1-18-5412/107

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 16.10.2019, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-18-5412 Kohtunik Kristel Vedro Kohtuistungi sekretär Raili Raja Tõlk Riina Palmi, Natalja Lehmus Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Ain Tali Kaitsja Vandeadvokaat Margus Viira määratud korras Kriminaalasi Viru Vangla materjalid V.F-i elektroonilise valve kohaldamisega tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu V.F , isikukood XXX, viibimiskoht Viru Vangla vangistusest Karistuse kandmise algus 14.04.2018 ja lõpp 14.05.2021 Kohtuasja läbivaatamise aeg 08.10.2019, videokohtuistung Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 76; § 751; KrMS § 426, § 383, § 384 ja § 387 RESOLUTSIOON Jätta V.F elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista V.F-ilt menetluskuluna kaitsjatasu 199,20 (ükssada üheksakümmend üheksa eurot 20 senti) eurot v.adv. Margus Viira poolt õigusabi osutamise eest riigituludesse. Menetluskulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul alates kohtumääruse jõustumisest Maksuja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 (SEB PANK), nr EE502200221014193355 (SWEDBANK), nr EE401700017002872300 (LUMINOR BANK), viitenumbriga

1. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses 1 tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded kohtutäiturile täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumäärus saata Viru Vanglale, V.F-ile , kaitsjale ja prokurörile. Asjaolud Tallinna Vangla esitas 19.08.2019 Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava V.F-i elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Tallinna Vangla teatas 29.08.2019, et kinnipeetav V.F viidi täitmisplaani alusel Tallinna Vanglast üle Viru Vanglasse karistust kandma. 03.09.2019 saabusid Tallinna Vangla materjalid V.F-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Viru Maakohtusse. Pärnu Maakohtu 29.11.2018 otsusega tunnistati V.F süüdi KarS § 274 lg 1 järgi ning karistuseks mõisteti 1 aasta vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati karistust Pärnu Maakohtu 05.10.2016 otsusega mõistetud kandmata karistuse 2 aastat 1 kuu vangistust võrra ning liitkaristuseks mõisteti 3 aastat 1 kuu vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg alates 14.04.2018 ja V.F-ile mõistetud karistuse kandmise alguseks loeti 14.04.
2. Tallinna Vangla, arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, ei toeta kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Prokuröri seisukoht Oma kirjalikus seisukohas nõustub prokuratuur vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta, nagu ka vangla, V.F-i ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistung Kohtuistungil teatas kinnipeetav, et soovib tingimisi enne tähtaega vabaneda. Ta kahetseb toimepandut, on vanglas poolteist aastat olnud ja järele mõelnud ning otsustanud alkoholist üldse loobuda ning vabanemisel soovib ennast kodeerida, sest kõik tema hädad tulevad alkoholist. Ta on süüdi oma pere ees, tal on noor abikaasa ja laps, kellest ta on poolteist aastat eemal olnud. 05.
3. suri tema esimene abikaasa ja laps jäi alles. Ta tahaks abistada oma perekonda ja otsida töökoht. Ta on vabandust palunud nii politseilt kui ka prokuratuurilt. Alkoholivastast ravi ei ole ta vanglas saanud, sellepärast ongi kindlalt otsustanud, et vabanemisel kodeerib ennast.
