Obsah (13)

§ 22§ 32§ 28§ 7§ 21§ 20§ 26§ 47§ 38§ 35§ 41§ 54§ 8

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Zakaria Nemsitsveridze Määruse tegemise aeg ja koht 10. veebruar 2026, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-25-1233 Tsiviilasi N.T maksejõuetusavaldus Menetlu

§ 22lg 1 alusel.

Lepingu lõppemise ajaks tekkinud võlgniku kohustused loetakse ümberkujundamiskavaga eelnevalt ümberkujundatuks.

1. Kohustada N.T-d kavaga tasumiseks määratud osamakseid tasuma kavas märgitud perioodil kalendrikuu
2. kuupäevaks. Kava täitmise tähtaeg on
3. juuni
5. Järelevalvet ümberkujundamiskava täitmise üle teostab usaldusisik W.T.
6. Kohustada usaldusisikut nõustama ja abistama N.T-d võlgade ümberkujundamise menetluses kavas märgitud maksete tegemiseks vajalike pangakontode ja viitenumbrite väljaselgitamisel.
7. N.T on kohustatud esitama usaldusisikule aruanded enda varalise seisundi ja ümberkujundamise kava täitmise kohta. Esimene aruanne tuleb esitada 20.06.2026 ja järgnevad aruanded 20.06.2027, 20.06.2028, 20.06.2029 ja 20.06.
9. Lõpetada Tartu Maakohtu 06.03.2025 määrusega käesolevas asjas kohaldatud täitemenetluste peatamine võlgniku vara suhtes. Kava kinnitamise järel võib jätkata peatatud täitemenetlust nõude suhtes, mille kohta ümberkujundamiskava ei kehti (

§ 32lg 2).

1. Tühistada Tartu Maakohtu 06.03.2025 määrusega käesolevas asjas kehtestatud käsutuskeeld. Avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded teade käsutuskeelu tühistamise kohta PankrS § 21 lõike 1 ja 4 alusel.
2. Määrata usaldusisiku tasu suuruseks kuni võlgade ümberkujundamise kava kinnitamiseni 1375,00 eurot (käibemaksu ei lisandu). Sellest 575 eurot mõista välja N.Tlt (ik XXX) MTÜ Majandamisnõustaja kasuks (rk 80292324) ja 800 eurot maksta välja 2 kohtu deposiidikontolt MTÜ Majandamisnõustaja arvelduskontole nr EE231010220103421013 (SEB Pank).
3. N.T on kohustatud usaldusisiku tasu maksma MTÜ Majandamisnõustaja arvelduskontole nr EE231010220103421013 (SEB Pank) 5 võrdse osamaksena, s.o 115 eurot kuus: 16.02.2026, 12.03.2026, 12.04.2026, 12.05.2026 ja 12.06.
5. Jätta võlgade ümberkujundamise menetluse kulud võlgniku kanda ja võlausaldajate menetluskulud nende endi kanda.
6. Toimetada määrus kätte võlgnikule, usaldusisikule ja puudutatud võlausaldajatele.
7. Määrus teha avalikult teatavaks. Avaldada võlgade ümberkujundamiskava kinnitamise teade väljaandes Ametlikud Teadaanded (

§ 28lg 1).

15. Määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates avalikult teatavaks tegemisest (

§ 7lg 1).

Edasikaebamise kord ja tähtaeg Ümberkujundamiskava kinnitamise määruse peale võivad võlgnik ning ümberkujundamiskavale vastuväite esitanud võlausaldajad esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Usaldusisikule tasu määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise kohta tehtud määruse peale võivad usaldusisik, võlgnik või võlausaldaja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. N.T esitas kohtule 23.01.2025 maksejõuetusavalduse. Kohus kuulas enne avalduse menetlusse võtmist võlgniku ära 20.02.2025 toimunud kohtuistungil. Tartu Maakohus võttis 06.03.2025 määrusega võlgniku avalduse menetlusse ja nimetas N.T usaldusisikuks W.T. Sama kohtumäärusega peatas kohus N.T vara suhtes toimuvad sundtäitmised ja keelas temale kuuluva vara võõrandamise, sh väljaspool täitemenetlust, kuni pankroti väljakuulutamiseni, ümberkujundamiskava kinnitamiseni või menetluse lõppemiseni. Võlgnik on tasunud ettemaksuna kohtu deposiidikontole 800 eurot usaldusisiku tasu ja kulude katteks.
2. Tartu Maakohus algatas 08.10.2025 määrusega N.T võlgade ümberkujundamise menetluse. Usaldusisik esitas 15.12.2025 kohtule kinnitamiseks võlgniku võlgade ümberkujundamise kava (edaspidi ka kava). Kavaga taotletakse puudutatud võlausaldajate tagatiseta rahaliste kohustuste ümberkujundamist kohustuste täitmise tähtaja pikendamise, kohustuste vähendamise ja osadena täitmise teel

§ 21lg 1 alusel.

