lauses ettenähtud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni kohustuse tasumiseni. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele saab esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul 3
¹ lg-le 1, mille kohaselt on krediidiandja kohustatud enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist omandama teabe, mis võimaldab hinnata tarbija võimet täita lepingust tulenevaid kohustusi, ning hindama tarbija krediidivõimelisust. Hageja väidab, et on kogunud ja analüüsinud kostja majanduslikku seisundit puudutavat teavet
Hageja märgib, et krediidivõimelisuse hindamisel kontrolliti kostja sissetulekuid, kohustusi ja varasemat maksekäitumist. Sissetuleku kontrollimiseks tehti päring Maksu- ja Tolliametisse. Kostja kohustuste suurus lähtus laenutaotluses esitatud andmetest ning avalikest registritest saadud teabest. Varasema maksekäitumise hindamiseks tehti päringud maksehäireregistritesse; kehtivaid maksehäireid taotluse esitamise ajal ei olnud. Hageja selgitab, et krediidiandjatele ei ole õigusaktidega kehtestatud kindlat sissetulekute ja kohustuste suhtarvu. Krediidiotsuse tegemisel lähtuti põhimõttest, et tarbija sissetulekud peavad ületama tema igakuiseid kohustusi ning sissetulekust peab jääma alles vähemalt arvestuslik elatusmiinimum. Hageja hinnangul olid kostja igakuised kohustused väiksemad kui tema sissetulekud ning laenulepingust tulenev kohustus oli kostjale jõukohane. Hageja leiab, et kui kostja esitas laenutaotluses ebaõigeid või puudulikke andmeid, ei saa seda lugeda krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumiseks. Hageja viitab
lg-tele 1, 2 ning Riigikohtu 31.01.2018 otsusele tsiviilasjas nr 2-14-21710/105, mille kohaselt on lepingupoolel kohustus esitada tõeseid andmeid ning teavitada teist poolt lepingu sõlmimise otsust mõjutavatest olulistest asjaoludest. Samuti viitab hageja
Kostja sai laenu 2000 eurot ning on tagasimakseid teinud summas 55,60 eurot. Arvestades kõik maksed põhinõude katteks, ei saa lugeda lepingut 26.11.2024 kehtivalt üles öelduks, kuna selleks hetkeks ei olnud kostja osamaksetega viivituses. Kostjal on sissenõutavaks muutunud võlgnevus alates 16.11.2024 osamaksest kuni 16.01.2026 summas 314,46 eurot, sh põhiosa 253,58 eurot ja intress 65,11 eurot). Hageja nõuab edasiulatuvat viivist põhivõlgnevuselt 253,58 eurot kohtuotsuse jõustumisest lepingujärgses viivisemääras 21,9% aastas. Hageja palub välja mõista ka tulevikus sissenõutavaks muutuvad osamaksed TsMS § 369 alusel alates maksetähtpäevale järgnevast päevast ning viivis põhiosa osamakselt tasumise tähtajale järgnevast päevast lepingujärgses määras 21,9% aastas. KOHTU SEISUKOHT
) § 396 lg 1 sätestab, et laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga.
Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud.
8. Vaidlust ei ole selles, et esialgse võlausaldaja ja kostja oli sõlmitud tarbijakrediidileping
Võlausaldaja on oma majandus- ja kutsetegevuses tegutsev krediidiandja, kes andis laenu kostjale kui füüsilisele isikule, kes tegi tehingu, mis ei seondunud tema majandus- ega kutsetegevusega (
Tarbijakrediidilepingu puhul tuleb kohtul kontrollida krediidi kulukuse määra (
Tarbijakrediidilepingu ülesütlemisele kehtivad ka piirangud. Selliselt võib tarbijakrediidilepingu üles öelda juhul, kui kostja oli täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja kostjale anti pärast seda edutult vähemalt kahenädalane täiendav tähtaeg puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral öeldakse leping üles ja nõutakse kogu võla tasumist (
9.
lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Eesti Panga andmetel oli 30.11.2023 seisuga arvutatud tarbimislaenude krediidi kulukuse määra kuue kuu keskmine 17,36%. Nimetatud näitaja avaldati 2023 detsembris ning see oli tarbijakrediidilepingute krediidi kulukuse ülempiiri aluseks ajavahemikul 01.01.2024 kuni 30.06.2024. Kostjale laenulepingu alusel antud laenu krediidi kulukuse määr oli 29,85% aastas (dtl 36), mis ei ületanud laenu väljastamise ajal kehtinud seadusest tulenevat krediidi kulukuse ülempiiri. 10. Järgnevalt analüüsib kohus seda, kas esialgne võlausaldaja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selline kohustus tuleneb krediidiandjale
Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on krediidivõimeline (teabe saamise kohustus), ja hindama tarbija krediidivõimelisust (krediidivõimelisuse hindamise kohustus). Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja omandama teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja
lg 3 esimese lause järgi vajaduse korral küsima tarbijalt teavet ja kasutama asjakohaseid andmekogusid. Krediidiandja peab teavet koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (
Samuti peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 p-des 1-3 (ka
Seega peab krediidiandja tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta: tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4); tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3); tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5). 6
Hageja väitel koguti enne lepingu sõlmimist teave kostja sissetulekute, kohustuste ja varasema maksekäitumise kohta, tehti päring Maksu- ja Tolliameti andmebaasi ning maksehäireregistritesse. Kehtivaid maksehäireid ei olnud. Hageja märgib, et kostja igakuine sissetulek oli ligikaudu 1416,54 eurot, lepingu osamakse 55,60 eurot ning kostja poolt märgitud igakuised väljaminekud 270 eurot, mistõttu jäi hageja arvutuste kohaselt kostjale pärast kohustuste arvestamist piisav reserv ning arvestuslik elatusmiinimum oli tagatud. Hageja leiab, et laenukohustus oli kostjale jõukohane. Hageja viitab Riigikohtu praktikale (RKTKm 2-21-13098), mille kohaselt ei tähenda hilisem makseraskuste tekkimine iseenesest vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumist ning konto väljavõtte küsimine ei ole vältimatu, kui muu teave on krediidivõimelisuse hindamiseks piisav. Hageja leiab, et juhul kui kostja esitas ebaõigeid andmeid, ei saa seda panna krediidiandja vastutusele. Tõenditena esitas hageja laenutaotluse, Maksu- ja Tolliameti päringu ning maksehäireregistri väljavõtte. 12. Kohus leiab, et hageja esitatud asjaolud ei ole piisavad järeldamaks, et vastutustundliku laenamise põhimõtet oleks nõuetekohaselt järgitud. Vastutustundliku laenamise kohustus ei piirdu pelgalt tarbija esitatud andmete vastuvõtmise ja registripäringute tegemisega, vaid eeldab kogutud teabe sisulist analüüsi ning aktiivset ja põhjendatud veendumist tarbija tegelikus maksevõimes. Krediidiandja peab hindama tarbija majanduslikku olukorda terviklikult ning arvestama kõiki asjaolusid, mis võivad mõjutada kohustuse täitmise võimet. Eelkõige ei ole esitatud andmeid selle kohta, kas ja kuidas on tuvastatud laenutaotleja võimalikud ülalpeetavad, tema tegelike kohustuste kogusuurus ning igakuised vältimatud majapidamiskulud, mis on maksevõime hindamisel määrava tähtsusega. Samuti ei nähtu, millisel viisil kontrolliti tarbija esitatud andmete täielikkust ja usaldusväärsust olukorras, kus krediidivõimelisuse hindamisel tugineti peamiselt taotluses märgitud andmetele ja registripäringutele. Ainuüksi asjaolu, et registrites puudusid maksehäired ning et lepingu osamakse moodustas suhteliselt väikese osa sissetulekust, ei tõenda iseenesest, et krediidiandja on enne lepingu sõlmimist veendunud tarbija võimes krediidilepingust tulenevaid kohustusi kokkulepitud tingimustel täita. Vastutustundliku laenamise põhimõte eeldab mitte üksnes formaalset vastavust miinimumnõuetele, vaid sisulist ja piisava hoolsusega läbiviidud krediidivõimelisuse hindamist. 7
lg 7 järgi tarbijakrediidilepingu intressimääraks
§-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Seega on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks krediidilepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas ja selle asendamine seadusjärgse intressimääraga, kui kokkulepitud intressimäär on suurem
§-s 94 sätestatud intressimäärast (RKTKo 24.11.2023, nr 2-21-13098/50, p 24).
4 lg 7 kolmanda lause kohaselt peab krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist. Sama lõike neljanda lause kohaselt ei kohaldata selles lõikes sätestatut, kui tarbija on teadlikult jätnud esitamata teabe vastavalt
lg-tele 3 ja 4 või võltsinud krediidiandjale esitatudteavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti. Kohtu hinnangul ei võimalda asja materjalid järeldada, et kostja oleks mõne olulise teabe krediidiandjale teadlikult esitamata jätnud. Samuti ei tulene esitatud materjalidest alust väita, et krediidiandja krediidivõime hindamine oleks olnud ebaõige seetõttu, et kostja jättis edastamata teavet oma varasemate kohustuste või finantsraskuste kohta. 14.
lg 1 sätestab, et krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks.
lg 7 kolmanda lause kohaselt peab krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Tagasimaksete uuesti määramine on krediidiandja ühepoolne tahteavaldus, mille tegemise kohustus on krediidiandjale pandud seadusega. Seega peab krediidiandja ka kohtumenetluses vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise tõendamata jätmise korral esitama oma sissenõutavaks muutunud nõude tervikliku arvestuse, milles oleks arvestatud intressimäära ja muude kulude vähenemisega ja mille alusel saaks kohus hinnata, millises ulatuses on algse laenusumma tagasimaksed sissenõutavaks muutunud. Sellise arvestuse esitamise kohustust ei ole aga juhul, kui algse laenugraafiku järgi on kõigi osamaksete tasumise aeg saabunud, mistõttu on kogu laenusumma sissenõutavaks muutunud.