4. aastal suri ema ja siis hakkas rohkem alkoholi tarvitama. Vabanemisel hakkab elama vanemate majas xxxx. Kui vabaneb vanglast, siis abikaasaga otsustavad, kus elama hakkavad, sest praegu õpib abikaasa xxxx, kuid on võimalus üle viia xxxx osakonda. Tal ei ole narkootikumidega kunagi probleeme olnud. ``Viha juhtimise`` programmis arutasid, kuidas käitub isik kui on alkoholi või narkootikumide joobes. Leiab, et oli huvitav, nad rääkisid kuidas mitte olla agressiivne ja osata inimestega suhelda. Programm oli õpetlik ning tal oli kirja pandud veel ühte programmi, kuid ei jõudnud seda läbida, sest ta viidi üle Viru Vanglasse. Tahab ka vabaduses läbida täiendavaid programme. Firmal, kes talle töökoha garanteeris, on objektid mitmes Eesti linnas ja sealhulgas ka xxxx, seega on talle töökoht garanteeritud ka xxxx. 2 Kaitsja on arvamusel, et prokuratuuri seisukoht ei ole sisuline, mistõttu palub seda kohtul mitte arvestada. Kaitsja on sügavalt veendunud, et prokuratuur ei ole kinnipeetava iseloomustust läbigi lugenud, mistõttu ei tohiks kuidagi mõjutada isiku suhtes otsuse tegemist. Tegelikkuses avanes kinnipeetaval võimalus vabaneda elektroonilise järelevalve alla 24.04.2019, kuid praegu on juba oktoober, sest vangla saadab inimesi edasi-tagasi ja dokumendid liiguvad selletõttu aeglaselt. 29.10.2019 avaneks kinnipeetaval võimalus juba vabaneda ilma lisanõueteta ehk elektroonilise järelevalveta. Sellega seonduvalt leiab kaitsja, et käesoleval ajal elektroonilise valve alla vabanemine on täiendav meede, mis võimaldab kinnipeetavat täiendavalt motiveerida ja ühtlasi jälgida, et ta uusi õigusrikkumisi toime ei paneks. Vangla iseloomustus isiku suhtes on positiivne, sellest tulenevalt jääb kaitsjale arusaamatuks vangla järeldused, et inimest, kes kinnipidamise ajal on käitunud korrektselt, läbinud programmid, puuduvad distsiplinaarkaristused, ei tohiks vabastada. Probleemina on vangla märkinud hoiakud, kuid kaitsjale jääb arusaamatuks, mida vangla hoiakute all silmas peab, kuivõrd iseloomustuses kirjeldatakse toimepandud kuritegusid, mitte hoiakuid vangistuse ajal või muudatusi käitumises. Positiivsena on märgitud, et kuivõrd inimesel on varem olnud käitumiskontroll ning ta on rikkunud registreerimiskohustust, aga samas on ÜKT tunnid täitnud. See tähendab, et inimesel on olemas tööoskused, tööharjumus ja võimalus töötada ning oma perekonda toetada. Tal on elukaaslane ja ühine väike laps, kes vajavad perekondlikku ja majanduslikku hoolt. Kinnipeetav on ise väitnud, et tema ainukeseks ja põhiliseks põhjuseks, miks ta on kuritegusid toime pannud, on alkohol. Viimast kuritegu, võimuesindaja solvamist, ei oleks ta toime pannud, kui ta oleks kaine olnud. Kinnipeetav lubas, et läheb igal juhul ravile, mistõttu võib järeldada, et ta igal juhul on võimeline kandma kohustusi selles osas, et ei tarvita alkoholi ja ta on mõistnud, et tema probleemide põhjus on alkohol. Eeltoodust tulenevalt leiab kaitsja, et kinnipeetav vabanemisel alkoholi probleemiga tõsiselt tegeleb ning ta ei tohiks enam ühiskonnale ohtu kujutada. Tervikuna leiab kaitsja, et taotlus on põhjendatud ja palub kohtul see rahuldada. Ühtlasi nõustub kaitsja kriminaalhooldaja ettepanekuna kohaldada kinnipeetava suhtes käitumiskontrolli ühes keeluga mitte tarvitada alkoholi. Kaitsja usub, et kinnipeetav saab kriminaalhoolduse tingimustega hakkama ning leiab, et elektroonilise järelevalve alla paigutamine isiku puhul on mõistlik, põhjendatud ja annab täiendava garantii selleks, et ta kuritegusid toime ei pane. Kohtumääruse põhjendused KarS § 76 lg 4 kohaselt tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leiab, et süüdimõistetu ei kuulu elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastamisele. Karistusregistri andmetel on kinnipeetaval 3 kehtivat kriminaalkaristust ning vangistuses viibib ta teist korda. Korduv kriminaalkorras karistatus viitab sellele, et varasemad karistused ei ole isikule vajalikku