Lepingud ümberkujundatavate kohustuste osas lõpevad ümberkujundamise kava kinnitamisel

§ 22lõike 1 alusel.

Lepingu lõppemise ajaks tekkinud võlgniku kohustused loetakse ümberkujundamiskavaga eelnevalt ümber kujundatuks. Kava koostamisel on arvestatud võlgniku maksevõime ja pankrotivõrdlusega. Võlgniku sissetulekutest (1207 eurot) on arestitav 125 eurot. Kava täitmise tähtaeg on

1. juuni
2. Krediidiandjate nõuete aluseks on maksekäsud, nõuded sisaldavad suures ulatuses kõrvalnõudeid. Võlgniku maksevõime võimaldab tasuda nelja aasta jooksul 80 % põhinõuetest, mis on oluliselt (2-3 korda) rohkem, kui krediidiandjatel oleks võimalik saada võlgniku pankroti korral. Kohtutäiturite nõuded on vähendatud proportsionaalselt iga täitedokumendi nõude vähendamise ulatusele (KTS § 32 lg 5). Kuigi kohtutäiturid ei märkinud nõudes sisalduva käibemaksu määra, on nõuete lõppsumma korrigeeritud 01.07.2025 kehtima hakanud määraga. 3 Elisa Eesti AS teatas 07.03.2025 vastusena usaldusisiku päringule, et Elisa Eesti ei esita nõudeid kliendi suhtes seoses maksejõuetusavalduse menetlemisega (dtl 156). Vastusena usaldusisiku täiendavale järelepärimisele selgitas Elisa Eesti AS, et kliendil oli 07.03.2025 seisuga võlg, mille kohta inkasso oli andmed esitanud. Oli ka tasumata arve sideteenuste eest, kuid eeldati, et klient selle tasub, sest oli varemgi hilinenud tasumisega. 14.07.2025 seisuga on kliendil tasumata neli maksetähtaja ületanud arvet ja kogu võlas olev summa on 361,67 eurot (dtl 157).
3. N.T võlgade ümberkujundamise kavale esitasid tähtaegselt vastuväite Aktiva Finance Group OÜ ja AS PlusPlus Capital. Aktiva Finance Group OÜ ei pea põhjendatuks nõuete rahuldamise ulatust (44%) ja leiab, et kava täitmine nelja-aastane tähtaeg on liiga pikk. PlusPlus Capital AS ei nõustu kavas väljatoodud põhinõuete summaga ja leiab, et kõiki võlausaldajaid tuleb kohelda võrdselt. Nõusolekust kavaga teatasid B2 Impact OÜ (dtl 143), kohtutäitur I.D Vallavalitsus (dtl 145). Seisukohta ei avaldanud kohtutäitur A.Q . (dtl 144) ja Elva KOHTU SEISUKOHT
4. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (

) § 21 lg 1 kohaselt võimaldatakse võlgade ümberkujundamise menetluses võlgnikule rahaliste kohustuste ümberkujundamist kohustuse täitmise tähtaja pikendamise, osadena täitmise või kohustuse vähendamise teel. Ühe võlgade ümberkujundamise meetme kasutamine ei välista teise meetme kasutamist, sealhulgas sama nõude puhul. 5.

§ 20

lg 3 sätestab, et usaldusisik hindab ümberkujundamiskava koostamisel ümberkujundatavate nõuete tõendatust ja õiguspärasust ning annab hinnangu nõude kohta, mida tegelikult ei ole, mille suurus on ebaselge või mille õiguspärasust ega tõendatust ei saa hinnata. Usaldusisik selgitas välja võlgniku kohustused ja esitas kohtule võlgniku vara- ja võlanimekirja, koostas võlgniku võlgade ümberkujundamise kava ja esitas kava võlausaldajatele, kellel oli võimalus esitada kavale seisukohti ja tõendeid.

