lg 1;§ 423 Prokurör Alice Simm Süüdistatav P.Y , isikukood: XXX, elukoht xxx, xxx kodanik, emakeel xxx keel, xxx, xxx, varem kriminaalkorras karistatud 1-l korral. Menetluse liik Kokkuleppemenetlus Kaitsja Kaitsjat kohtuistungile ei soovinud 1 järgi RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada P.Y
Süüdi tunnistada P.Y
lg 1 järgi ja mõista talle karistuseks vangistus 1 aasta.
lg 1 alusel lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega, mõista liitkaristuseks P.Y-le 1 aasta vangistust. P.Y oli kahtlustatavana kinnipeetud 13.02.2021, s.o 1 päeva. Vastavalt
lg 1 arvestada nimetatud aeg karistusajast maha ning määrata, et ärakantavaks karistuseks on 11 kuud ja 29 päeva vangistust.
lg 1, 3 alusel määrata, et mõistetud karistus 11 kuud ja 29 päeva vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane 1 aasta ja 6 kuulise katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab kriminaalhooldaja järelevalve all talle
§-s 75 lg 1 p 1-6 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid, mille kohaselt kohustub: - elama kohtu määratud alalises elukohas: xxx - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
p 1 alusel arvestada katseaja algust kohtuotsuse kuulutamise päevast, s.o alates 15.11.2021.a. Tõkend –elukohast lahkumise keeld –tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Menetluskulud: KrMS § 173, § 175 ja § 179 lg 1 p 2 alusel välja mõista riigituludesse P.Y-lt menetluskuluna II astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 876 eurot ja väljamõistetav kriminaalmenetluse kulu 81.6 eurot, seega kõik kokku summas 957.6 eurot. Menetluskulusid kokku 957.60 eurot on süüdistaval võimalik tasuda alates kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul, tasudes vähemalt 79.80 eurot kuus Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas, EE502200221014193355 Swedbankis või EE401700017002872300 Luminor pangas. Menetluskulude tasumisel tuleb maksekorralduse selgitusse märkida „Nimi, kriminaalasja number, menetluskulud“. Tasumisel on kohustuslik märkida viitenumber 99921700047398. KrMS § 159 lg 3 alusel edastatakse makseinfo kriminaalmenetluse kulude tasumiseks vajalike andmete, sh viitenumbriga P.Y-le ka kohtuotsusest eraldi tema poolt avaldatud e-posti või elukoha aadressile. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Asitõendid: puuduvad Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon seoses kokkuleppemenetlust reguleerivate menetluse normide rikkumisega või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega ning KrMS § 318 lg 4 sätestatud juhtudel. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse -2- peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon tuleb esitada 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest Tallinna Ringkonnakohtule. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Asjaolud ja menetluse käik: P.Y süüdistatakse selles, et tema, isikuna, kellel on 02.10.2020a. Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja poolt mõistetud kehtiv karistus liiklusseaduse § 201 lg 2 alusel ning PPA Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo Liiklusjärelvalvekeskuse poolt 24.09.2020.a kohaldatud karistus samuti liiklusseaduse § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest (tegude toimepanemise ajad vastavalt 13.08.2020a. ja 01.04.2020a.), juhtis tahtlikult uuesti s.o süstemaatiliselt, 13.02.2021 kella 02.14 ajal Harjumaal, Keila linnas, Haapsalu mnt-l Lehola poolt suunaga Kruusa tn poole 5 poole mootorsõidukit xxx registreerimismärgiga xxx, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Seega on P.Y rikkunud süstemaatiliselt LS § 94 lg 1 /mootorsõidukit võib juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimisel kõrvaldatud/ kirjeldatud nõuet ning pannud toime
Samuti süüdistatakse teda selles, et tema 13.02.2021 kella 02.13 paiku Harjumaal Keilas Kruusa 5 olles just juhtinud sõidukit xxx reg.nr xxx, esitas abipolitseinikule enda nimele väljastatud xxx juhiloa nr xxx, mille osas ta teadis, et see oli võltsitud. P.Y esitas võltsitud dokumendi eesmärgiga tõendada juhtimisõigust, mis tal tegelikkuses puudus. Seega P.Y kasutas teadvalt võltsitud tähtsat isiklikku dokumenti, mis on
Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: puudub Karistuse liik ja määr: Süüdistatav P.Y , süüdistatava kaitsja ja prokurör sõlmisid kokkuleppe, mille kohaselt
järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest taotleb prokurör kohtus süüdistatavale P.Y-le karistuseks vangistuse 9 kuud.
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest taotleb prokurör kohtus süüdistatavale P.Y-le karistuseks vangistuse 1 aasta.
lg 1 alusel moodustada liitkaristus konsumeerimise teel, s.t et kergem karistus oleks kaetud raskema karistusega, mõistes liitkaristusena 1 aasta pikkuse vangistuse. P.Y oli kahtlustatavana kinnipeetud 13.02.2021 /t.l 11-14/, s.o 1 päeva. Vastavalt
lg 1 arvestada nimetatud aeg karistusajast maha ning määrata, et ärakantavaks karistuseks on 11 kuud ja 29 päeva vangistust. -3- Kohaldades
lg 1 ja lg 3 sätteid, määrata, et vangistust ei pöörata täitmisele, kui süüdistatav P.Y ei pane 1 aasta 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab
lg 1 kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; Kohtuistungil jäi süüdistatav P.Y sõlmitud kokkuleppe juurde. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustus esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Samuti on süüdistatavale selgitatud, et süüdimõistva kohtuotsuse korral on tal kohustus tasuda riigituludesse menetlukulud – sundraha ja õigusabi kulud. Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta ja prokuröri arvamused kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel tuleb P.Y süüdi tunnistada
ja § 348 lg 1 järgi ning talle tuleb mõista karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. P.Y-lt kuulub välja mõistmisele sundraha 876 eurot ja õigusabi kulud 81.60 eurot, mis kogusummana 957.60 eurot kuulub vastavalt kokkuleppele tasumisele 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohus juhindub KrMS § 180 lg 1, § 189 lg 3, § 248 – 249, § 306, § 311 ja § 313 sätetest. Piret Liivo kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ -4-
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.