← Eesti

1-21-7165/7

Obsah (5)§ 180§ 175§ 126§ 38§ 179

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse kuulutamise aeg ja koht 16. november 2021. a, Tartu kohtumaja Kriminaalasja nr 1-21-7165 (20278000185) Kohtunik Marju Persidskaja Kohtuistu

) § 248 lg 1 p-st 5 ja §-st 249, kohus otsustas:

  1. Süüdi tunnistada P.E KarS § 136 lg 1 järgi ning karistuseks mõista 9 (üheksa) kuud vangistust. Süüdi tunnistada P.E KarS § 266 lg 2 p 1, 2 järgi ning karistuseks mõista 1 (üks) aasta 3 (kolm) kuud vangistust. Süüdi tunnistada P.E KarS § 331 (kuus) kuud vangistust. 2 järgi ning karistuseks mõista 6 KarS § 64 lg 1 alusel lugeda P.E kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ning mõista liitkaristuseks 1 (üks) aasta 3 (kolm) kuud vangistust. KarS § 73 lg-te 1 ja 3 alusel jätta 1 (üks) aasta 3 (kolm) kuud vangistust tingimisi kohaldamata ning täielikult täitmisele pööramata, kui P.E ei pane 1 (ühe) aasta 6 (kuue) kuu pikkuse katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 78 p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest.
  2. Menetluskulu

§ 180

lg 3 alusel jätta P.E sundrahast pool, so 438 eurot riigi kanda.

§ 175

lg 1 p-de 4, 9 § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1 ning § 189 lg 2 alusel välja mõista P.E-lt menetluskuluna riigituludesse:   kaitsjatasu 356,40 eurot; sundraha 438 eurot.

§ 180

lg 3 ning § 313 lg 1 p-de 7 ja 12 alusel määrata, et P.E-l on õigus tasuda temalt välja mõistetud menetluskulu kokku 794,40 (seitsesada üheksakümmend neli eurot ja nelikümmend senti) eurot ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, tasudes igakuiselt vähemalt 66,20 eurot kuni menetluskulu täieliku tasumiseni. Riigituludesse välja mõistetud menetluskulu tuleb tasuda kohtu määratud tähtaja jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE502200221014193355 (Swedbank AS) või EE401700017002872300 (Luminor Bank AS), märkides ära viitenumbri 99921700046690 ning selgituse “P.E, otsus nr 1-21-7165, menetluskulu“. Menetluskulu on võimalik vabatahtlikult tasuda kohtuotsuses määratud aja jooksul. Kui rahalised kohustused pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 3. Asitõendid ja salvestised:

§ 126

lg 3 p 1 alusel jätta kohtuotsuse jõustumisel kriminaalasja juurde kriminaaltoimiku juures asuvad:  CD – R plaadil olevad häirekeskuse kõned (4 tk), mis asuvad Pakendis nr 1;  CD – R plaadil olevad K. P. poolt saadetud kõnesalvestised (6 tk), mis asuvad Pakendis nr 2;  CD – R plaadil olevad e-kirjad koos manustega, mis asuvad Pakendis nr 3. Kannatanu K. P. (ik: XXX; aadress: XXX) on