Hageja esitas kohtule ümberarvutuse ja taotleb ka tulevikus sissenõutavaks muutuva võlgnevuse väljamõistmist kostjalt. Kohus peab seda põhjendatuks. TsMS § 369 võimaldab nõuda pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate korduvate kohustuste täitmist tulevikus, kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Arvestades, et kostja ei ole pärast 16.11.2024 hagejale makseid teinud, võib eeldada, et kostja ka tulevikus sissenõutavaks muutuvaid osamakseid tähtaegselt ei tasu. Lepingust tulenevad uuesti määratud edasiulatuvad põhiosa- ja intressimaksed, mis ei ole 16.02.2026 sissenõutavaks muutunud, on: Maksetähtaeg Põhiosa jääk Põhiosa Intress Igakuine osamakse 16.02.2026 1736,84 18,95 2,90 21,85 16.03.2026 1717,89 22,44 3,18 25,62 16.04.2026 1695,45 19,73 3,04 22,77 16.05.2026 1675,72 21,12 3,10 24,22 16.06.2026 1654,60 20,50 2,96 23,46 16.07.2026 1634,10 21,88 3,02 24,90 16.08.2026 1612,22 21,30 2,98 24,28 16.09.2026 1590,92 21,70 2,85 24,55 16.10.2026 1569,22 23,06 2,90 25,96 16.11.2026 1546,16 22,54 2,77 25,31 16.12.2026 1523,62 23,89 2,82 26,71 16.01.2027 1499,73 23,42 2,78 26,20 16.02.2027 1476,31 23,86 2,47 26,33 16.03.2027 1452,45 26,96 2,69 29,65 16.04.2027 1425,49 24,82 2,55 27,37 16.05.2027 1400,67 26,14 2,59 28,73 16.06.2027 1374,53 25,78 2,46 28,24 16.07.2027 1348,75 27,09 2,50 29,59 16.08.2027 1321,66 26,78 2,45 29,23 16.09.2027 1294,88 27,28 2,32 29,60 16.10.2027 1267,60 28,57 2,35 30,92 16.11.2027 1239,03 28,33 2,29 30,62 9
lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse
§-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 esimese lause kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Lepingus on viivisemääraks kokku lepitud 21,90% aastas. Kohus leiab, et seadusest tulenev kohustus maksta rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist ei ole käsitatav muu tasuna
lg 7 teise lause tähenduses, mille nõudmise vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumine välistaks. Pooltel on eraldi kokkulepe viivisemäära osas - lepingu põhitingimuste järgi on viivisemääraks 21,90% aastas. Kohus leiab, et hagejal on õigus nõuda viivist lepingujärgses määras. 18. Arvestades, et hageja palus põhinõudena kostjalt välja mõista 2000 eurot, kuid kohus rahuldab hageja põhinõude 1990,42 euro ulatuses (253,58 eurot sissenõutavaks muutunud põhinõuet ning 1736,84 eurot tulevikus sissenõutavaks muutuvaid põhiosa osamakseid), jääb hageja põhinõue rahuldamata 9,58 euro ulatuses. Hageja intressinõue 195,08 eurot jääb rahuldamata 129,97 euro ulatuses (195,08-65,11), kuna kohus peab põhjendatuks üksnes maksegraafiku järgi sissenõutavaks muutunud intressi summas 65,11 eurot. Hageja nõutud viivis perioodi 27.11.2024-13.06.2025 eest summas 238,69 eurot jääb rahuldamata täies ulatuses, kuivõrd hageja on käesolevas asjas nõudnud edasiulatuvat viivist põhinõudelt alates kohtuotsuse jõustumisest ning kohus ei tuvastanud aluseid viivise väljamõistmiseks nimetatud varasema perioodi eest. Hageja sissenõudmiskulude nõue summas 50 eurot ja haldustasu nõue summas 15,60 eurot jäävad rahuldamata täies ulatuses. Kuivõrd hagejal ei olnud meeldetuletuskirjade saatmise ja muude väidetavate kulude kandmise ajal kostja vastu sissenõutavaks muutunud nõuet ning leping ei olnud kehtivalt üles öeldud, ei ole
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.