1-20-4354/19

1 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. detsember 2020, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-20-4354 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekretär Kristi Sapar Kohtuasi Viru Vangla materjalid Z.N-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu Z.N , isikukood XXX, Eesti Vabariigi kodanik, keskeriharidus, elukoht puudub Karistuse kandmise algus 16.10.2019 ja lõpp 14.05.2021 Kaitsja vandeadvokaadi abi Andres Veski määratud korras RESOLUTSIOON Jätta Z.N vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt Advokaadibüroo Sirje Must (asukoht Õpetaja 9, 51003 Tartu) kasuks 140,16 (ü kssada nelikümmend eurot ja 16 senti, sh on käibemaks 20%, s.o 23,36 eurot) eurot vandeadvokaadi abi Andres Veski poolt määratud korras süüdimõistetu Z.N-i kaitsjana osutatud õigusabi eest. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista Z.N-ilt menetluskuluna kaitsjatasu 140,16 (ükssada nelikümmend eurot ja 16 senti) eurot riigituludesse vandeadvokaadi abi Andres Veski poolt osutatud õigusa bi eest. Z.N-il tasuda väljamõistetud summa Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB Pank nr EE351010052031000004, Swedbank nr EE502200221014193355 või Luminor Bank nr EE
2. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99920700031680 ning selgitus: „ Z.N , 1-20-4354 , kaitsjatasu“. Menetluskulu tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates. Kui rahaline nõue pole täies ulatuses tähtaegselt 2 tasutud, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 19.10.2020 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Z.N-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Harju Maakohtu 05.08.2020 otsusega kriminaalasjas nr 1-20-4354 tunnistati Z.N süüdi KarS § 199 lg 2 p 9 – 25 lg 2 järgi ja karistuseks mõisteti vangistus 1 kuu. KarS § 68 lg 1 alusel arvestati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 05-06.04.2019, s.o 2 päeva, seega kanda jäävaks karistuseks loeti 28 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 12.11.2018 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta ja 6 kuud võrra, ning liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 6 kuud ja 28 päeva vangistust. Karistusaja alguseks loeti 16.10.
3. Iseloomustuse kohaselt on kinnipeetavat kriminaalkorras karistatud 5 korral, millest 2 karistust on kehtivad. Viimane kuritegu on süstemaatilise varguse katse, varasemad kuriteod on samuti varavastased. Isiku käitumine on jäänud sarnaseks varasemaga, toimepandud kuritegudes puu dub vägivaldsus. Kuriteod on toime pandud materiaalse kasu saamise eesmärgil. Alates 06.07.2020 töötab kinnipeetav vanglas majandustöödel koristajana. Isikuga on läbi viidud vestlused riskivast ja hoolimatust elustiilist ning probleemide lahendamise oskusest. Kokkuvõttest nähtub, et isik on hea analüüsivõimega , loodab tulevikus väl tida eelnevaid vigu. Kinnipeetaval puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud 1 aasta 2 kuud ning kanda jääb tal veel enam kui 4 kuud vangistust. Rahvastikuregistri andmetel puudub isikul kehtiv sissekirjutus. Enne vangistust elas ta üksinda xxxx. Tegemist oli üürikorteriga, kuhu plaanis elama minna koos endise elukaaslasega ja tema alaealiste lastega, kuid nad lõpetasid elukaaslasega suhtlemise ja ta hakkas seal elama üksinda. Varasema kuriteo, varguse majja sissetungimisega, pani isik toime, kuna tal puudus antud hetkel elukoht (süüteo toimepanemise kuupäev 20.07.2017) ning ta arvas, et seal keegi ei ela. Kinnipeetav soovib vabaneda xxxx turvakodusse, mis asub aadressil xxxx. Asutus pakub riiklikult rahastatud programmi "Tugiteenus vanglast vabanenutele" raames majutusteenust koos nõustamisteenusega. Tegemist on xxxx linnas asuva kahekorruselise kõigi mugavustega majaga, kus on aiaga piiratud territoorium. Isikule on tagatud programmis osalemise perioodiks kolm korda päevas toitlustamine ja eluase. Toad on ühe - ja kahekohalised. Tegemist ei ole püsiva elukohaga. Peale programmi lõppemist (6 12 kuud) peaks isik leidma endale uue elukoha. Asutuses on keelatud tarvitada sõltuvus- ja mõnuaineid. Nimetatud keelu rikkumise korral võib isik kaotada elukoha. Nõustamisteenused hõlmavad xxxx kasutusel oleva rehabilitatsiooniprogrammi põhimõtteid. Kinnipeetavale on 10.05.2020 antud kinnitus, et ta saab võimalikul vabanemisel elama asuda xxxx turvakodusse. xxxx turvakodu juhatuse liikme M N sõnul ei ole 18.09.2020 seisuga antud isikule nõusolekut 3 antud aadressile elama asumiseks, sest turvakodus on praegusel hetkel kohad täis. Kinnipeetav l õpetas
