← Eesti

2-21-7552/50

Obsah (5)§ 173§ 175§ 172§ 176§ 177

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Leanika Tamm Määruse tegemise aeg ja koht 20.04.2026 Pärnu Tsiviilasja number 2-21-7552 Tsiviilasi Q.H kohustustest vabastamise menetlus Menetlusosalised ja n

§-st 173. Võlausaldaja asub seisukohale, et kohustustest vabastamine ei ole antud juhul põhjendatud, kuivõrd võlgnik ei ole nõuetekohaselt täitnud

§ 173

-st tulenevaid kohustusi, ei ole andnud piisavat ülevaadet oma tuludest ja kuludest ega astunud mõistlikke samme võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Samuti ei ole võlgnik võlausaldaja nõudeid piisaval määral rahuldanud. Võlausaldaja on seisukohal, et kohus peab

§ 175

lg 2 p 2 alusel keelduma võlgniku kohustustest vabastamisest.nõuded võlgniku vastu on esitatud kokku summas 883,92 eurot. Võlgnik on kohustustest vabastamise menetluses teostanud 4 makset võlausaldajale, s.o 06.10.2022 summas 30,29 eurot, 05.10.2023 summas 14.70 eurot, 06.10.2024 summas 4,57 eurot ja 07.10.2025 summas 6,80 eurot, kokku summas 56,36 eurot. Seega on täitmata kohustused võlausaldajale summas 27,56 eurot. /dtl 885-892/; Võlausaldajad ei avaldanud soovi enda suuliseks ärakuulamiseks. 

  1. Võlgnik esitas 07.10.2025 viimase aruande koos lisadega. Võlgnik on kogu menetluse vältel esitanud aruanded korrektselt ning teinud iga-aastaselt tagasimakseid võlausaldajatele vastavalt:  2022 summas 1013,01 eurot;  2023 summas 500 eurot;  2024 summas 155,06 eurot:  2025 summas 231 eurot. Kokku on võlgnik võlausaldajatele kohustustest vabastamise menetluse vältel tasunud 1899,07 eurot.
  2. Kohus kuulas võlgniku ära 06.04.2026 toimunud kohtuistungil. Võlgnik palub kohtul teda kohustustest vabastada. Võlgnik töötab K Rimis saaliklienditeenindajana poole kohaga. Täistööajaga töötamine ei ole hetkel võimalik, kuna võlgniku alaealine laps haigestub lasteaias sageli ning täiskohaga töötamise korral peaks võlgnik enamiku ajast viibima hoolduslehel. Võlgnikul on ülalpidamisel kolm alaealist last vanustes 11, 9 ja 4 aastat, mis seab tema töö- ja sissetulekuvõimalustele täiendavaid piiranguid. Kohustustest vabastamise menetluse jooksul on võlgnik tegutsenud heas usus ja oma võimaluste piires. Ta on kandnud raha eraldi kontole nii palju, kui majanduslik olukord on võimaldanud. Menetluse esimesel aastal kasutas võlgnik pensioniväljamakset igapäevaste kulude katmiseks ning just sel perioodil tegi ta ka suurimaid tagasimakseid võlausaldajatele. Käesoleval ajal säästab võlgnik regulaarselt igakuiselt ligikaudu 40– 50 eurot. Kogu kohustustest vabastamise menetluse vältel on võlgnik saanud töötasu alla kehtiva alampalga, kuid sellest hoolimata on ta suutnud koguda raha ning teha võlausaldajatele väljamakseid. 3
  3. Võlgnik leiab, et ta on täitnud oma kohustusi parimal võimalikul viisil ja kõikvõimalike pingutustega, arvestades oma perekondlikku ja majanduslikku olukorda. Seetõttu palub võlgnik kohtul ta täitmata jäänud kohustustest vabastada. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
  4. Kuna kohustustest vabastamise avaldus esitati enne füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse jõustumist, tuleb võlgniku kohustustest vabastamise menetlusele, sh selle lõpetamisele kohaldada pankrotiseaduse redaktsiooni, mis kehtis kuni 30.06.2022 (FIMS § 68 lg 2). 8.

1 § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise. Käesolevaks ajaks on võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest möödunud viis aastat, mistõttu otsustab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise vastavalt

§ 175lg-le 1.

9. Kuni 30.06.2022 kehtinud

§ 175

lg 1 järgi saab kohus alles pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustada võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. 10.

§ 175

lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos või kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma

§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Kohustustustest vabastamise menetlusega antakse raskes majanduslikus olukorras olevale võlgnikule võimalus uueks normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks. Uue võimaluse saamiseks peab võlgnik täitma kohustustest vabastamise menetlusega kaasnevaid kohustusi (vt ka Riigikohtu lahend asjas 3-2-1-46-13, p 11). .

