2-25-3072/14

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Leanika Tamm Otsuse tegemise aeg ja koht .04.2026, Pärnu Tsiviilasja number 2-25-3072 Tsiviilasi H. K. hagi www.mets24.ee OÜ vastu ettemaksu tagastamiseks ning kahju ja viiviste hüvitamiseks Tsiviilasja hind 2356,36 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: H. K., isikukood XXX, elukoht: XXX Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Katrin Paulus Advokaadibüroo Emerald Legal OÜ, e-post:

XXX Kostja: www.mets24.ee OÜ, registrikood 14937414, aadress: Soometsa tee, 11, XXX, Tahkuranna vald, 86502, Pärnumaa, e-post: XXX, telefon: 5536012 Kostja lepinguline esindaja: Kalle Oja OÜ Mandatum Õigusbüroo Soo 8, 79513 Rapla tel XXX e-post: XXX Menetluse liik Kirjalik menetlus, lihtmenetlus RESOLUTSIOON 1.

Rahuldada hagi osaliselt.

Välja mõista kostjalt www.mets24.ee OÜ-lt hageja H. K. kasuks viivis summas 117,90 eurot põhinõudelt 10 431 eurot (periood 26.02.2025 – 03.04.2025).

Jätta rahuldamata hageja põhinõue summas 1073,60 eurot ja viivisenõue sellelt VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras, sest need on õiguslikult põhjendamata.

Toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 5. Määrata kindlaks menetluskulude jaotus ning jätta hageja menetluskulud 50% ulatuses kostja kanda ja 50% ulatuses hageja kanda ning kostja menetluskulud jätta kostja enda kanda.

6.Määrata hageja H. K. põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks 1657 eurot, 2-25-3072 s.o hagiavalduse esitamisel tasutud ja kohtu poolt seoses hagist osalise loobumisega mitte tagastatud riigilõiv kokku 525 eurot ja hageja õigusabikulu 1132 eurot.

7.Välja mõista kostjalt www.mets24.ee OÜ-lt hageja H. K. kasuks menetluskulude hüvitis summas 828,50 eurot.

8.Mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitiselt (828,50 eurot) viivis võlaõigusseaduse 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.

EDASIKAEBAMISE KORD Kohus ei anna lahendile edasikaebeõigust (TsMS § 405 lg 1). Esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Sellisel juhul saab esitada apellatsiooni Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse kättetoimetamisest alates. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6 ja TsMS § 633 lg 7).

ASJAOLUD, MENETLUSE KÄIK JA HAGEJA NÕUE 1. 26.02.2025 esitas hageja H. K. hagiavalduse kostja www.mets24.ee OÜ vastu, nõudes hagejalt tasutud ettemaksu summas 10 431 euro ja varalise kahju 1073,60 euro hüvitamist.

Samuti nõudis hageja kostjalt eelviidatud summadelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagi esitamisest kuni kohase täitmiseni.

2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid XXX FIE ja kostja 2024. aasta sügisel halumasina hinnaga 10 431 eurot müügilepingu. Hageja tasus kauba eest 26.09.2024, ent kaupa ei saanud. Esialgse kokkuleppe järgi pidi kaup kohale jõudma 2024. a 50ndal nädalal. 10.01.2025 pöördus hageja ettemaksu tagastamise nõudega kostja poole, kes lubas summa tagastada hiljemalt 2025. a jaanuari lõpuks. Eeltooduga seoses tekkisid hagejale õigusabikulud. Kostja hagejale ettemaksu ei tagastanud, misjärel pöördus hageja kohtusse. Ühtlasi taganes hageja lepingust (millele viitas ka kostjale saadetud kohtuvälises nõudekirjas).

3.Kohus võttis hagiavalduse menetlusse 28.03.2025 ning andis kostjale 14-päevase tähtaja hagile vastamiseks. Kostja sai materjalid kätte 04.04.2025 ning esitas vastuse tähtaegselt 17.04.2025.

4.25.04.2025 esitas H. K. taotluse hagist osaliseks loobumiseks ja poole riigilõivu, s.o 455 eurot tagastamiseks. Kohus võttis hagist osalise loobumise vastu ja lõpetas menetluse 10 431 eurot (hageja tasutud ettemaks) nõudes 12.03.2026 määrusega (jõustus 01.04.2026). Kohus tagastas hagiavalduse nõudelt summas 10 431 eurot tasutud riigilõivust poole, s.o 385 eurot. Määruses selgitas kohus, et kui hageja loobub hagist osaliselt, siis on tal loobutud osalt 50% ulatuses õigus riigilõiv tagasi saada (mitte kogu hagihinnalt). Täiendavalt märkis hageja, et hageja taganes lepingust hiljemalt juba enne hagi esitamist, n.ö konkludentses vormis, esitades kostjale nõudekirja, mis oli suunatud ettemaksu tagastamisele ja õigusabikulude hüvitamisele.