§ 38

lg 5 alusel esitanud taotluse enda teavitamiseks P.E vahistamisest ja vahi alt vabastamisest ning ennetähtaegsest vabastamisest või kinnipidamisasutusest põgenemisest. Edasikaebe kord ja tähtaeg Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. 2 Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Süüdistus P.E-d (P.E) süüdistatakse selles, et tema XXX. a päeval tuvastamata kellaajal võttis K. P. seadusliku aluseta vabaduse, mis seisnes selles, et P.E ja K. P. koos ühise XXX R. R. istusid XXX asuva maja juures musta värvi sõiduautosse XXX reg. märgiga XXX, et ühiselt sõita XXX. Sõidu ajal muutis P.E K. P. tahte vastaselt eelnevalt kokku lepitud sihtkohta XXX linnas ning sõitis XXX linna XXX, ja sealt XXX. XXX helistas K. P. Häirekeskusele, misjärel politseipatrull peatas kella 18:10 paiku XXX bussipeatuses P.E poolt juhitava sõiduki ning toimetas sõidukis olnud kaasreisijad K. P. ja R. R. XXX asuvasse majja. Sellega pani P.E toime KarS § 136 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so teiselt inimeselt seadusliku aluseta vabaduse võtmise. Veel süüdistatakse P.E-d selles, et tema: - - - XXX. a kella 10.47 paiku sisenes endise XXX K. P. tahte vastaselt tema elukohta aadressil XXX ning keeldus lahkumast, mis seisnes selles, et P.E tuli ilma ette teatamata K. P. elukohta ning soovis majja siseneda, kuid kannatanu keelas tal majja sisenemise. Seejärel P.E lükkas K. P. ukse eest ära ja sisenes K. P. tahte vastaselt eluruumidesse ning ei täitnud K. P. poolt esitatud lahkumise nõuet. Selle peale K. P. helistas Häirekeskusesse ning P.E lahkus K. P. eluruumidest pärast kohale saabunud politseipatrulli poolt antud korraldust; XXX. a kella 15.40 paiku sisenes endise XXX K. P. tahte vastaselt tema elukohta aadressil XXX ning keeldus lahkumast, mis seisnes selles, et K. P. avas eramu ukse ning nähes, et ukse taga on P.E , asus ust sulgema, kuivõrd ei soovinud, et P.E siseneks tema elukohta. Seejärel tõmbas P.E jõuliselt ukse lahti, seisis ukseavale ning haaras K. P. paremast käest ja väänas seda. Seejärel P.E sisenes K. P. tahte vastaselt tema eluruumi. K. P. haaras oma mobiiltelefoni, et politseisse helistada, mille peale P.E haaras K. P. mobiiltelefoni ja pani oma taskusse. K. P. tahtis mobiiltelefoni tagasi saada, kuid P.E lükkas K. P. endast jõuliselt eemale, mille tagajärjel kannatanu kukkus seljaga vastu trepiastmeid. Sellise tegevusega tekitas P.E K. P. füüsilist valu ning parema õla- ja õlavarrekontusiooni. XXX. a kella 18.45 paiku viibis oma endise XXX K. P. elukohas aadressil XXX asuva eramu juures, kus aiast sisenes K. P. tahte vastaselt eramu koridori. K. P. käskis P.E-l lahkuda, kuid viimane keeldus lahkumisnõude täitmisest ja seisis uksele ette. K. P. pihustas enesekaitseks pisargaasi P.E suunas, mille peale P.E haaras kinni kannatanu K. P. juustest, tõmbas sealt välja juuksesalgu ja jõuliselt lükkas kannatanu seljaga vastu koridori nurka. Sellise tegevusega tekitas P.E K. P. füüsilist valu. Sellega pani P.E toime KarS § 266 lg 2 p 1, 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so valdaja tahte vastaselt elamiseks kasutavasse ruumi tungimisega ja see oli pandud toime vägivallaga. 