4. aastal xxxx toitlustusspetsialisti erialal. Isiku emakeeleks on vene keel, kui d ta oskab väga hästi ka eesti keelt. Kinnipeetav on motiveeritud erinevatel kursustel osalema, et ennast arendada ja et oleks rohkem võimalusi töökoha leidmiseks. Isikul on olnud mitmeid ametlikke töökohti. Ta o n töötanud xxxx´sis vahetusevanemana, turvafirmas xxxx turvamehena, xxxx transporditöölisena, xxxx asuvas pubis kokana ja xxxx pagarteenindajana. Isik on omandanud praktilised oskused erinevates töökohtades töötades, mis aitavad kaasa töökoha leidmisel e. K-raha andmetel on isikul nõudeid 26 034,12 eurot, mille tasumine on ebatõenäoline, kui isik ei tööta. Kinnipeetav on valmis nõudeid tasuma, kui selleks võimalus tekib. Hetkel puudub isikul vabanedes töökoht. Z.N-il on võimalus end töötuna Töötukassas arvele võtta ja saada töötu abiraha. Kinnipeetava isa V P ja ema G P on surnud. Rahvastikuregistri andmetel on isikul 2 täisealist last, poeg ja tütar. Tütrega on suhted head, kuid vanglas olles temaga ei suhtle, pojaga ei suhtle üldse. Z.N on andnud oma lähedase isiku kontaktiks tütre V P. Kriminaalhooldusametnik helistas 19.09.2020 kinnipeetava tütrele, kuid telefoni vastu ei võetud ja tagasi ei helistatud. Kinnipeetaval on laps, kes sündis xxxx, aga kuna lapse ema N K ei soovi enam kinnipeetavaga suhelda, siis Z.N-i lapse isana ei vormistatud ning endine elukaaslane ei luba tal ka lapsega kohtuda. Kinnipeetav ise põhjendab lahkuminekut sellega, et naine tarvitas narkootikume. Isik leiab, et oli endise elukaaslase poolt väga mõjutatav, tarvitas tema pärast narkootikume. Varasem grupis toimepandud vargus viitab asjaolule, et kinnipeetaval võivad suhtlusringkonnas olla kriminaalse mõtteviisiga isikud. Alkoholi tarvitamist alustas isik 20-aastaselt. Varasemalt tarvitas ta alkoholi 2-3 korda kuus, kuid peale elukaaslase st lahkuminekut hakkas tarvitama sagedamini. Tarvitas alkoholi koos sõpradega või üksinda kodus. Enda sõnul pani varasemad kuriteod toime alkoholijoobes. Isik on seisukohal, et aastatel 2010-2012 oli tal alkoholi tarvitamisega probleeme. Alkoholi hakkas ta rohkesti tarvitama pärast ema G P surma. Peale eelmist vangistust väidetavalt probleeme ei esinenud alkoholiga kuni elukaaslasest lahkuminekuni. Isiku viimane kuritegu ei ole alkoholi tarvitamisega seotud. Kinnipeetav on varasemalt aastast 2015 kuni
5. aasta veebruarini tarvitanud kanepit ebaregulaarselt, kord kuus. Lisaks tarvitas ta enne vangistust Suboxone ravimit ilma arsti ettekirjutuseta, tarvitas viimased 2 aastat kuni vanglasse saabumiseni umbes kaks korda kuus. Oli periood, millal tarvitas ravimit koos oma endise elukaaslasega. Narkootikume süstinud ei ole. Isiku kuriteod ei ole seotud narkootikumide tarvitamisega. Kinnipeetav ei ole ühtegi vägivaldset kuritegu toime pannud. Kohati süüdistab isik kannatanuid, kelle suhtes on kuriteo toime pannud. Eesmärgiks on isik endale seadnud elukoha leidmise ja töötamise. Kinnipeetav soovib oma täisealise tütrega rohkem suhelda ja toetada last, kes sündis
6. aastal. Isik ei väljenda kuritegelikke hoiakuid. Ametnikega suhtlemisel on viisakas, probleeme ei esine. Kinnipeetav on kriminaalhooldusel olnud kolmel korral, neist kahel korral ei järginud kontrollnõuet ilmuda registreerimisele, viimasel korral pani katseajal toime uue kuriteo. Sõnades väljendab isik motivatsiooni loobuda kuritegelikust käitumisest. Isik ei soovi vanglasse tagasi sattuda. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 50%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosusele antud hinnangut toetab vangla kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks Z.N-i tingimisi ennetähtaegselt vabastada, siis teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata talle katseaeg ja käitumiskontroll kuni karistusaja lõpuni, s.o 14.05.
