Obsah (10)

§ 423§ 121§ 65§ 74§ 64§ 68§ 75§ 78§ 4231§ 63

1-19-3097 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Kriminaalasja number Kohtunik Kohtuistungi sekretär Tõlk Kriminaalasi Prokurör Süüdistatav Kaitsja Harju Maakohus, Tallinna

§ 423

ja § 121 lg 2 p 3 järgi kokkuleppemenetluses Natalja Duškina T.S (isikukood: XXX; EV kodanik; aadress: xxxx; põhiharidus; emakeel: vene keel; töökoht: xxxx; tõkend elukohast lahkumise keeld alates 28.01.2019; kahtlustatavana kinni peetud 27. - 28. jaanuar 2019 ja 4. märts 2019; kolm kehtivat kriminaalkaristust, viimati karistatud Viru Maakohtu 27. märtsi 2014. a otsusega

§ 121

järgi 6 kuu pikkuse vangistusega,

§ 65lg 1 alusel liideti Viru Maakohtu 30.

detsembri 2013. a otsusega mõistetud karistus ning liitkaristuseks mõisteti 6 kuud vangistust,

§ 74alusel vabastati karistuse kandmisest tingimisi katseajaga 3 aastat kuni 26.

märtsini 2017 Karine Nersesjan (süüdistatav ei soovi kaitsja osavõttu kohtuistungist) RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 248 lg 1 p-st 5 ja § 249 ning §-dest 306, 311 ja 313, maakohus otsustas: 1. Süüdi tunnistada T.S

§ 121lg 2 p 3 järgi ja mõista talle karistuseks vangistus 5 (viis) kuud.

2. Süüdi tunnistada T.S

§ 423vangistus 3 (kolm) kuud.

1 järgi ja mõista talle karistuseks 3.

§ 64

lg 1 alusel üksikkaristustest raskeima suurendamise teel mõista liitkaristuseks 6 kuud vangistust. 1 1-19-3097 4.

§ 68

lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka kahtlustatavana kinnipidamise aeg, s.o 27.01.2019 kuni 28.01.2019 ja 04.03.2018, s.o kokku 3 päeva. Ärakantavaks karistuseks lugeda 5 kuud ja 27 päeva vangistust. 5.

§ 74

lg -te 1 ja 3 alusel määrata, et mõistetud karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui T.S ei pane 9 kuu pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ning järgib

§ 75

lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid, kohustudes: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas: xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 6.

§ 78

p 1 kohaselt lugeda T.S-ile määratud katseaja kulgemist alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates

1. maist
3. Tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel.
4. Kannatanu O K esitatud tsiviilhagi 866,44 euro nõudes, s.o mittevaraline kahju 500 eurot ja varaline kahju 366,44 eurot, rahuldada täies ulatuses ning VÕS § 134 lg 2, § 1043, § 1045 lg 1 p 5 ja TsMS § 440 lg 1 alusel välja mõista süüdistatavalt T.S-ilt kannatanu kasuks 866,44 eurot, mis tuleb T.S-il hüvitada kannatanu O K arveldusarvele nr xxxx, märkides selgitusena „T.S, kriminaalasi nr 1-19-3097, tsiviilhagi hüvitamine”.
5. Välja mõista T.S-ilt riigituludesse KrMS 180 lg 1 ja § 179 lg 1 p 2 kohaselt teise astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 1,5 palga alammäära, s.o 810 eurot.
6. Kaitsjatasu osutatud õigusabi eest 210 eurot jätta riigi kanda.
7. KrMS § 180 lg 3
8. lause alusel tuleb T.S-il tasuda sundraha ositi 12 kuu jooksul alates otsuse jõustumisest, s.o 67,50 eurot kuus Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, EE502200221014193355 Swedbank AS-is või EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is. Maksekorraldusel märkida selgitusena „T.S , kriminaalasi 1-19-3097, sundraha“ ja viitenumber
9. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui menetluskulud jäävad tähtaegselt tasumata, hakkab neid välja nõudma kohtutäitur täitemenetluse seadustiku järgses täitemenetluses. 2 1-19-3097 EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada kirjaliku apellatsiooni Tallinna Ringkonnakohtule viieteistkümne päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsiooni võib esitada vaid juhul, kui on tegemist kokkuleppemenetluse sätete rikkumisega (KrMS
10. peatüki
11. jao sätted) või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega KrMS § 339 lg 1 mõttes. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. SÜÜDISTUS
12. T.S-i süüdistatakse selles, et isikuna, kes on Viru Maakohtu
13. märtsi
14. a otsusega karistatud

§ 121järgi, uuesti 27.

jaanuaril 2019 kell 06.30, viibides aadressil xxxx asuvas baaris „ xxxx“ kasutas vägivalda O K suhtes, mis väljendus selles, et tema lõi O. Kt käega kõhtu ning hiljem kannatanu küsimusele uuesti lõi ta O. Kt korduvalt rusikaga näkku nina ja lõua piirkonda, põhjustades O. K füüsilist valu ja tervisekahjustused: ninaluude kinnine murd, lahtised pea ja nina haavad. Seega T.S pani toime korduvalt teise isiku tervise kahjustamise ja muu valu tekitava kehalise väärkohtlemise, s.o

§ 121lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti T.S-i süüdistatakse selles, et olles karistatud PPA Põhja Prefektuuri 10.08.