1. Aktsiaselts PlusPlus Capital leiab, et võlausaldaja põhinõude hulka tuleb lugeda ka võlgnikult välja mõistetud menetluskulu, mitte ainult riigilõiv (dtl 146). Usaldusisiku hinnangul ei ole menetluskulude lisamine põhinõudele põhjendatud ja tegemist on kõrvalnõudega. Kohus märgib, et Aktsiaselts PlusPlus Capital ega usaldusisik ei ole vaidlustanud kavas toodud nõude kogusummat, vaid üksnes menetluskulude jagunemist põhivõi kõrvalnõudeks. Kohus leiab, et menetluskulud on iseseisev rahaline kohustus, mis tuleneb menetluse läbiviimisest ja tegemist ei ole lepingust vms tuleneva põhi- ega kõrvalnõudega. Seadus eristab hagi esemeks olevaid nõudeid ja menetluskulusid (TsMS § 133, § 173, § 174) . Maksekäsu kiirmenetluses eristab seadus selgelt menetluskulusid võlanõudest (TsMS § 484 lg 2 p 3, TsMS § 4842). Samuti näeb TsMS § 172 lg 9 ette, et asja edasisel lahendamisel hagimenetluses, arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude, mitte põhivõla hulka. Eeltoodu põhjal leiab kohus, et võlgnikult võlausaldaja kasuks välja mõistetud menetluskulude näol ei ole tegemist põhivõlaga (tsiviilasjas nr 2-21-127739 20 eurot, nr 2-21-127740 65 eurot ja nr 2-21-14644 422,50 eurot).
2. Kohus leiab, et võlgniku võlgade ümberkujundamise kavast tuleb välja jätta Elisa Eesti AS nõue, kavas märgitud Elisa (Creditrefom) ja usaldusisiku tasunõue. Võlausaldaja on 07.03.2025 teatanud usaldusisikule, et ei esita nõudeid käesolevas menetluses. Hiljem on võlausaldaja teatanud, et kliendil on tasumata maksetähtaja ületanud arved summas 361,67 eurot. Kohus selgitab, et

§ 21

lg 3 kohaselt saab võlgade ümberkujundamise menetluses ümber kujundada maksejõuetusavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud võlgniku kohustusi. Lisaks saab

§ 22

sätestatud tingimustel ümber kujundada kestvuslepingust 4 tulenevaid kohustusi, mis tekivad või muutuvad sissenõutavaks pärast maksejõuetusavalduse esitamist. Võlausaldaja e-kirja teel edastatud vastuses puuduvad kliendi andmed (sh nimi), viited lepingule ja nõude alusele. Kohus leiab, et Elisa Eesti AS nõue on täielikult tõendamata. Juhul kui Elisa Eesti AS-l on võlgniku vastu nõue, tuleb võlgnikul nõue tasuda väljaspool käesolevat menetlust. Kohus selgitab, et kavaga ei ole võimalik ümber kujundada usaldusisiku tasu. Usaldusisiku tasu määrab kohus kindlaks kava kinnitamisel ja mõistab tasu välja võlgnikult. Võlgnik kohustub tasu maksma lähtudes kohtumääruses toodud summadele (vt ka usaldusisiku tasu allpool). 8.

§ 26

lg 1 kohaselt kinnitab kohus ümberkujundamiskava, kui ükski võlausaldaja ega võlgnik ei ole sellele tähtaegselt vastu vaielnud.

§ 26

lg 2 sätestab, et kohus võib ümberkujundamiskava kinnitada ka juhul, kui võlgade ümberkujundamisega on nõustunud vähemalt pool pandiga tagamata nõuetega võlausaldajatest, kelle nõuetega on esindatud vähemalt pool pandiga tagamata nõuetest, ning ümberkujundamiskava alusel ei kohelda ümberkujundamisele vastuväite esitanud võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega, välja arvatud, kui mõne võlausaldaja eelistamiseks on mõjuv põhjus. N.T võlgade ümberkujundamise kavaga ei nõustu kaks võlausaldajat (Aktsiaselts PlusPlus Capital ja Aktiva Finance OÜ), kellel on võlgniku vastu nõudeid kokku summas 12 648,32 eurot. Kavaga kujundatakse ümber nõudeid kogusummas 23 101,90 eurot. Seega moodustavad kavaga mittenõustunud võlausaldajate nõuded enam kui poole ümberkujundatavatest pandiga tagamata nõuetest ning kava kinnitamise eeldused

§ 26lõigete 1 ja 2 alusel ei ole täidetud.

9.

