← Eesti

1-13-1965/7

Obsah (7)§ 199§ 200§ 64§ 74§ 75§ 180§ 78

Kriminaalasi nr 1-13-1965 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel 08.aprillil 2013.a Tartu kohtumajas Tartu Maakohtu kohtunik Anneli Tanum sekretär Merliin Kelk juuresolekul prokurör Evelin Merilaine advokaa

§ 199

lg 2 p 4 ja § 200 lg 2 p 7 järgi, süüdistatav A.E , IK XXX , elukoht: XXXX, kriminaalkorras varem karistamata, väärteokorras karistatud, tõkend: elukohast lahkumise keeld alates 28.septembrist 2012.a, süüdistuses

§ 200lg 2 p 7 järgi.

Kohus, asja arutanud ja arvesse võtnud kogutud tõendeid ning kokkuleppeid, t u v a s t a s: Süüdistus P.Z süüdistatakse selles, et tema, isikuna, kes on varem toime pannud varguse, ööl vastu 02.juunit 2012.a võttis Võru linnas Koreli 22 trepikojast ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära K.P. kuuluva jalgratta Merida MATTS 20 väärtusega 399 eurot. Sellega pani P.Z toime

§ 199

lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse. Samuti süüdistatakse P.Z selles, et tema 14.juunil 2012.a kella 01.45 paiku, tegutsedes grupis koos A.E-ga , Tartu linnas Rebase 7 asuva Rimi Eesti Food AS-i kaupluse Rimi hüpermarket juures parklas tungis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil kallale J.U., mille käigus nõudsid J.U. sularaha ja lõid kannatanut korduvalt rusikaga näopiirkonda, millega põhjustasid talle füüsilist valu ja tervisekahjustusi, ning kui kannatanu kukkus tekkinud rüseluse käigus pikali, siis röövisid temalt mobiiltelefoni iPhone 4S IMEI-koodiga 013034009809256 väärtusega 689.56 dollarit ja rahakotist sularaha 20 eurot. Sellega pani P.Z toime

§ 200

lg 2 p 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud vägivallaga ja grupi poolt. A.E süüdistatakse selles, et tema 14.juunil 2012.a kella 01.45 paiku, tegutsedes grupis koos P.Z-iga , Tartu linnas Rebase 7 asuva Rimi Eesti Food AS-i kaupluse Rimi hüpermarket juures parklas tungis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil kallale J.U., mille käigus nõudsid J.U. sularaha ja lõid kannatanut korduvalt rusikaga näopiirkonda, millega põhjustasid talle füüsilist valu ja tervisekahjustusi, ning kui kannatanu kukkus tekkinud rüseluse käigus pikali, siis röövisid temalt mobiiltelefoni iPhone 4S IMEIkoodiga 013034009809256 väärtusega 689.56 dollarit ja rahakotist sularaha 20 eurot. Sellega pani A.E toime

§ 200

lg 2 p 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud vägivallaga ja grupi poolt. Kokkulepe Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatavad ja nende kaitsjad nõustusid esitatud süüdistuste sisu, kuritegude kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutavate karistuste liigis ja määras. P.Z-ile nõuab prokurör kohtus

§ 199

lg 2 p 4 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest karistuseks 6 kuud vangistust ja

§ 200

lg 2 p 7 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest 3 aastat vangistust.

§ 64

lg 1 alusel mõista P.Z-ile liitkaristuseks üksikkaristustest raskeima suurendamise teel 3 aastat ja 3 kuud vangistust.

§ 74

alusel määrata, et mõistetavat vangistust ei pöörata osaliselt täitmisele, s.t mõistetud vangistusest tuleb P.Z kohe ära kanda karistus 3 kuud vangistust ning 3 aasta vangistuse osas ei pöörata karistust täitmisele, kui P.Z 3 aasta pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab

§ 75

lg 1 ettenähtud kontrollnõudeid ja kohustusi: elab kohtu poolt määratud alalises elukohas; ilmub kriminaalhooldaja määratud ajal registreerimisele kriminaalhooldusosakonda; allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab kriminaalhooldajale andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. A.E-le taotleb prokurör kohtus

§ 200

lg 2 p 7 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest karistuseks 3 aastat vangistust.

§ 74

alusel määrata, et mõistetavat vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui A.E 3 aasta pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab

§ 75

lg 1 ettenähtud kontrollnõudeid ja kohustusi: elab kohtu poolt määratud alalises elukohas; ilmub kriminaalhooldaja määratud ajal registreerimisele kriminaalhooldusosakonda; allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab kriminaalhooldajale andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Menetlus kohtus Kohtuistungil tunnistasid süüdistatavad, et neile on avaldatud kokkulepped arusaadavad ja nad jäid kohtus nende juurde. Kaitsjad ja prokurör jäid sõlmitud kokkulepete juurde. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatavad väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. P.Z tuleb süüdi tunnistada

§ 199

lg 2 p 4 ja § 200 lg 2 p 7 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. A.E tuleb süüdi tunnistada