  1. Võlgniku kohustustest vabastamist ei välista see, kui võlgnik ei ole teinud võlausaldajatele makseid ja/või on seda teinud väikestes summades. Oluline on see, kas võlgnik on rikkunud süüliselt oma käesoleva menetlusega kaasnevaid kohustusi (ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve). Kohus hindab ka võlgniku käitumist kohustustest vabastamise menetluses ja tema suhtumist oma kohustuste täitmisesse. Kohus ei ole praegusel juhul tuvastanud asjaolusid, mis annaksid kohtule aluse jätta võlgnik kohustustest vabastamata.
  2. Kohtule esitatud aruannetest nähtub, et võlgnik on terve menetluse kestel olnud püsivalt hõivatud tööga, töötades osalise koormusega ka imiku hooldamise kõrvalt. Võlgnik on teeninud töötasu, mille summa jääb alla absoluutse elatusmiinimumi, ning pannud raha kõrvale ja teinud võlausaldajatele ka iga aasta väljamakseid, olukorras, kus tal puudus selline kohustus ja tema ülalpidamisel on lisaks kolm alaealist last. Võlgnikul ei olnud kohustust rahuldada võlausaldajate nõudeid arvestades TMS § 132 lg 2 sätestatud alusel. Kohtu hinnangul on võlgnik, arvestades oma igakuise töötasu suurust ning ülalpeetavate arvu teinud tema varanduslikku olukorda arvesse võttes märkimisväärseid proportsionaalseid makseid nõutud ulatuses. Võlgnik on rahuldanud võlausaldajate nõudeid 1899,07 euro ulatuses.
  3. Kohus ei nõustu osade võlausaldajate etteheitega, nagu oleks võlgnik rikkunud oma kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega (

§ 173lg 1), sest võlgnik oleks väidetavalt pidanud otsima endale tasuvama töö.

Kohustus tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ei pruugi igas olukorras tähendada seda, et võlgnik peab kohustustest vabastamise menetluse ajal pidevalt otsima teist, tasuvamat tööd (vt ka Riigikohtu lahend asjas 2-11-24696, p 19). Kohtule ei ole teada asjaolud, mis annaksid aluse väitmaks, et võlgnikult oleks mõistlikult saanud eeldada tasuvamale tööle asumist. Ainuüksi see, et võlausaldajad oleksid soovinud saada oma nõuded rahuldatud suuremas summas, selliseks järelduseks alust ei anna. Võlgnikul on olnud kogu kohustustest vabastamise menetluse ajal 1 Siin ja edaspidi, kuni 30.06.2022 kehtinud redaktsioon. 4 püsiv töökoht ja stabiilne sissetulek, mille arvelt on rahuldatud võlausaldajate nõudeid.

§ 173

lg 1 sätestatud kohustuse rikkumist saaks kohtu hinnangul eelkõige tõdeda olukorras, kus võlgnik on terve menetluse vältel ilma mõjuva põhjuseta olnud töötu või arvestades tema oskusi ja teadmisi töötab ilmselgelt tema jaoks alamakstud tööpositsioonil. Selliseid asjaolusid praegusel hetkel ei esine. Vastupidi, võlgnik on olnud raskes majanduslikus olukorras, kuid selle kiuste teinud suutnud oma sissetulekust kõrvale panna ja teha väljamakseid võlausaldajatele, sõltumata kohustuse puudumisest.

  1. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-46-13 sedastanud, et kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske, kuid uue võimaluse saamiseks peab võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kestel andma endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Kohus on seisukohal, et võlgnik on selle kriteeriumi täitnud ning andnud endast ka väga raskes majanduslikus olukorras parima, et võlausaldajatel iga-aastaselt siiski tagasimakseid teha.
  2. Kohus võtab ka arvesse, et võlgnik on menetluse kestel olnud kohtule kättesaadav ja esitanud korrektselt asjakohaseid usaldusisiku aruandeid koos ettenähtud lisadega. Kohus on andmeid kontrollinud menetluse lõpul ka võlgniku täielike kontoväljavõtete väljanõudmisega ning on seisukohal, et võlgnik ei ole temale nii võlgnikuna kui ka usaldusisikuna pandud kohustusi rikkunud.
  3. Kohus on eeltoodut arvestades seisukohal, et võlgnik on andnud endast parima oma kohustuste täitmiseks ning kohtule esitatud materjalidest ei nähtu, et võlgnik oleks rikkunud oma seaduses ettenähtud kohustusi. Ainuüksi asjaolu, et võlausaldaja hinnangul on võlgnik menetluse jooksul oma võlgnevust vähendanud ebapiisavalt, ei viita võlgniku süülisele käitumisele ega anna alust jätta teda kohustustest vabastamata, kui ta ei ole seadusest tulenevaid kohustusi rikkunud (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 31.01.2017 lahend asjas 2-09-3606, p 22).
  4. Kohus vabastab seetõttu võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Kohus avaldab vastava teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (

§ 175lg 7).

18. Kuna kohus lõpetab kohustustest vabastamise menetluse, vabastab kohus võlgniku ka usaldusisiku ülesannete täitmise kohustustest (

§ 172lg 4 teine lause).

19. Kohus selgitab, et kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud (

§ 176lg 1).

Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused (

§ 176lg 2).

20. Kohus võib võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist. Kohus lahendab võlausaldaja taotluse määrusega (

§ 177lg 1).

21. Tegemist on menetlust lõpetava määrusega, mistõttu jaotab kohus ka menetluskulud. Kohus jätab kohustustest vabastamise menetluse kulud võlgniku kanda, v.a võlausaldajate menetluskulud, mis jäävad võlausaldajate endi kanda (TsMS § 172 lg 1 teine lause). Kohtutoimikust ei nähtu hüvitatavate menetluskulude tekkimist, mistõttu kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra. (allkirjastatud digitaalselt) Kohtunik Leanika Tamm 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.