1-18-8442/53

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. september 2020, Tartu Kriminaalasja number 1-18-8442 Ingeri Tamm, Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Narva kohtumaja)
2. augusti
3. a määrus G.B tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu G.B (G.B; isikukood XXX) ja tema kaitsja vandeadvokaat Robert Sprengki määruskaebused Asja läbivaatamise viis kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
4. Jätta Viru Maakohtu
5. augusti
6. a määrus sisuliselt muutmata, kuid jätta maakohtu määrusest välja punktis 18 toodud põhistused ning asendada need käesoleva määruse punktis 7 märgitud põhistustega.
7. Määruskaebus jätta rahuldamata.
8. Välja maksta riigieelarvest Advokatuurile eraldatud vahendite arvelt Advokaadibüroo Barrister Narva osakonna kaudu 54 (viiskümmend neli) eurot, sh käibemaks 9 (üheksa) eurot, vandeadvokaat Robert Sprengkile süüdimõistetu G.B-le määratud korras kaitse teostamise eest.
9. Menetluskulud jätta süüdimõistetu G.B kanda. Süüdimõistetu G.B-l tuleb tasuda väljamõistetud kaitsja tasu määrusele lisatud makseinfo alusel 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
10. Harju Maakohus karistas G.B 12.11.
11. a otsusega kriminaalasjas nr 118-8442 KarS § 199 lg 2 p-de 4 ja 8 järgi 6 kuu pikkuse vangistusega ja KarS § 213 lg 2 p 1 järgi 1 aasta pikkuse vangistusega. KarS § 64 lg 1 alusel mõistis kohus liitkaristuseks 1 aasta 6 1 kuud vangistust KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel tingimisi 2 aasta pikkuse katseajaga, allutades G.B käitumiskontrolli nõuetele. Kohtuotsus jõustus 13.11.
12. Harju Maakohtu 23.10.
13. a määrusega pöörati G.B-le Harju Maakohtu 12.11.
14. a otsusega mõistetud karistus 1 aasta 6 kuud vangistust täitmisele. Karistuse kandmise algusajaks luges kohus 16.10.
15. Kohtumäärus jõustus 09.11.
17. Viru Maakohtu 07.08.
18. a määrusega jäeti G.B vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. 2.
19. Viru Maakohus asus seisukohale, et G.B on ära kandnud poole mõistetud vangistusest, mistõttu on tema puhul täidetud formaalsed eeldused ennetähtaegse vabastamise küsimuse sisuliseks lahendamiseks. Maakohus leidis, et G.B on karistuse kandmise ajal käitunud õiguskuulekalt, distsiplinaarkaristused puuduvad. Lisaks saab pidada positiivseks, et G.B-l on vabanemisel tagatud elukoht, omandatud toitlustusspetsialisti erialased oskused võimaldavad tal leida tööd ja riigikeele oskus tagab parema hakkamasaamise võimaliku vabanemise korral. Vanglaametnikega suheldes on G.B käitumine viisakas ja koostöövalmis. 2.
20. Samas leidis maakohus, et arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, isiku varasemat elukäiku ja uue kuriteo toimepanemise riski vähendavas tegevuses osalemist, ei ole karistuse eesmärk täidetud, mis tingib tema ennetähtaegselt vangistusest vabastamata jätmise. G.B pani talle süüksarvatud kuriteo toime isikuna, kes on varem toime pannud varavastase kuriteo sissetungimise teel. Kohtuotsusest nähtuvalt pani G.B toime varavastase kuriteo varalise kasu saamise eesmärgil. Karistusregistri väljavõtte andmetel on G.B-l üks kehtiv kriminaalkaristus. Eeltoodust järeldub, et kuigi G.B on süüdi mõistetud esmakordselt, ei ole ta väärtustanud ühiskonna ootust õiguskuulekale käitumisele ning on pannud peale süüdimõistva kohtuotsuse tegemist toime varavastase väärteo, mille eest on teda karistatud. 2.
21. Maakohtu hinnangul anti G.B-le võimalus kanda karistust vabaduses, allutades ta käitumiskontrolli nõuetele ja kohustustele. Karistus pöörati täitmisele, kuna isik rikkus registreerimiskohustust. Lisaks tuli süüdimõistetu kuulutada tagaotsitavaks. Maakohtul puudub usk, et süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegsel vabanemisel mööduks kriminaalhooldus edukalt. G.B varasem käitumine näitab, et käitumiskontrolli kohaldamine ei ole selliseks motivaatoriks, mis mõjutab tema edaspidist seaduskuulekat käitumist. 2.