§ 26

lg 3 sätestab, et kohus võib kinnitada ka ümberkujundamiskava, millega võlausaldajad ei nõustunud või nõustusid käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatust väiksemas ulatuses, kui kohtu hinnangul 1) on võlgade ümberkujundamine poolte õigustatud huve ja õigusi kaaludes põhjendatud; 2) ümberkujundamiskava alusel ei kohelda mõnda võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega, välja arvatud, kui mõne võlausaldaja eelistamiseks on mõjuv põhjus.

§ 26

lõike 3 punktis 1 nimetatud huvide ja õiguste kaalumisel tuleb kohtul hinnata muu hulgas seda, kui suures ulatuses oleks võimalik rahuldada vastuväite esitanud võlausaldaja nõuet pankrotimenetluses võrreldes ümberkujundamiskava alusel sellele võlausaldajale välja makstava summaga. Pankrotimenetluse kohta võrdlusandmete koostamisel lähtutakse sellest, et pankrotimenetlus viiakse läbi võlgade ümberkujundamise menetluse algatamise seisuga, võttes arvesse ka raha väärtuse muutust ajas. Võrdlemisel arvestatakse ka füüsilisest isikust võlgniku võlgadest vabastamise võimalust lähtuvalt võlgniku sissetulekust ümberkujundamismenetluse ajal. 10. Usaldusisik on kava koostamisel arvestanud võlgniku maksevõime ja pankrotivõrdlusega. Võlgniku sissetulek on 1207 eurot, millest arestitav on 125 eurot. Võlgniku maksevõime võimaldab nelja aasta jooksul tasuda 80% põhinõuetest, mis on oluliselt (2-3 korda) rohkem, kui krediidiandjatel oleks võimalik saada võlgniku pankroti korral. Võlgnik tasub kava alusel krediidiandjatele 48 kuu jooksul igakuiselt 195,11 eurot, kokku 9365,28 (48 x 195,11 eurot). Kohus märgib, et käesolevas asjas on usaldusisik tuvastanud, et võlgnikul puudub muu vara peale sissetuleku, mille arvelt saaks rahuldada võlausaldajate nõudeid (dtl 64-66). Võlgniku suhtes pankrotimenetluse algatamise korral tuleks kuni pankrotimenetluse lõppemiseni kogu võlgniku töötasu, millest on maha arvatud täitemenetluse seadustiku § 132 alusel mittearestitav summa, arvata pankrotivarasse. Arvestades pankrotiseaduses sätestatud menetlustähtaegu prognoosib kohus pankrotimenetluse kestuseks minimaalselt 6 kuud. Võttes arvesse usaldusisiku poolt tuvastatud andmeid laekuks võlgniku pankrotimenetluse ajal pankrotivarasse 750 eurot (6x125). Laekunud raha arvelt tasutakse pankrotimenetluse kulud (PankrS § 146 lg 1 p 4, § 150). Seega ei ole ette näha, et pankrotimenetluse ajal laekunud vahenditest oleks võimalik teha väljamakseid võlausaldajatele. 5 Võlgniku suhtes kohustustest vabastamise menetluse algatamise korral, kohalduks pärast pankrotimenetluse lõppemist

§ 47lõiked 3 ja 4.

Võlgniku töötasu loetakse usaldusisikule loovutatuks. Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele ei saa sissenõuet pöörata. Lisaks võib võlgnik endale jätta täiendava 25% sissetulekust, mis arvutatakse sissetuleku osalt, millele saab sissenõuet pöörata. Võlgniku 125 euro suuruse mittearestitava osa korral, tuleks võlausaldajatele väljamaksete tegemiseks eraldada pärast pankrotimenetluse lõppemisest kuni kohustustest vabastamise menetluse lõppemiseni 2812,50 eurot (30 x 93,75 eurot). Eeltoodust lähtudes nõustub kohus usaldusisikuga, et võlgade ümberkujundamise menetluses saavad võlausaldajate nõuded rahuldatud oluliselt suuremas ulatuses kui alternatiivse pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse korral. Kohus kinnitab võlgniku võlgade ümberkujundamise kava

§ 26lg 3 alusel.

Kohus leiab, et kõiki sarnasel alusel tekkinud nõuetega võlausaldajaid on koheldud võrdselt. Võlgnik tasub esimese kuue kuu jooksul alates kava kinnitamisest Elva Vallavalitsusele lasteaiatasu ja usaldusisiku tasu. Alates 2026. a tasutakse 48 kuu jooksul ümberkujundatud nõuded, mille aluseks on tarbijakrediidilepingud ja maksekäsud ja viidatud nõuete sissenõudmisest tekkinud kohtutäiturite tasunõuded. Kohus märgib võlausaldajate nõuete suurused ja tasumisele kuuluvad summad kohtumääruse resolutsioonis. Võlgnikul tuleb asuda kava täitma vastavalt kohtumääruse resolutsioonis märgitule. 11.