1. a (väärtegu on toime pandud 19.07.2017) ja 24.10.
2. a (väärtegu on toime pandud 03.10.2017) otsustega LS § 201 lg 1 ja lg 2 järgi, juhtis ta tahtlikult uuesti, s.o süstemaatiliselt 04.03.2018 kella 03.53 ajal xxxx maja juures mootorsõidukit xxxx registreerimismärgiga xxxx omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Samuti juhtis ta tahtlikult uuesti, 25.07.2018 kella 13.47 ajal xxxx maja juures mootorsõidukit xxxx registreerimismärgiga xxxx, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, seega rikkus T.S süstemaatiliselt liiklusseaduse (LS) § 94 lg 1, mille kohaselt mootorsõidukit võib juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimisel kõrvaldatud. Seega T.S pani toime mootorsõiduki juhtimise vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt süstemaatiliselt, s.o

§ 4231 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

KOKKULEPPE SISU 2. Süüdistatava, tema kaitsja ja prokurör vahel sõlmitud kokkuleppe järgi on T.S-ile mõistetavaks karistuseks

§ 121

lg 2 p 3 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest 5 kuud vangistust.

§ 4231

ettenähtud kuriteo toimepanemise eest karistuseks 3 kuud vangistust.

§ 63

lg 2 ja 64 lg 1 alusel üksikkaristustest raskeima suurendamise teel mõista liitkaristuseks 6 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka tema vahi all viibitud aeg, s.o 27-28.01.2019 ja 04.03.2018, s.o. kokku 3 päeva, seega ärakantavaks 3 1-19-3097 karistuseks lugeda 5 kuud ja 27 päeva vangistust.

§ 74

lg 1, 3 alusel määrata, et mõistetud karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane 9-kuulise katseaja kestel toime uut kuritegu ning järgib

§ 75

lg 1 pdes 1-6 sätestatud kontrollnõudeid, kohustudes: elama kohtu määratud alalises elukohas; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

1. Tsiviilhagi: kannatanu O K on esitanud tsiviilhagi summas 866,44 eurot, s.o mittevaraline kahju 500 eurot ja varaline kahju 366,44 eurot, mille süüdistatav on õigeks võtnud.
2. Menetluskuludeks on süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha 1,5 palga alammäärale vastavas summas, s.o 810 eurot. Kaitsjatasu osutatud õigusabi eest 210 eurot, jätta riigi kanda. Vastavalt kokkuleppele ja KrMS § 180 lg-le 1 tuleb sundraha välja mõista süüdistatavalt. Tulenevalt kokkuleppest ja KrMS § 180 lg 3 neljanda lause alusel tuleb tasuda sundraha ositi 12 kuu jooksul igakuiselt 67,50 eurot. KOHTU SEISUKOHT
3. Süüdistatav kinnitas kohtuistungil, et ta on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Prokurör jäi kohtuistungil kokkuleppe juurde.
4. Kohtuliku arutamise põhjal leiab kohus, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus leiab, et süüdistatava teod on õigesti kvalifitseeritud, mistõttu tuleb T.S

§ 121lg 2 p 3 ja § 4231 järgi süüdi mõista.

Muu hulgas märgib kohus, et karistusregistri väljavõ ttest seisuga 13. veebruar 2019 (tl 76-77) nähtub, et T.S-il on (ja oli teo toimepanemise ajal) kehtiv karistus

§ 121

järgi, seega on tegemist isikuga, kes paneb kehalist väärkohtlemist toime korduvalt. Kuigi kohtuotsuse tegemise ajaks on T.S-i varasem karistus

§ 121

järgi kustunud (vt tl 119) leiab kohus, et koosseisutunnuse ehk korduvuse tuvastamisel tuleb lähtuda teo toimepanemise ajast, selgitamaks, kas tegemist on varem sama tegu toime pannud isikuga. 7. Kuivõrd kokku lepitud karistus vastab süüdistatava süüle, tuleb talle mõista kokkuleppekohane karistus. Kokkuleppe sõlmimisega nõustub süüdistatav ka esitatud tsiviilhagiga ja menetluskulude tasumisega. (allkirjastatud digitaalselt) Elina Elkind Kohtunik 4