli antud täiendav tähtaeg (14 päeva) kuni 24.01.2025 võlgnevuse tasumiseks. Kuivõrd kostja võlgnevust ei tasunud ütles võlausaldaja lepingu 25.02.2025 üles (dtl 114). Vaatamata sellele, et kostja tegi laenulepingu alusel tagasimakseid kokku summas 6048,26 eurot, oli kostja lepingu ülesütlemise ajal ikkagi viivituses kolme üksteisele järgneva põhiosa tagasimaksega. Seega oli kostja enne lepingu ülesütlemist viivituses kolme üksteisele järgneva tagasimaksega, mistõttu eeldused lepingu ülesütlemiseks on täidetud ning ülesütlemine on kehtiv. Hagejal tekkis

§ 82lg-st 7 tulenevalt õigus nõuda kohustuse täitmist.

Kostja lepingu ülesütlemisele vastuväiteid esitanud ei ole. 6.5 Hageja on palunud kostjalt välja mõista laenulepingust nr SR3886163 tuleneva põhivõla 6112,29 eurot. Kostja teostas laenulepingu nr SR3886163 alusel tagasimakseid kokku summas 6048,26 eurot. Teostatud maksetest luges hageja tasutuks 1387,71 euro ulatuses põhiosa, 4660,53 euro ulatuses intressid ning 0,02 euro ulatuses viivised. Seega on kostjal jäänud tagastamata laenuandjale põhiosa 6112,29 eurot (7500-1387,71). 4

(6)6.6 Hageja nõuab kostjalt laenulepingust tuleneva intressi tasumist summas 825,18 eurot.

§ 94

lg 3 esimese lause kohaselt fikseeritud intressimääraks on lepingus võlausaldaja ja võlgniku vahel terveks lepingu kehtivuse ajaks kokkulepitud intressimäär või kindlateks ajavahemikeks kokkulepitud intressimäär, mis arvutatakse üksnes kindlaksmääratud protsendimäära alusel.

§ 397

sätestatud laenu kasutusintress on tasu raha kasutamise eest.

§ 397lg 1 järgi majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi.

Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Hageja arvestab intressi alates 11.10.2024 (alates võlgnevuse tekkimisele järgnevast päevast) arvestades põhiosa jääki kuni laenulepingu SR3886163 ülesütlemiseni, s.o 24.02.2025 määras 0,10% päevas. Seisuga 24.02.2025 on sissenõutavaks muutunud intressisumma 825,18 eurot. 6.7 Hageja on esitanud sissenõudekulude hüvitamise nõude lepingu üldtingimuste, hinnakirja ning

§ 1132lg 1 alusel summas 10 eurot.

Asja materjalidest nähtuvalt on hageja saatnud kostjale enne lepingu lõppemist e-posti teel 11.11, 19.11, 11.12 ja 19.12.2024 teavitused tekkinud võlgnevuse kohta (dtl 122-132). Seega oli võlgnevuse osas meeldetuletuskirjade saatmine lepingu kehtivuse ajal põhjendatud ning hageja sissenõudmiskulude nõue 10 eurot on

§ 1131lg 1 alusel põhjendatud.

6.8 Hageja on palunud kostjalt välja mõista ka laenulepingust tuleneva viivise 52,63 eurot (seisuga 07.04.2025) ning edasiulatuva viivise.

§ 101

lg 1 p 6 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.

§ 113

lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse

§-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Üldtingimuste punkt 7.1 kohaselt, kui laenusaaja ei tee lepingu alusel saadud laenu tagasimakseid tähtaegselt, on laenuandjal õigus nõuda laenusaajalt viivist

§ 113

lg 1 kolmandas lauses nimetatud intressimäärast lähtuvalt ja/või kui muutuvad muud viivisemäära reguleerivad seaduse sätted, siis on laenuandjal õigus nõuda laenusaajalt viivist seaduses lubatud maksimaalses määras. Punkt 7.2 näeb ette, et viivist arvutatakse tähtaegselt tasumata summalt iga maksmisega viivitatud päeva eest lähtuvalt viivise määrast ja maksmisega viivitatud päevade arvust. Viivise arvestamine algab laenu või laenu osa tagastamise tähtpäevale järgneval päeval ja lõpeb tähtaegselt tegemata makse tegemise päeval. Hageja on esitanud hinnakirja (dtl 34). Viivist on arvestatud põhivõlalt ning viivise arvestamisel on lähtutud viivise määrast 0,021% päevas. Sissenõutavaks muutunud viivis perioodil 26.02.2025 kuni 07.04.2025 on 52,63 eurot. TsMS § 367 alusel võib viivisenõude põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja nõuab kostjalt viivist põhinõudelt kuni selle kohase tasumiseni alates 08.04.2025 seadusjärgses määras. Kohus leiab, et edasiulatuva viivise nõue on põhjendatud. Arvestades, et kostja on olnud oma kohustuse täitmisega viivituses, on põhjendatud kostjalt välja mõista viivis põhivõlgnevuselt 6112,29 eurolt alates 08.04.2025 kuni selle kohase tasumiseni 5

(6)seadusjärgses määras. Kohtuotsuse tegemise seisuga on sissenõutavaks muutunud viivis 486,53 eurot (52,63+433,90). 7. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista laenulepingust nr SR3886163 tulenev põhivõlg 6112,29 eurot, intress 825,18 eurot, sissenõudmiskulu 10 eurot ja kohtuotsuse tegemise seisuga (10.10.2025) sissenõutavaks muutunud viivis 486,53 eurot ning viivis põhivõlgnevuselt 6112,29 eurolt alates 11.12.2025 kuni selle kohase tasumiseni

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskulude jaotus 8. Ts

MS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena tasutud riigilõivu 665 eurot ja õigusabikulud 150 eurot. Menetluskulude nimekiri on kostjale kätte toimetatud koos hagiga. Hagiavaldusest (ning selle täiendavast seletusest) ja hagiavalduse kohtule saatmise e-kirjast, mis on saadetud hageja e-posti aadressilt ning esindajale antud volikirjast nähtub, et lepinguline esindaja jurist Darina Koivunen on hageja töötaja ja et esindaja asukoht on hageja asukoht. TsMS § 175 lg 2 kohaselt, menetlusosalist esindava töötajaga seotud kuludest hüvitatakse üksnes sõidukulud. Seega ei kuulu hagiavalduses märgitud õigusabikulu hagejale hüvitamisele. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole hageja esindajal kohtumenetlusega seoses sõidukulusid. Kohus jätab menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Kuna menetluskulud jäid kostja kanda, tuleb hageja menetluskulu 665 eurot kostjalt hageja kasuks välja mõista. Kostjal menetluskulud puuduvad. /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik 6

(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.