§ 22

lg 1 kohaselt võib ümberkujundamiskavaga ette näha, et võlgniku poolt enne maksejõuetusavalduse esitamist sõlmitud krediidileping või muu kestvusleping, millest tuleneb võlgnikule rahalisi kohustusi, mis muutuvad sissenõutavaks pärast maksejõuetusavalduse esitamist, lõpeb ümberkujundamiskava kinnitamisel. Lepingu lõppemisel on samad tagajärjed, mis lepingu erakorralisel ülesütlemisel võlgnikust tuleneva asjaolu tõttu. Lepingu lõppemise tagajärjel tekkivad võlgniku kohustused saab ümberkujundamiskavaga eelnevalt ümber kujundada. 12.

§ 32

lg 2 kohaselt ümberkujundamiskava kinnitamise järel jätkatakse maksejõuetusavalduse menetlusse võtmisel või usaldusisiku nimetamisel peatatud täitemenetlust ja kohtumenetlust nõude suhtes, mille kohta ümberkujundamiskava ei kehti. Kohus selgitab, et

§ 38

kohaselt saab võlausaldaja ümberkujundamiskavaga ümberkujundatud nõude pärast ümberkujundamiskava täitmise tähtaja möödumist maksma panna üksnes ümberkujundamiskavas kokkulepitud, kuid ümberkujundamiskava kohaselt täitmata ulatuses. 13. Järelevalvet ümberkujundamiskava täitmise üle teostab usaldusisik (

§ 35lg 1).

Usaldusisikul tuleb võlgniku võlgade ümberkujundamise menetluse lõpuks esitada kohtule aruanne (

§ 35lg 4).

14. Võlgnikul tuleb esitada usaldusisikule aruanded võlgniku varalise seisundi ja ümberkujundamiskava täitmise kohta kohtumääruse resolutsioonis määratud tähtajaks (

§ 35lg 3).

Kohus võib võlgnikult või usaldusisikult küsida aruannet ümberkujundamiskava täitmise kohta ka muul ajal (

§ 35lg 5).

Kohus märgib, et kui võlgnik ei osuta kohtule või usaldusisikule abi järelevalvekohustuse täitmisel või ei anna teavet, mida on vaja järelevalve teostamiseks, võib kohus ümberkujundamiskava tühistada (

§ 41lg 2 p 6).

Usaldusisiku tasu 15.

§ 54

lg 1 kohaselt on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise võlgade ümberkujundamise menetluses kava kinnitamisel, arvestades seejuures töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi (

§ 54lg-d 3 ja 4).

1. Usaldusisik on esitanud kohtule tasuarvestuse. Aruande kohaselt kulus usaldusisikul ülesannete täitmiseks kokku 13,5 tundi. Usaldusisik palub määrata tasu kokku 1375 eurot, sh 6 5,5 tunni eest määraga 90€/tund (495 eurot) ja 8 tunni eest määraga 110€/tund (880 eurot). Tasu kanda MTÜ Majandamisnõustaja arvelduskontole.
2. Tasu määramisel võtab kohus arvesse käesoleva menetluse võlausaldajate ja ümberkujundatavate nõuete arvu. Usaldusisik on kujundanud seisukoha võlausaldajate vastuväitele ja kontrollinud nõuete põhjendatust. Kohus leiab, et usaldusisiku toimingud ja neile kulunud aeg on põhjendatud ja rahuldab tasutaotluse. Tasu summas 800 eurot kuulub väljamaksmisele võlgniku poolt kohtu deposiidikontole kantud vahendite arvelt. Tasu summas 575 eurot (1375-800) mõistab kohus välja võlgnikult ja määrab selle tasumise osamaksetena 5 kuu jooksul (veebr 2026 kuni juuni 2026). Menetluskulud 18.

§ 8

lg 3 alusel jätab kohus võlgade ümberkujundamise menetluse kulud võlgniku kanda ja võlausaldajate kulud võlgade ümberkujundamise menetluses nende endi kanda. 19. Edasikaebamise kord on toodud kohtumääruse resolutsioonis. /allkirjastatud digitaalselt/ Zakaria Nemsitsveridze kohtunik 7