eripreventiivset mõju avaldanud ning ta on jätkanud kuritegude toimepanemist. Kõiki kehtivaid kuritegusid iseloomustab vägivalla kasutamine, nad on ettekavatsetud ning nende toimepanemist on soodustanud alkoholi kuritarvitamine, mistõttu on uue kuriteo toimepanemise kõrgeks riskiks isiku poolt alkoholi tarvitama asumine vabanemisel. Kinnipeetava käitumine vangistuses on olnud korralik, tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Kinnipeetava vabanemisjärgsed elutingimused on head. Tal on alaline elukoht isale kuuluvas majas ning garanteeritud töökoht OÜ-s xxxx, mis 3 tagab talle igakuise sissetuleku majanduslikult toimetulemiseks. Samas oli enne vangistust kinnipeetaval samuti kindel elukoht ja töökoht ning enda sõnul sai ta majanduslikult hakkama. Kuivõrd varavastaseid kuritegusid ta majandusliku kasu saamiseks toime pannud ei ole, ei vähenda garanteeritud töökoha ja kindla sissetuleku olemasolu uue kuriteo toimepanemise riski. Seega ei erine kinnipeetava vabanemisjärgsed elutingimused oluliselt sellest, millised need olid enne vanglasse sattumist, mistõttu ei ole need ilmselt määrava tähtsusega ka uute kuritegude ärahoidmisel. Kinnipeetava poolt kuritegude toimepanemine on otseses seoses alkoholi kuritarvitamisega. Isik on enda sõnul aru saanud, et alkoholi tarvitamine põhjustab tema jaoks vaid negatiivseid tagajärgi ning ta avaldas, et ei soovi enam alkoholi tarvitada. Viimati tarvitaski enda sõnul alkoholi viimase kuriteo toimepanemise ajal, peale seda ei ole enam tarvitanud. Kuivõrd viimase kuriteo pani kinnipeetav toime 14.04.2018 ning vangistust kannab ta samuti alates 14.04.2018, on kinnipeetava väide alkoholi viimati tarvitamise kohta usutav, kuna tal ei ole olnud vangistuses viibimise ajal võimalust alkoholi tarvitada, mis aga ei tähenda, et ta vabanemisel, võimaluse tekkimisel uuesti alkoholi tarvitama ei asu. Kinnipeetava käitumist võib pidada impulsiivseks. Ta ei ole enda varasemast käitumisest midagi õppinud, kuivõrd on toime pannud samalaadseid kuritegusid. Isik ei oska probleeme lahendada õiguspäraselt, vaid kasutab konfliktide lahendamiseks ja oma tahtmise saamiseks vägivalda. Kinnipeetav mõneti tunnistab enda eksimusi, kuid ilustab käitumist ja vägivaldsete kuritegude puhul süüdistab teisi enda provotseerimises kuritegude toimepanemiseks. Seega saab järeldada, et isik laseb end teiste poolt mõjutada. Ta on avaldanud soovi kuritegelikust käitumisest loobumiseks, kuid tema senine käitumine ei näita, et isik seda reaalselt ka suudaks. Kõike eelnevalt arvesse võttes puudub kohtul veendumus, et kinnipeetav oleks oma kuritegelikust käitumisest teinud vajalikud järeldused ning ta suudab edaspidi käituda seaduskuulekalt. Eeltoodust tulenevalt puudub kohtul kindlus, et tingimisi enne tähtaega vabanemisega kaasnev katseaeg ja käitumiskontrollile allutamine on piisavalt mõjusad vahendid hoidmaks ära uue kuriteo toimepanemist isiku poolt. Kuigi kinnipeetava puhul esineb positiivseid asjaolusid, ei saa nende pinnalt järeldada veel karistuse eesmärkide täidetust. Samuti ei kaalu kohtu hinnangul kinnipeetavat positiivselt iseloomustavad asjaolud siiski üles negatiivseid, millel kohus eelnevalt peatus ning milliseid peab kohus kaalukamateks KarS § 76 lg-s 4 sätestatud asjaolude kogumis. Vangla ja prokuratuur ei toeta samuti kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus V.F-i vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamata. Menetluskulud Kohtuistungil osales kinnipeetava taotlusel kaitsja v.adv. Margus Viira, kelle taotluse kohaselt kulus õigusabi osutamiseks 199,20 eurot. Kohus leiab, et tasutaotlus on täies ulatuses põhjendatud ja kuulub välja mõistmisele kinnipeetavalt. 08.10.2019 rahuldas kohus kaitsja tasutaotluse kogusummas 199,20 eurot. /digitaalselt allkirjastatud/ Kristel Vedro Kohtunik 16.10.2019 kohtumäärus kohtumäärusega. /digitaalselt allkirjastatud/ Kai Rosar referent 1-18-5412 jõustus 29.11.2019 Tartu Ringkonnakohtu 4