Obsah (6)

§ 661§ 345§ 422§ 408§ 172§ 150

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Zakaria Nemsitsveridze Määruse tegemise aeg ja koht 17. september 2024, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-24-9432 Tsiviilasi T.T. maksejõuetusavaldus Menet

§ 661lg 2).

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

1. T.T. (võlgnik) esitas 17.06.2024 Tartu Maakohtule maksejõuetusavalduse enda pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Kohus määras kohtuistungi maksejõuetusavalduse läbivaatamiseks ja võlgniku ärakuulamiseks toimumise ajaga 23.08.2024 kell 10:
2. Võlgnik teavitas kohut 22.08.2024 e-kirja teel, et ei saa kohtuistungil osaleda põhjusel, et tal on elus hetkel kiired ajad (kolimine ja uue töökoha otsimine).
3. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 4 lg 1 sätestab, et maksejõuetusavalduse esitamisele ja läbivaatamisele, võlgade ümberkujundamise menetlusele ning kohustustest vabastamise menetlusele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus (

) hagita menetluse kohta sätestatut, kui FIMS-st ei tulene teisiti. 3.

§ 345

kohaselt kui kohtuistungile kutsutud menetlusosaline ei saa kohtusse ilmuda, peab ta sellest kohtule õigel ajal teatama ja kohtusse ilmumise takistust põhistama. Vastavalt

§ 422

lõikele 1 loetakse mõjuvaks põhjuseks kohtuistungile ilmumata jätmiseks eelkõige liikluskatkestust, poole ootamatut haigestumist või lähedase ootamatut rasket haigust, mille tõttu ei saanud isik kohtusse ilmuda. Kohus hoiatas kohtukutses, et avaldaja kohtuistungile ilmumata jätmisel jätab kohus avalduse läbi vaatamata. 4. Avalaja on kohtukutse kätte saanud ja kohtuistungi toimumisele eelneval päeval kohut teavitanud istungile mittetulemisest. Kohus on seisukohal, et avaldajal puudus istungile tulemata jätmiseks mõjuv põhjus. Kohus jätab võlgniku maksejõuetusavalduse

§ 408p 2 alusel läbi vaatamata ja usaldusisiku nimetamata.

Usaldusisiku nimetamata jätmise korral maksejõuetusavalduse alusel edasist menetlust ei toimu ja menetlus lõpeb (FIMS § 15 lg 8). 5. Kohus selgitab, et füüsilise isiku pankroti- ja kohustustest vabastamise menetlused eeldavad võlgniku isiklikku osavõttu. Kohustustest vabastamise menetluse kestel on võlgnik kohustatud viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest ning andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Kohus leiab, et kui juba enne pankroti- ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist ei näita võlgnik valmisolekut ja tahet koostööks, et anda kohtule vajalikku informatsiooni tema suhtes sobiva maksejõuetusmenetluse otsustamiseks, ei ole menetluse algatamine eesmärgipärane. Kohus märgib, et FIMS eesmärk on võimaldada makseraskustes füüsilisele isikule maksejõuetusavalduse kaudu tema võlgade ümberkujundamine või kohustustest vabastamine, tagades ühtlasi võlausaldajate kaitse (FIMS § 2 lg 1). Võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses sätestatud korras (võlgadest vabastamise menetluse eesmärk) ei ole eelduslikult iga võlgniku õigus (Riigikohtu 20.06.2016 kohtumäärus tsiviilasjas nr 3-2-1-49-16 p 15). 6.

§ 172lg 2 alusel jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda.

Avaldaja maksejõuetusavalduse esitamisel on tasutud riigilõiv 10 eurot.

§ 150lg 1 p 3 alusel ei kuulu riigilõiv tagastamisele.

/allkirjastatud digitaalselt / Zakaria Nemsitsveridze kohtunik 2