22. G.B-l on võlakohustusi enam kui 25 000 euro ulatuses. Arvestades võlakohustuste suurust, kindla töökoha garantii puudumist, püsib uue kuriteo toimepanemise risk. Materiaalne ebakindlus on asjaolu, mis võib ahvatleda teda käituma ebaseaduslikult. Majanduslik toimetulek on seni osutunud G.B kuritegude toimepanemise põhjuseks. Karistuse kandmiselt ennetähtaegsel vabanemisel on oluline isikut toetava lähisuhtlusvõrgustiku olemasolu. G.B-l puudub lähedaste toetavate isikute võrgustik. 2.
23. Kokkuvõtvalt on maakohus seisukohal, et vaatamata mitmetele G.B vabanemist toetavale asjaolule, on toimiku pinnalt sedastatavad mitmed asjaolud, mis G.B ennetähtaegse vabastamise põhjendatuse ja G.B valmisoleku edaspidiseks õiguskuulekaks eluks kahtluse alla seavad. Olukorras, kus asjaolud 2 nende kogumis hindamisel piisavat veenvust isiku edaspidises õiguskuulekuses ei tekita, pole võimalik isikut ka karistuse kandmiselt ennetähtaegselt vabastada. 2.
24. Täiendavalt asus maakohus seisukohale, et kuna Harju Maakohus tegi 05.08.2020 kriminaalasjas nr 1-20-4354 G.B suhtes süüdimõistva otsuse, moodustades mh liitkaristuse kriminaalasjas nr 1-18-8442 mõistetud karistusega, kannab isik vangistust 05.08.
25. a otsuse alusel. Kuigi otsus ei olnud maakohtu määruse tegemise ajaks jõustunud, leidis maakohus, et materjalid tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks oleks tulnud sisuliselt jätta läbi vaatamata. Sellest tulenevalt on õiguslik olukord muutunud, muutunud on ka vabastamise tähtajad. Määruskaebus
26. Viru Maakohtu 07.08.
27. a määruse peale esitas määruskaebuse G.B kaitsja, kes palub tühistada maakohtu määrus ja vabastada süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega. 3.
28. Kaitsja ei nõustu maakohtu seisukohaga selles, et vaidlustatava määruse tegemise ajal kandis G.B karistust Harju Maakohtu 05.08.
29. a otsuse alusel, kuna otsus ei olnud selleks ajaks jõustunud. Samuti leiab ta, et Harju Maakohtu 05.08.
30. a otsus ei ole asjaolu, mis välistaks ennetähtaegse vabastamise võimaluse. Karistusest ennetähtaegne vabastamine toimub lähtudes karistusest, mitte konkreetsest otsusest. Lisaks on praeguseks täidetud ka formaalne eeldus karistuse kandmiselt ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks Harju Maakohtu 05.08.
31. a otsuse alusel, kuna 30.08.2020 saab isikul kantud pool karistusajast. 3.
32. Kaitsja on seisukohal, et maakohus ei ole teostanud KarS § 76 lg-s 4 sätestatud kaalutlusõigust täielikult. G.B on käitunud vangistuses eeskujulikult ja õiguskuulekalt. Ainult varasema elukäigu ja kuriteo asjaolude arvestamine ei ole kooskõlas ennetähtaegse vabastamise instituudi põhimõttega. Kohus peab põhjendama, miks on alust arvata, et isik jätkab kuritegude toimepanemist ka edaspidi. Katseajal kohustuste rikkumine oli esmakordne, tegemist ei ole käitumismustriga. Kohus ei ole põhjendanud, kuidas võlgnevuste olemasolu annab ohusignaali uute kuritegude sooritamiseks. Isikul puuduvad põhjused varavastaste kuritegude toimepanemiseks, kuivõrd sundtäitmise käigus jäetakse talle eluks vajalik sissetulek.
33. Viru Maakohtu 07.08.
34. a määruse peale esitas määruskaebuse ka süüdimõistetu G.B. G.B sõnul toetasid nii Viru Vangla kui ka prokuratuur tema ennetähtaegset vabanemist. Vabanedes läheb ta rehabilitatsiooniprogrammi MTÜ Samaaria Eesti Misjon. Asjaolu, et tal ei ole lähedasi või tal on võlad, ei ole seotud uute kuritegude toimepanemisega. Ta soovib leida lähiajal töökoha, mistõttu materiaalset ebakindlust ei teki. Lisaks ei saa olla Harju Maakohtu 12.11.
35. a otsust, kuna kaebuse kirjutamise ajal oli alles
36. a augustikuu. Kohtuniku järeldused on subjektiivsed ja ei ole põhjendatud.
37. Tartu Ringkonnakohtu 04.09.
38. a määrusega võeti määruskaebused menetlusse ning anti aega esitada määruskaebuste kohta oma kirjalikke seisukohti ning taotlusi kuni 16.09.