Kostja sai nõudekirja ka kätte. Seadus ei sätesta, millises vormis tuleb lepingust taganeda.

Järelikult saab lepingust taganeda ka kaudse tahteavaldusega, s.o konkludentselt (vt TsÜS § 2/6 2-25-3072 68 lg 3, VÕS § 13 lg 2). Hageja nõudekirjast oli aru saada, et hageja soovib lepingust taganeda, määrates kostjale kohustuse täitmiseks ka täiendava tähtaja, mida pikendati kostja soovil kuni 31.01.2025. Täiendav taganemisavaldus (hagis) oli esitatud juhuks, kui eeltoodud asjaolu üle peaks vaidlus tekkima.

5.Kohus jätkas asja menetlust hageja varalise kahju nõudes summas 1073,60 eurot (kohtueelsed õigusabikulud), viiviste nõudes sellelt summalt ja summalt 10 431 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagi esitamisest kuni kohase täitmiseni ning hageja menetluskulude kindlaksmääramise ja kostjalt väljamõistmise nõude osas. Kohus jätkas asja arutamist TsMS § 405 sätestatud lihtmenetluses kirjalikult. Menetlusosalised on kohtule esitanud oma lõplikud seisukohad ja menetluskulude nimekirjad.

KOSTJA VASTUVÄITED 6.

Kostja vaidleb hagile täies ulatuses vastu. Kostja on hagejale ettemaksu summas 10 431 eurot tagastanud 03.04.2025, s.o enne hagiavalduse ja hagi menetlusse võtmise määruse kättetoimetamist 04.04.2025. Hageja kohtueelsete õigusabikulude nõue on põhjendamatu ja ebavajalik. Hageja viivisenõuded on alusetud, kuna alusetud on ka hageja põhinõuded. Kostja tagastas ettemaksu enne taganemisavalduse kostjale kättetoitmetamist (hageja esitas lepingust taganemise avalduse, millega muutus sissenõutavaks ka ettemaksu tagastamise nõue, alles hagiavalduses).

Hageja menetluskulude osas leidis kostja, et need on ülepaisutatud ja põhjendamatult suured, arvestades, et tegemist oli lihtsa müügilepinguga, asja materjalide maht oli olematu (ettemaksu arve ja poolte kirjavahetus, millest selgus, et kostja ei suuda lubatud kaupa tarnida) ning poolte vahel puudus vaidlus ettemaksu tagastamise kohustuse üle.

Hageja ja kostja menetluskulud tuleb TsMS § 164 lg 4 alusel jätta hageja kanda, seda isegi juhul, kui kohus hagi rahuldab osaliselt, alternatiivselt - kui kohus leiab, et kostja on täitnud loobutud osas haginõude pärast hagi esitamist, tuleks kohaldada TsMS § 168 lg 6 ning jätta hageja menetluskulud tema enda kanda. Kostja ei ole andnud oma käitumisega alust ettemaksu tagastamiseks kohtusse pöördumiseks, kostja ei ole vaidlustanud ega eitanud ettemaksu tagastamise kohustust, kuigi hageja ei olnud enne hagi esitamist esitanud isegi selget müügilepingust taganemise avaldust. Kui hageja esindaja koostas 10.01.2025 väga põhjaliku õigusliku põhistusega ja sisuliselt hagiavaldust meenutava (hageja 10.01.2025 nõudekiri on vähemalt 80% ulatuses kattuv hagiavalduse tekstiga) nõudekirja, siis on selliste õigusabikulude hüvitamise nõude näol tegemist hageja sooviga saada sama teksti koostamise eest tasu kaks korda, s.o. kohtueelse õigusabi hüvitisena ja pärast menetluskuluna kui hagiavalduse koostamise kulu. Ka hageja esindaja tunnitasu 200 eurot, millele lisandub käibemaks, on ebamõistlikult kõrge.