§ 200lg 2 p 7 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

Konfiskeerimisele kuuluv vara puudub. Asitõendid – 2 CD plaati – jätta kriminaalasja juurde. Tsiviilhagi on esitanud kannatanu J.U. summas 20 eurot. Nii P.Z kui A.E on avaldanud kokkulepetes nõusolekut kannatanu tsiviilhagi tasumiseks. Tsiviilmenetluse seadustiku § 440 lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik tekitatud kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane muuhulgas siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Seega tuleb kannatanu hagi VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel rahuldada. A.E on kohtuistungiks tasunud kannatanu arvele 10 eurot, mille võrra kuulub tsiviilhagi vähendamisele. Kuivõrd P.Z ja A.E on kannatanule kahju tekitanud ühiselt, siis tuleb tsiviilhagi neilt välja mõista solidaarselt. Menetluskuludena kuulub P.Z-ilt ja A.E-lt mõlemalt KrMS § 180 alusel riigituludesse väljamõistmisele süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha ja kokkuleppe sõlmimisel ning kohtuistungil osalenud kaitsja tasu. P.Z asub peagi osalist reaalset vangistust kandma, mille kestel tal puudub ilmselt võimalus olulist sissetulekut teenida. Kokkuleppe sõlmimisel käesoleva aasta algul on ta olnud töötu ja töövõimetuspensionär. Seega on ilmselt tema ametlikust töötamisest saadav sissetulek alles lühiajaline. A.E igakuine sissetulek on minimaalne, millest tuleb tasuda üürikorteri kulud. Tema elukaaslane töötab vaid poole kohaga ning nende peres on ülalpidamisel elukaaslase alaealine laps. Eeltoodut ja väljamõistetavate menetluskulude suurust arvestades, on alust arvata, et menetluskulude ühekorraga täielik äratasumine käiks neile ilmselt üle jõu ja on põhjendatud jätta osa neilt väljamõistetavatest menetluskuludest

§ 180lg 3 alusel riigi kanda.

Samuti leiab kohtunik, et on põhjendatud määrata, arvestades menetluskulude suurust ja süüdistatavate taotlusi, väljamõistetavate menetluskulude tasumine P.Z-ile ja A.E-le pikema tähtaja jooksul. Arvestades eeltoodut ja juhindudes KrMS § 180, § 248 lg 1 p 5 ja § 249, kohus o t s u s t a s: Süüdi tunnistada P.Z

§ 199lg 2 p 4 järgi ja mõista karistuseks kuus

(6)kuud vangistust. Süüdi tunnistada P.Z

§ 200lg 2 p 7 järgi ja mõista karistuseks kolm

(3)aastat vangistust.

§ 64lg 1 alusel mõista P.Z-ile mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel liitkaristuseks kolm

(3)aastat kolm
(3)kuud vangistust.

§ 74lg 2 alusel määrata, et mõistetud karistusest kuulub P.Z kohesele ärakandmisele kolm

(3)kuud vangistust ning karistuse ülejäänud osa, s.o kolm
(3)aastat vangistust ei pöörata täitmisele, kui P.Z ei pane kolme
(3)aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab

§ 75lg 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1.

elab kohtu määratud alalises elukohas –

  1. ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
  2. allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
  3. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
  4. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

§ 78p 1 alusel hakata P.Z-i katseaega arvestama alates kohtuotsuse kuulutamisest.

Määrata P.Z katseajaks Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna Tallinna talituse kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. P.Z-i poolt kohesele ärakandmisele kuuluva karistuse algust arvata tema kinnipidamiskohta saabumisest vastavalt Tartu kohtumaja poolt edastatavas teatises märgitud tähtajale. P.Z-i suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada tema poolt karistuse kandmisele asumisest. Süüdi tunnistada A.E aastat vangistust.

§ 200lg 2 p 7 järgi ja mõista karistuseks kolm

(3)

§ 74lg 1, 3 alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui A.E ei pane kolme

(3)aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab

§ 75lg 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1.

elab kohtu määratud alalises elukohas –

  1. ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
  2. allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
  3. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
  4. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

§ 78p 1 alusel hakata A.E kuulutamisest.

katseaega arvestama alates kohtuotsuse Määrata A.E katseajaks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Tartu linna talituse (asuk. Tartu, Kalevi 1) kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. A.E suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel. VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel mõista P.Z-ilt ja A.E-lt solidaarselt kannatanu J.U.nt (arveldusarve: XXX, Swedbank) kasuks välja tsiviilhagi summas kümme

(10)eurot. Asitõendid – 2 CD plaati – jätta kriminaalasja materjalide juurde. KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista P.Z-ilt riigituludesse menetluskuludena sundraha kolmsada
(300)eurot ja kaitsjatasu kolmkümmend
(30)eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta ülejäänud menetluskuludest riigi kanda. KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista A.E-lt riigituludesse menetluskuludena sundraha kolmsada
(300)eurot ja kaitsjatasu kolmkümmend
(30)eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta ülejäänud menetluskuludest riigi kanda. Määrata, et P.Z ja A.E-l on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust ühe
(1)aasta jooksul. Riigituludesse väljamõistetud menetluskulud tuleb tasuda kohtu poolt määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB või arveldusarvele 221023778606 Swedbank või arveldusarvele 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, märkides viitenumbriks
  1. Väljamõistetud summade tasumist tõendaval dokumendil tuleb selgituses näidata kriminaalasja number ning isiku nimi, kelle eest kohtukulud tasuti. Väljamõistetud summade vabatahtlikult tasumata jätmisel määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele kohtutäituri kaudu. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Kohtuotsuse peale on õigus kohtumenetluse poolel esitada apellatsioonkaebus kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise peale. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kaudu kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS
  2. peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses. Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.