39. Nimetatud ajaks täiendavaid seisukohti ei esitatud. Vandeadvokaat Robert Sprengk esitas 3 16.09.2020 taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
40. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna määruskaebuses esitatu alust asuda maakohtuga võrreldes teistsugusele seisukohale G.B vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta.
41. Kõigepealt selgitab ringkonnakohus, et maakohus on ebaõigesti 07.08.
42. a määruses asunud seisukohale, et G.B kandis määruse tegemise ajal karistust uue otsuse, s.o Harju Maakohtu 05.08.
43. a otsuse järgi. Selles osas nõustub ringkonnakohus kaitsja seisukohaga. Harju Maakohtu 05.08.
44. a otsus jõustus alles 22.08.2020, mistõttu ei olnud 07.08.2020 G.B-le mõistetud karistus jõustunud. Järelikult oli maakohtu pädevuses arutada G.B-le Harju Maakohtu 12.11.
45. a otsusega kriminaalasjas nr 1-18-8442 mõistetud karistuse kandmisest ennetähtaegset vabastamist.
46. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma juhul, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28.04.
47. a määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16). Kaalutlusveaga on tegemist eeskätt siis, kui kohus on ületanud diskretsiooni piire, ei ole kaalutlusõigust teostanud, on lähtunud sobimatutest või ebaõigetest kaalutlustest või jätnud mõne olulise asjaolu tähelepanuta. Otsustus selle üle, milline asjasse puutuvatest ja kaitsmist väärivatest õigustest ja huvidest on süüdimõistetu ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel kaalukam, on kohtu kaalutlusõiguse tuum. Õiguste ja huvide ebaõigele väärtustamisele saab kõrgema astme kohus tugineda eeskätt juhul, kui see on toimunud meelevaldselt või vastuolus diskretsioonivolituse eesmärgiga, õiguse üldpõhimõtetega või senise kohtupraktikaga. Ringkonnakohus ei tuvastanud määruskaebuse pinnalt, et maakohus oleks teinud kaalutlusvea ehk oleks arvestanud sobimatuid või ebaõigeid asjaolusid, jätnud mõne olulise argumendi tähelepanuta või ei oleks üldse kaalutlusõigust teostanud. Lisaks ei ole määruskaebuses välja toodud asjaolusid, mis tooksid kaasa maakohtu seisukohtade ümberhindamise. Määruskaebuses tahetakse üksnes, et faktilistele asjaoludele antakse maakohtuga võrreldes teistsugune hinnang, mida aga ringkonnakohus põhjendatuks ei pea.
48. Määruskaebuses heidetakse maakohtule ette seda, et vabastamata jätmisel on tuginetud vaid süüdimõistetu varasemale elukäigule ja kuriteo toimepanemise asjaoludele, jättes arvestamata isiku laitmatu käitumise vangistuse jooksul. Maakohus on määruses toonud välja positiivsete asjaoludena nii süüdimõistetu riigikeeleoskuse, erialaoskused, elukoha olemasolu, tema õiguskuulekuse ja viisakuse vangistuses viibitud aja jooksul ning nentinud, et need annavad kaaluka panuse isiku vabastamise otsustamisel. Samas on maakohus toonud välja tegurid, mis kaaluvad üle süüdimõistetul esinevad positiivsed asjaolud, analüüsinud neid ning põhjendanud veenvalt, miks ei ole G.B vabastamine praegu võimalik. Ringkonnakohus leiab samuti, et materiaalsed eeldused süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks ei ole täidetud.
49. Nii G.B kui ka tema kaitsja on seisukohal, et võlgnevuste olemasolu ei suurenda uute kuritegude toimepanemise riski. Ringkonnakohus nõustub sellega, et ainuüksi 4 võlgade olemasolu ei pruugi kaasa tuua kuritegude toimepanemise riski. Seda võimalust tuleb hinnata konkreetsest isikust tulenevalt ning G.B puhul on selline risk olemas. G.B kannab karistust varguse ja arvutikelmuse eest. Lisaks on kuriteo kvalifikatsioonist näha, et teda on karistatud kui isikut, kes on varasemalt toime pannud nii varguse kui ka omastamise. G.B poolt varavastaste kuritegude toimepanemine näitab, et ta sooritab neid majandusliku kasu saamise eesmärgil. Olukorras, kus süüdimõistetul puuduvad vabaduses sissetulekud, on oht, et ta naaseb õigusvastase käitumise juurde, et tagada igapäevane toimetulek. Ka ei ole praegusel juhul oluline see, et varasemalt ei olnud isikul sellist eluviisi, mida ei saaks lubada endale minimaalse töötasuga. Pigem näitab varavastaste kuritegude toimepanemine just seda, et G.B ei rahuldunud ainult töötasust saadava sissetulekuga, vaid soovis parandada enda materiaalseid võimalusi ebaseadusliku tegevuse kaudu. Olukord, kus sellisele isikule jäetakse sundtäitmise käigus vaid minimaalne eluks vajalik sissetulek, võib tekitada süüdimõistetus täiendavaid ahvatlusi hankida lisaks rahalisi vahendeid ebaseaduslikul teel. Seega suurendab nii võlgnevuste olemasolu kui ka kindla töökoha puudumine vabaduses G.B uute kuritegude toimepanemise riski.
50. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus õigesti tuvastanud, et tegemist on isikuga, kelle puhul on alust arvata, et kriminaalhooldusnõuete täitmisel võivad tekkida probleemid. G.B-le anti võimalus kanda karistust vabaduses, kuid kuna ta ei täitnud nõuetekohaselt kontrollnõudeid, pöörati temale mõistetud tingimisi karistus täitmisele. Sealjuures kuulutas kohus G.B tagaotsitavaks, kuna ta ei ilmunud kohtuistungile. Arvestades seda, et Harju Maakohtu 23.10.
51. a määruse andmetel rikkus G.B registreerimiskohustust, kindlas elukohas elamise kohustust ja kohustust küsida elukohavahetuseks kriminaalhooldajalt luba, on ilmne, et tegemist on isikuga, kes ei suuda ka kõige lihtsamaid reegleid järgida. Kohus nendib, et vangistuses on G.B käitunud õiguskuulekalt ja tal puuduvad distsiplinaarkaristused. Samas tuleb arvestada sellega, et kriminaalhooldusnõuete täitmine vabaduses ja vanglasiseste reeglite järgimine on erinevad olukorrad. Süüdimõistetu on näidanud, et väga rangelt kontrollitud tingimustes, vanglas, suudab ta käituda korralikult, samas vabaduses puudub tal piisav enesekontroll, et alluda leebematele reeglitele. Arvestades eeltoodut, puudub kohtul usk, et G.B suudaks praegu väljaspool kinnipidamisasutust kinni pidada kriminaalhooldusega kaasnevatest piirangutest. Samuti pani G.B katseajal toime uue kuriteona süstemaatilise varguse katse (Harju Maakohtu 05.08.
52. a otsus, jõustus 22.08.2020), millele eelnes 22.03.
53. a väärteona karistatud vargus väheväärtusliku asja vastu. See näitab, et varasem karistatus ei mõjutanud G.B õiguskuulekalt käituma.
54. Lisaks eelnevale märgib ringkonnakohus, et G.B on õigesti osutanud, et maakohus on määruse punktis 13 eksinud kohtuotsuse kuupäevaga, märkides selleks 12.11.
55. Samas on ilmne, et tegemist on veaga, kuna määruse tegemise kuupäevaks 07.08.
56. Harju Maakohtu otsus kriminaalasjas nr 1-18-8442 tehti 12.11.2018, seega on kohus eksinud vaid aastaarvuga. See aga ei too kaasa määruse tühistamist ning ei lisa kaalu argumentidele isiku vabastamiseks tingimisi enne tähtaega.
57. Kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohus, et G.B puhul annab tema varasemast käitumisest tulenev ohuprognoos piisava aluse arvata, et ta jätkab vabaduses uute kuritegude toimepanemist. Temal esinevad positiivsed asjaolud ei ole piisavad, et teda vabastada tingimisi enne tähtaega. Isiku puhul, kes paneb toime varavastaseid kuritegusid majandusliku kasu 5 saamise eesmärgil, on kõige suuremaks riskiteguriks kindla sissetuleku puudumine. Kriminaalhoolduse meetmetega ei ole võimalik seda riski piisaval määral maandada.
58. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 3 tuleb jätta Viru Maakohtu
59. augusti
60. a määrus sisuliselt muutmata, kuid jätta sellest välja põhistused, mis puudutavad asja sisuliselt läbi vaatamata jätmist Harju Maakohtu 05.08.
61. a otsuse tegemise tõttu ning asendada põhistused ringkonnakohtu määruses tooduga. Määruskaebus jääb rahuldamata.
62. Kaitsja on esitanud kaitsjatasutaotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal määruskaebuse koostamiseks 50 minutit, mille eest taotleb tasu summas 54 eurot, sh käibemaks 9 eurot. Ringkonnakohus leiab, et tasutaotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. KrMS § 187 lg 2 alusel tuleb kaitsjatasu summas 54 eurot hüvitada süüdimõistetul. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Ingeri Tamm Tiit Lõhmus Aarne Sarjas 6