KOHTU PÕHJENDUSED 8. Kohus leiab, et hagi menetluses olevas osas tuleb rahuldada osaliselt. Pooltel puudub vaidlus, et kostja on hagejale ettemaksu summas 10 431 eurot tagastanud 03.04.2025 ning selles osas on hageja hagist loobunud. Samuti ei ole vaidlust müügilepingu sõlmimise ja kostja poolt kauba tarnimata jätmise osas. Pooled on eriarvamusel selles osas, millal hageja taganes lepingust, millal muutus hageja nõue sissenõutavaks ning kas hageja on andnud kostjale täiendava tähtaja. Eeltoodust sõltub hageja menetluses olevate ja esitatud nõuete edukus ja põhjendatus. Enne hageja nõuete osas seisukoha võtmist analüüsib kohus viidatud küsimusi.

Lepingust taganemise materiaalsed ja formaalsed eeldused 3/6 2-25-3072 9. Lepingust taganemine õiguskaitsevahendina on sätestatud VÕS § 116 lg-s 1. VÕS § 114 lg 1 sätestab lepingust taganemise puhul täiendava tähtaja andmise teisele poolele, VÕS §188 taganemise avalduse tegemise ja selle tagajärjed ning VÕS § 189 lepingu alusel üleantu väljaandmise ja hüvitamise kohustuse.

10.Lepingust taganemise puhul peavad olema täidetud nii materiaalsed kui ka formaalsed eeldused. Formaalse eeldusena peab olema esitatud vastaspoolele taganemisavaldus vastavalt VÕS § 188 lg-le 1, sisulise ehk materiaalse eeldusena peab esinema taganemist õigustav põhjus (taganemise alus), eelkõige oluline lepingurikkumine § 116 mõttes. Vaidlust ei ole, et kostja jättis hagejale tarnimata müügilepingus kokkulepitud kauba ehk rikkus lepingut oluliselt VÕS § 116 lg 2 mõttes. Kohus nõustub hagejaga, et kostjale antud täiendavaks tähtajaks oli kuni 31.01.2025 – kostja võttis hagejaga ühendust 20.01.2025, paludes täiendavalt aega jaanuarikuu lõpuni ettemakse tasumiseks (hagi lisa nr 2.2) ning vastavalt poolt e-kirjavahetusele hageja täiendava tähtaja andis (hagi lisa nr 2.2.). Kui vastaspool jätab oma kohustuse täiendava tähtaja jooksul täitmata, peaks see andma üldjuhul alati lepingust taganemise õiguse. Samas tuleks hea usu põhimõttest lähtudes kohustust rikkunud poolele tähtaja määramisel arusaadavaks teha, et tähtaja tulemusteta möödudes võib vastaspool lepingust taganeda.1 Hageja on kostjale saadetud nõudekirjas viidanud, et „Seoses lepingu eseme tarnimata jäämisega jäi klient oodatust ilma. Kliendi usaldus Teie vastu on lõppenud ning klient taganeb Teiega sõlmitud müügilepingust ning nõuab raha tagastamist.“ (hagi lisa nr 2.1). Taganemise puhul on nn kujundusõigusega, mille puhul saab õigussuhte subjekt ise ühepoolselt suhet muuta. Teine pool ei saa sellist suhte muutmist takistada, kui kujundusõiguse materiaalsed eeldused on täidetud ja taganemise formaalset korda on järgitud.

Lepingu lõppemine kaasneb taganemisega automaatselt. Arvestades, et tahteavaldusele kehtivad TsÜS-i üldised nõuded tahteavaldustele (TsÜS § 67 jj), on võimalik lepingust taganeda ka TsÜS § 68 lg 3 kohaselt, s.o järelduslikult, nagu on hageja viidanud. Seadus ei ole ette näinud lepingust taganemise avaldusele konkreetseid sisulisi nõudeid. Seega on oluline vaid see, et teisele poolele ilmneks taganeda sooviva poole tahe, et see tahab lepingut ühepoolselt lõpetada.2 Kohtu hinnangul on hageja kostjale saadetud nõudekirjas selgelt väljendanud tahet lepingust taganeda, hageja on andnud ka täiendava tähtaja ning kostja on hageja nõudekirja, sh taganemisavaldusega kätte saanud. Seega on täidetud taganemisavalduse materiaalsed ja formaalsed eeldused.

11.Eeltoodut kokku võttes asub kohus seisukohale, et hageja nõue muutus sissenõutavaks alates 01.02.2025, s.o pärast täiendava tähtaja edutut möödumist. Ehkki kostja on hagejale tagastanud summa 03.04.2025, s.o enne hagiavalduse kättesaamist, ei tagastanud kostja hagejale ettemaksu varasemalt kokku lepitud täiendava tähtaja jooksul. Taganemise puhul toimub üleantu tagastamine tagastusvõlasuhte raames VÕS § 189 – 191 järgi, s.o lõpeb küll täitmisnõue, kuid muud lepingu rikkumisest tulenevad nõuded, esmajoones kahju hüvitamise ja leppetrahvi või viivise nõuded (mida juba võis nõuda) säilivad (see tuleneb taganemise kui õiguskaitsevahendi puhul lisaks VÕS § 101 lg 2 teisest lausest). 3 Ehkki hageja on loobunud põhinõudest, on hagejal jätkuvalt kostja vastu viivisenõue VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras 10 431 eurolt alates hagi esitamisest kuni nõude kohase täitmiseni.

