lg 1 teises lauses sätestatud määras arvestatuna lepingu nr CNT00000125839 alusel sissenõutavaks muutunud põhivõlgnevuselt ja tulevikus sissenõutavaks muutuvatelt põhiosa tagasimaksetelt alates kohtuotsuse jõustumisest kuni põhivõlgnevuse täitmiseni.
lauses ettenähtud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni Kohustuse tasumiseni. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele saab esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Võlausaldaja saatis 28.03.2025 kostjale teatise lepingu lõpetamise kohta, kuna kostja ei tasunud enda võlga ka täiendava tähtaja jooksul (tasumata on 2025 jaanuari, veebruari ja märtsi). Lepingu lõppemisega muutus sissenõutavaks kogu võla jääk (s.o 792,38). Võlausaldaja loovutas 28.03.2025 oma nõude hagejale. Hageja hinnangul on laenu andmisel järgitud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Krediiditaotluse esitamise ajal ei olnud kostjal kehtivaid ega varasemaid maksehäireid. Arvestades hagi aluseks oleva laenulepingu laenusummat, osamakse suurust ning lepinguga kaasnevaid kohustusi tervikuna, oli võetud kohustuse täitmine kostjale jõukohane. Kostja puhul oli tegemist piisava sissetulekuga inimesega ehk täiesti usaldusväärse laenuvõtjaga, kes on seega võimeline lepingulisi kohustusi raskuseteta täitma. Laenuandja lähtus kostja sissetulekust 600 eurot. 3. Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud 01.08.2025 kättetoimetamise portaali (KÄPO) vahendusel. Kostja hagiavaldusele vastanud ei ole. 4. Hageja esitas 06.10.2025 seisukoha, mille kohaselt on kostja kasutanud krediiti kokku summas 1780,76 ja teinud tagasimakseid summas 988,38 eurot. Juhul, kui kohus leiab, et 2
lg 1 tähenduses ning kohtul tuleb kontrollida, kas tarbijale antud krediidi kulukuse määr ehk krediidi kogukulu tarbijale (
lg 1) on seadusega kooskõlas ja kas on krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 24.11.2023 määrus tsiviilasjas nr 2-2113098). 7.
lg 1 esimese lause järgi on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija tasutava krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Lepingu kohaselt oli krediidikulukuse määr oli 29,2% aastas Lepingu sõlmimise ajal oli Eesti Panga avaldatud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr 30.11.2021 seisuga 60,27% aastas. Seega ei ületanud lepingus märgitud krediidikulukuse määr Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda ning leping ei ole
8.
lg 1 järgi on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet ning kohustatud enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (edaspidi krediidivõimelisus) (p 1) ja hindama tarbija krediidivõimelisust (p 2). Sama sätte lõige 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija 3
Hageja on esitanud dokumendi „Krediidivõimekuse hindamine“ (dtl 5356), ent sellest ei nähtu, et krediidiandja oleks ka tegelikult kontrollinud kostja sissetulekut ja selle allikat (andmeread „EMTA andmed“ ning „Tööandjad“ on tühjad). Hageja on 06.10.2025 menetlusdokumendis märkinud, et laenu väljastamisel ei ole laenuandja kostja EMTA andmeid küsinud ning on lähtunud üksnes enda krediidivõimekuse hindamise dokumendist. Krediidianalüüsi tulemusena on krediidiandja lähtunud kostja sissetulekust 600 eurot kuus ja kohustustest 0 eurot kuus ning on märkinud kostja majapidamiskulude suuruseks 240 eurot. Laenutaotluses on kostja märkinud oma igakuiseks netosissetulekuks 700 eurot (dtl 57) ja kohustusteks 0 eurot, ülalpeetavaid ei ole. Kuigi tarbijal lasub kohustus esitada tõesed ja täielikud andmed oma krediidivõimelisuse hindamiseks ei tähenda see seda, et krediidiandjal ei ole vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustust esitatud andmeid kontrollida, vajadusel lasta täpsustada või küsida andmeid juurde. Kohtu hinnangul ei ole hageja esitatud andmed piisavad veendumaks, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on järgitud ning et krediidiandja oleks veendunud kostja krediidivõimelisuses. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt on krediidiandjad analüüsinud üksnes kostjalt endalt saadud ja taotluse vormidel küsitud teavet. Taotletud krediidi puhul ei ole tehtud ühetegi päringut registritesse. Taust.ee väljavõte on esitatud 02.07.2025 seisuga (dtl 58). Muid andmeid, sh pangakonto väljavõtet kostjalt küsitud ei ole. Krediidiandjate ja vahendajate seaduse (KAVS) § 50 lg 4 kohaselt tuleb tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta kontrollida võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõtte alusel, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Seega tuleb üldjuhul nõuda krediiditaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Piisavaks ei saa lugeda krediidi taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv. Seega pole võimalik järeldada, et kostja varaline seisund ja krediidivõime oleks 2021 aastal krediidi taotlemisel kindlaks tehtud. 4
lg 6 järgi võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et krediidiandja on rikkunud vastustundliku laenamise põhimõtet, kuna on jätnud krediiditaotluse puhul kostja krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe omandamata. 10. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on lepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas ning
lg 7 järgi loetakse sellisel juhul intressimääraks
lg-s 1 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Samuti ei võlgne kostja tulenevalt
Sama lõike kolmanda lause kohaselt peab krediidiandja tagasimaksed ja tagasimaksete tegemise tähtaja uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. 11.
lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.
lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.
lg 1 näeb ette, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Säästukaardi kasutamise leping sõlmiti tähtajatult.
lg 1 sätestab, et krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks. Krediidiandja on edastanud kostjale makseviivituse tõttu 28.02.2025 teatise lepingu ülesütlemiseks (dtl 51), milles on andnud tähtaja võlgnevuse tasumiseks hiljemalt 23.03.2025 ning hoiatanud, et kui nimetatud tähtajaks ei ole võlgnevust tasutud on laenuandjal õigus leping üles öelda ja nõuded loovutada. Krediidiandja on lepingu 28.03.2025 teatisega ülesöelnud ja nõuded loovutanud hagejale (dtl 52). 12. Hageja on esitanud kohtule uue maksegraafiku (dtl 102). Hagi ja tagasimaksete arvestuse (dtl 133-134) kohaselt on kostja teinud hagejale makseid kokku 988,38 eurot, mille hageja on arvestanud põhiosa katteks. Seega on kostjal tasutud osamaksed 10.06.2021 - 10.11.2023 täielikult ning 10.12.2023 osamakse osaliselt. Ümberarvestuse kohaselt on kostja võlas alates 10.12.2023 osamaksest. Kohtuotsuse tegemise seisuga on sissenõutavaks muutunud osamaksed 10.12.2023 (3,62 eurot) kuni 10.11.2025 k.a (32 eurot), s.o summas 739,62 eurot. 13. Hageja on esitanud lepingu täitmise nõude
MS § 369 esimene lause näeb ette, et tulevase nõude täitmise hagi võib esitada juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Arvestades hageja tulevast nõuet ning selle aluseks olevaid asjaolusid ja kostja senist maksekäitumist, on kohtu hinnangul põhjendatud eeldada, et kostja kohustust õigel ajal ei täida, mistõttu on põhjendatud mõista kostjalt välja tulevased osamaksed. Hageja ümberarvestuses
§-s 94 sätestatud intressi nõuet esitanud ei ole. Seega võlgneb kostja hagejale lepingu alusel sissenõutavaks muutunud põhivõla 739,62 eurot ja ülejäänud põhiosamaksed 52,76 eurot edasiulatuvalt järgmiselt: 32 eurot maksetähtajaga 10.12.2025 ning 20,76 eurot maksetähtajaga 10.01.2026. Muid tasusid, sh sissenõudmiskulusid kostja ei võlgne. 5
lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist.
lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse
§-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Hagejal on õigus nõuda lepingu põhivõla jäägilt viivist alates nõude sissenõutavaks muutumisest kuni põhivõla tasumiseni. Pärast ümberarvestuse tegemist nõuab hageja lepingu põhivõlalt viivist alates otsuse jõustumisest. Kohus leiab, et hageja viivise nõue on põhjendatud. 15. Tulenevalt eeltoodust rahuldab kohus hagi osaliselt ning kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele lepingu nr CNT00000125839 alusel sissenõutavaks muutunud põhiosa maksed summas 739,62 eurot, ülejäänud põhiosamaksed 52,76 eurot edasiulatuvalt vastavalt maksegraafikule ja viivis
lõike 1 teises lauses sätestatud määras arvestatuna lepingu nr CNT00000125839 sissenõutavaks muutunud põhivõlgnevuselt ja tulevikus sissenõutavaks muutuvalt põhiosa tagasimakselt alates kohtuotsuse jõustumisest kuni põhivõlgnevuse täitmiseni. Menetluskulude jaotus 16. TsMS § 163 lõike 1 järgi kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuivõrd kohus rahuldas hagi osaliselt, tuleb menetluskulud TsMS § 163 lõike 1 alusel jätta 85% ulatuses kostja kanda ning 15% ulatuses hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Hageja menetluskulud on kokku 908,68 eurot, millest riigilõiv on 280 eurot ja lepingulise esindaja kulu 507 eurot, millele lisandub käibemaks 121.68 eurot. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on riigilõiv kohtukulu. Riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tuleb hagilt hinnaga 1083,18 eurot tasuda riigilõivu 280 eurot. Arvestades hagi osalist rahuldamist kuulub hageja tasutud riigilõiv vastavalt menetluskulude jaotusele kostja poolt hüvitamisele. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesolevaseadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Hagejat esindas menetluses jurist Brittany Tuul, kes vastab TsMS § 218 lg-s 1 sätestatud nõuetele. Kostja menetluses osalenud ei ole, seega ei saa olla tekkinud ka menetluskulusid. Hageja esindaja on osutanud kohtumenetluses õigusabi 3 tunni ulatuses tunnihinnaga 169 eurot. Koos hagiavaldusega menetluskulude nimekirja kohaselt on õigusabikulu esitatud ilma käibemaksuta (dtl 83-84). 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.