7. Katseajal kohustada teda täitma lisaks KarS § 75 lg -s 1 sätestatud kontrollnõuetele ka KarS § 75 lg 2 p-des 21 ,4,8 sätestatud kohustusi. 4 Z.N kinnitas kohtuistungil, et ta soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Ta ei teadnud, et xxxx turvakodus on kõik kohad täis. Kui ta sinna ei saa, siis läheb xxxx , kus on ka xxxx keskus. Ta ei saanud sinna helistada, sest tal ei olnud rohkem raha. Tal on ka sõbrad, kelle juurde võib minna, aga ta ei oska aadressi öelda. Varguse majja sisse tungimisega pani ta toime sellepärast, et oli purjus ega andnud endale aru, mida teeb. Tal oli elukoht olemas, elas samal tänaval. Vanglas suhtleb ta uute sõpradega. T al ei ole võimalust suhelda perega, sest tal ei ole kõneaega. Ta tahaks kohe tütrega suhelda, kui välja saab. Poeg sündis tal mais, teda ei lisatud isana. Poeg on turvakodus. Kui kohus otsustab ta vabastada ja xxxx turvakodus ei ole kohti, siis on tal endal selline plaan, et tal on Paldiski kirikus pastor, kes saaks aidata xxxx saada. Võimalik on tal ka pöörduda xxxx linna poole, kohaliku omavalitsuse poole. Kui ta vabaneb, siis ta loodab elatist teenima hakata koka erialal. Abiprokurör Ain Tali on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes KrMS § 432 lg 33 teatanud, et ei soovi võtta osa Z.N-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning toetab, nagu ka vangla, Z.N-i ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja leidis kohtuistungil, et Z.N-i on võimalik enne tähtaega vabastada, kuid iseloomustusest tulenevalt ei ole vaba kohta 18.09.2020 seisuga selles turvakodus, kuhu isik soovis vabaneda. Antud situatsioonis, kus näiteks ei ole vaja isikut vabastada elektroonilise valve alla, ei oma selline konkreetse aadressi puudumine ka nii suurt tähtsust, kuigi jah, kriminaalhooldus määratakse, kuid see on võimalik xxxx linna järgi määrata, tal on võimalus pöörduda xxxx linna poole ajutise voodikoha saamiseks. Muus osas nä gi kaitsja, nagu ka vangla ja prokurör, et isikut on võimalik vabastada. Isikul on olemas soov, tahtmine, võimalused tööle asuda. Küsimus on selles, et kuidas hetkel on töökohtadega . Tegemist ei ole sellise isikuga, kes oleks saamatu või ei suudaks tööd teha. Kaitsja ei näe ka, et isikul oleks probleeme alkoholi liigtarvitamisega. Viimane kuritegu, mis on toime pandud, ei ole seotud alkoholi tarvitamisega. Kriminaalhooldus ei taotle alkoholi tarvitamise keelu kohaldamist. Kui nüüd isikul õnnestuks leida endale peatuskoht Samaaria turvakodus, siis seal oleks nii või teisiti sõltuvusainete ja mõnuainete tarvitamine keelatud. Arvestades seda, et viimasest informatsioonist on kaks kuud möödunud, siis ei ole välistatud, et isikul on võimalus sinna vabaneda. Isik ise ütleb, et tal on normaalse d suhted tütrega. Mõned isikud ei helista tagasi, kui on vastamata kõne. Aga isegi kui neid suhteid tütrega ei ole, siis see asjaolu ei ole mingiks takistuseks, et isikut ei saaks ennetähtaegselt vabastada . Sellest võib teha järelduse, et tal ei ole toetavat perekonnaringi. Vanglas on isik käitunud igati korrektselt, on läbinud täitmiskava, distsiplinaarkaristusi ei ole. Karistusest on lõviosa kantud. Kaitsja leidis, et isikut on võimalik vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada. Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 4 sätestab, et tingi misi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja tema kaitsja, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Z.N ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Z.N kannab liitkaristust 5 teise astme kuritegude eest ning on käesolevaks ajaks ära kandnud talle mõistetud vangistusest rohkem kui poole, seega on täidetud KarS § 76 lg 1 p-s 2 sätestatud formaalne eeldus süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Kinnipeetava iseloomustusest ning kohtuistungil avaldatust nähtub, et tal puudub vabanemisel kindel elukoht. Iseloomustuse kohaselt 18.09.2020 seisuga xxxx turvakodus vabu kohti ei ole ning ühtegi teist võimalikku vabanemisjärgset elukohta pole iseloomustuses välja toodud ega kontrollitud. Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine on KarS § 76 lõikest 5 tulenevalt võimalik vaid katseaja määramisega ning katseajaks allutatakse süüdlane käitumiskontrollile. Käitumiskontrolli ajal peab süüdlane KarS § 75 lg 1 p -s 1 sätestatu järgi elama kohtu määratud alalises elukohas. Kuivõrd isikul elukoht puudub, siis ei ole tal võimalik täita käitumiskontrolli nõudeid ning seetõttu ei ole põhjendatud ka tema ennetähtaegne vabastamine. Kohtu hinnangul ei ole täidetud ka süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega vabastamise materiaalsed eeldused. Kinnipeetaval on karistusregistri andmetel 2 kehtivat kriminaalkaristust, mõlemad varavastaste kuritegude toimepanemise eest. Viimane kuritegu on toime pandud eelmise otsusega määratud katseajal, kui süüdlane oli karistusest tingimisi vabastatud ühes kriminaalhooldaja käitumiskontrollile allutamisega. Eeltoodust järeldub, et isik ei teinud varasemast karistusest vajalikke järeldusi ega korrigeerinud oma käitumist õiguskuulekuse suunas, vaid jätkas kuritegude toimepanemist. Kuriteod on toime pandud materiaalse kasu saamise eesmärgil. Vabanemisel puudub isikul töökoht ning K-Raha andmetel on tal tasumata nõudeid 26 034,12 eurot. Eeltoodust tulenevalt puudub kohtul kindlus, et isik vabanemisel majanduslike raskuste ilmnemisel ei asu uuesti kuritegelikule teele. Kinnipeetavat iseloomustab positiivselt see, et tal puuduvad distsiplinaarkaristused, ta on vangistuses hõivatud majandustöödel koristajana ning temaga läbiviidud vestlustest ilmneb, et ta tunnistab oma vigu ning omab tu leviku eesmärke, milleks on elukoha leidmine ja töötamine. Kohus leiab, et kinnipeetaval tuleks juba vangistuses hakata tegema ettevalmistusi nimetatud eesmärkide saavutamiseks, vastasel juhul võib ta vangistusest vabanedes ilma eluja töökohata taas proovida oma probleeme lahendada varavastaste süütegude toimepanemisega. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Z.N tuleb jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtuistungil osales kinnipeetava taotlusel kaitsja vandeadvokaadi abi Andres Veski, kelle taotluse kohaselt kulus õigusabi osutamiseks 140,16 eurot. Kohus leiab, et tasutaotlus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Nimetatud summa õigusabi osutamise eest kuulub välja mõistmisele kinnipeetavalt. Kohus lähtus määrus t tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76; KrMS § 426, 432, 384,
8. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik 16.12.2020 kohtumäärus kohtumäärusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Kai Rosar referent 1-20- 4354 jõustus 18.02.2021 Tartu Ringkonnakohtu