12.Viivise nõue summalt 10 431 eurot Hageja on esitanud nõude mõista kostjalt hageja kasuks välja 10 431 eurolt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagi 1 Võlaõigusseaduse kommenteeritud vlj I osa, § 116, kättesaadav arvutivõrgus Juuraveeb - Võlaõigusseadus I: § 116.

Taganemine ja ülesütlemine õiguskaitsevahendina 2 Samas, § 188, kättesaadav arvutivõrgus Juuraveeb - Võlaõigusseadus I: § 188. Taganemise avaldus ja tagajärjed 3 Samas, VÕS § 188.

4/6 2-25-3072 esitamisest kuni kohase täitmiseni. Kohus on seisukohal, et nimetatud nõue on õiguslikult põhjendatud ning see tuleb rahuldada. Hageja esitas hagiavalduse 26.02.2025 ning kostja täitis nõude 03.04.2025. Seega selle perioodi eest on hagejale võlgnetav viivis vastavalt viivisekalkulaatorile 117,90 eurot, mis tuleb kostjalt välja mõista.

13.Varalise kahju hüvitamise nõue (kohtuvälised õigusabikulud) Ehkki kohtupraktikas on jaatatud kohtuväliste õigusabikulude varalise kahju hüvitamise nõude esitamist VÕS § 128 lg 2 ja lg 3 ning VÕS § 115 lg 1 alusel, asub kohus seisukohale, et hageja nõue varalise kahju hüvitamiseks kostjalt summas 1073,60 eurot tuleb jätta rahuldamata. Kohus jätab nõude rahuldamata põhjusel, et kohtuväliste õigusabikulude arve (hagi lisa nr 3, arve nr 25010019) on väljastatud XXX FIE-le, kes ei ole käesolevas menetluses menetlusosaliseks.

Eeltoodust tulenevalt jätab kohus rahuldamata ka kostjalt 1073,60 eurolt VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras viivise väljamõistmise nõude.

MENETLUSKULUD 14. Vastavalt TsMS § 173 lg 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt § 174 lg-le 1 ja lg-le 2 määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid ning lepingulise esindaja kulud mõistab kohus välja vajalikus ja põhjendatud ulatuses tulenevalt TsMS § 175 lg 1.

15.Kooskõlas TsMS § 163 lg-ga 1 hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

TsMS § 168 lg 4 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Sama paragrahvi lg 5 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku kommenteeritud väljaandes on märgitud, et kui hageja pöördus kohtusse põhjendatult, eelkõige juhul, kui kostja rahuldas hageja sissenõutavaks muutunud nõude pärast hagi esitamist, peab menetluskulud eelkõige §-s 162 avalduva üldise põhimõtte järgi kandma kostja – vastava aluse annabki kommenteeritav lg 5. Üldjuhul võib öelda, et kui hageja pärast hagi esitamist kostja tegevuse tulemusena saavutab eesmärgi, mida järgides ta kohtusse pöördus, siis saab lugeda, et kostja on lg-te 4 ja 5 mõttes hageja nõude rahuldanud.4 16. Kostja on taotlenud TsMS § 168 lg 6 kohaldamist ja menetluskulude hageja kanda jätmist, kuna leidis, et kostja ei ole andnud oma käitumisega alust ettemaksu tagastamiseks kohtusse pöördumiseks. Kohus leiab, et käesoleval juhul, arvestades kohtukaasuse asjaolusid, sh, et hageja on suures osas nõudest loobunud, kuna kostja tasus selle pärast hagiavalduse esitamist ning menetlusse jäi nõue, mida kohus menetleb vastavalt lihtmenetluse sätetele, tuleb menetluskulud jagada selliselt, et pooled kannavad hageja menetluskulud võrdsetes osades ning kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda. Kohus arvestab kokkuvõttes menetlusega taotletud eesmärgi saavutamist, menetluse käiku, aga ka seda, millisel määral on menetlusosalised olnud valmis asja lahendama kompromissiga – kostja on avaldanud valmisolekut kompromissi sõlmimiseks, ent samas hageja on teinud kompromissettepaneku, 4 Tsiviilkohtumenetluse seadustiku kommenteeritud väljaanne, I osa, § 162, kättesaadav arvutivõrgus Juuraveeb Tsiviilkohtumenetluse seadustik I: § 168. Menetluskulude jaotus asja menetlusse võtmisest keeldumise, hagi läbi vaatamata jätmise, asja menetluse lõpetamise ja hagi õigeksvõtmise puhul 5/6 2-25-3072 mis oma sisult ei olnud kompromiss, nõudes kostjalt sisuliselt kogu hagis esitatu tasumist.

TsMS § 168 lg 6 kohaldamine ei ole põhjendatud, sest kostja andis hagejale põhjuse hagiavalduse esitamiseks ning kostja tagastas hagejale tasutud ettemaksu alles pärast hagiavalduse esitamist (ehkki enne selle kättetoimetamist). Eeltoodust tulenevalt analüüsib kohus hageja menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust.

17.Hageja menetluskulud on järgnevad: tasutud riigilõiv 910 eurot (millest on tagastatud 12.03.2026 määruse alusel 385 eurot) ning õigusabikulud 2333 eurot, kokku seega 2858 eurot. Hageja õigusabikulude koosseis (ajakulu 11 tundi 40 minutit) on järgmine:

-14.02.2025 Hagiavalduse koostamine 6 tundi 1200 eurot

-12.03.2025 Päringu koostamine (hagi MVM kohta) ning kohtule menetlemiseks edastamine, suhtlus kliendiga 10 minutit 33 eurot

-17.04.2025 Kohtu 28.03.2025 hagi menetlusse võtmise määruse analüüs, selgitused kliendile 20 min 66 eurot

-25.04.2025 Kostja 17.04.2025 vastuse ja lisade analüüs 50 minutit 166 eurot

-25.04.2025 Hagist osalise loobumise avalduse, hageja arvamuse ja kompromissettepaneku koostamine, sh Riigikohtu praktika analüüs, dokumendi kohtule menetlemiseks edastamine 3 tundi 30 minutit 700 eurot

-25.04.2025 Menetluskulude nimekirja koostamine, dokumendi kohtule menetlemiseks edastamine 50 minutit 166 eurot 18. Kohus nõustub kostjaga, et hageja menetluskulud on selgelt ülepaisutatud ning ebamõistlikult suured, sest käesolev vaidlus ei ole oma sisult õiguslikult keeruline ega mahukas, kuid vaatamata sellele on hageja esindaja koostanud äärmiselt mahukaid menetlusdokumente, mis on paisutanud kohtutoimikus olevate lehekülgede arvu. Asja sisust nähtub, et tõendite kogum ei ole mahukas, asi ise on lihtne ning kokkuvõtvalt on menetlus kulgenud selliselt, et hageja on suures osas oma algsest nõudest loobunud, kuna kostja on selle kohtumenetluse jooksul tasunud. Kohus nõustub kostjaga ka selles, et hagiavalduse koostamiseks märgitud ajakulu 6 tundi, eriti arvestades, et selle sisu kattub suures osas juba varasemalt kostjale koostatud ja esitatud nõudeavalduse sisuga, on ülemäärane. Samuti on selgelt ülepaisutatud hagist osalise loobumise avalduse ajakulu 3 tundi 3 minutit ning ka menetluskulude nimekirja koostamiseks kulunud 50 minutit. Kohus on seisukohal, et hageja õigusabikulud on vajalikud ja põhjendatud maksimaalselt 5 tunni ja 40 minuti ulatuses.

Kohtu hinnangul on hageja tunnitasu määr 200 eurot/tunnis põhjendatud ja vastab turu keskmisele tasemele. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et hageja õigusabikulud on põhjendatud ja vajalikud 1132 euro ulatuses.

19.Hageja menetluskulud on põhjendatud ja vajalikud 1657 euro ulatuses (525 eurot tagastamata riigilõiv ja 1132 eurot õigusabikulud). Vastavalt kohtu otsustatud menetluskulude jaotisele (hageja menetluskulud kannavad pooled 50/50 põhimõttel ning kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda), on kostjalt hageja kasuks väljamõistetava menetluskulude hüvitise suuruseks 828,50 eurot (1657 : 2). Ülejäänud osas (828,50 eurot) jäävad hageja menetluskulud tema enda kanda. Kohus mõistab kostjalt välja ka menetluskulude hüvitiselt viivise VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Leanika Tamm 6/6

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.