3 Lisaks süüdistatakse P.E-d selles, et tema ajavahemikus XXX. a -XXX. a rikkus korduvalt talle 28.06.2019. a Tartu Maakohtu kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-19-7633 K. P. suhtes kohaldatud lähenemiskeeldu ja saatis oma telefoninumbrilt XXX SMS-e K. P. telefoninumbrile XXX ühist XXX mitte puudutavates küsimustes, saatis oma e-posti aadressilt XXX e-kirju K. P. e-posti aadressile XXX ühist XXX mitte puudutavates küsimustes ning lähenes K. P. lähemale kui 100 meetrit mitte XXX eesmärgil. Sealhulgas P.E: - XXX. a kell 18.51 saatis oma telefoninumbrilt XXX K. P. telefoninumbrile XXX SMS-i sisuga „Kas me omavahel ei saa siis kokkuleppele ja sa tahad veel raha lihtsalt mingilt mõtetult loopida.ma arvan et see 1300 ja see aeg mis mõtetult raiskasid pani sind mõtlema ja tekitas paraja augu eelarvesse“, so SMS-i ühist XXX mitte puudutavates küsimustes; - XXX. a kell 10.46 saatis oma telefoninumbrilt XXX K. P. telefoninumbrile XXX SMS-i sisuga „Viimases kohtulahendis on see et pead XXX võrdselt kasvatama.kui sa alimentide nõuet tagasi ei vota siis tulevad sulle veel lisa kulutused mis on tunduvalt suuremad kui sinu vandeadvokaadi omad.mu advokaat vaatas need ule ja sain teada et sul pole õigusi seda nõuda ja minupeale edasi valetada.ootan vastust“, so SMS-i XXX mitte puudutavates küsimustes; - XXX. a saatis oma telefoninumbrilt XXX K. P. telefoninumbrile XXX SMS-i sisuga „Sa olid ju eile kontsertil XXX ja mingi seltskonnaga.XXX laksite riidu w et eraldi olite“, so SMSi XXX mitte puudutavates küsimustes; - XXX. a saatis oma telefoninumbrilt XXX K. P. telefoninumbrile XXX SMS-i sisuga „Mu käest küsiti kas K. P. on su õde, väga sarnased olete“, so SMS-i XXX mitte puudutavates küsimustes; - XXX. a saatis oma telefoninumbrilt XXX K. P. telefoninumbrile XXX SMS-i sisuga „Teisipäev olen õhtuni vaba siis võttele“, so SMS-i XXX mitte puudutavates küsimustes; - XXX. a saatis oma telefoninumbrilt XXX K. P. telefoninumbrile XXX SMS-id sisuga „Sul juhtus midagi w“ ja „Kuidas sa sellise mehega siis XXX nii väga tahtsid.lausa ema käskis“ so SMS-id XXX mitte puudutavates küsimustes; - XXX. a kell 10.01 saatis oma telefoninumbrilt XXX K. P. telefoninumbrile XXX SMS-i sisuga „Kuna sa saad iga kuu raha siis ei.juhtu midagi.maksan kasvõi 1sendi.ise valisid omale selle elu ja.kui XXX kasvatamisega hakkama ei saa saad ju loobuda kah XXX ja XXX läheb teise XXX juurde“, so SMS-i XXX mitte puudutavates küsimustes; - XXX. a kell 12.59 saatis oma telefoninumbrilt XXX K. P. telefoninumbrile XXX SMS-i sisuga „K. L. tuleb vaatab kuidas ma R. hoius hakkama saan ja tuleb suhtleb kah sinuga XXX“, st SMS-i XXX mitte puudutavates küsimustes; - XXX. a saatis oma telefoninumbrilt XXX K. P. telefoninumbrile XXX SMS-id sisuga „Kas me omavahel ei saaks neid teemasid ära lahendada.sa ju tead et XXX hakkab minuga koos olema nagunii“ ja „XXX käskis sind kohtusse anda“, st SMSid XXX mitte puudutavates küsimustes; - XXX. a saatis oma telefoninumbrilt XXX K. P. telefoninumbrile XXX SMS-id sisuga „R. XXX ja XXX on täna 50a pulmaaastapäev“ ja „Kena oleks kui ta peale E. kah kedagi teaks ja näeks“, st SMS-id XXX mitte puudutavates küsimustes; - XXX. a kell 10.39 saatis oma telefoninumbrilt XXX K. P. telefoninumbrile XXX SMS-i sisuga „Seoses kohtutäituri arve arestimisega ei saa ma R. raha kanda ja kohtutäitur hakkab igakuu minult areatima 22.- kuni ta omad kulud kätte saab ja siis hakkad sina saama.Tegid jälle targa otsuse XXX suhtes ja võlad kanduvad XXX lõpuks üle.nii armastav XXX .või on R. targem pakkumine“ ja kell 17.19 SMS-i 4 - - - - - - - - - - - - „Kõigepealt võtab oma 534 euri ja siis hakkad sina saama.järjekordne hea äriplaan sinupoolt;)“, st SMS-id XXX mitte puudutavates küsimustes; XXX. a kell 19.00 saatis oma telefoninumbrilt XXX K. P. telefoninumbrile XXX SMS-i sisuga „Enne ei hakka sa mingit raha saama kui mina XXX hakkan nägema. kohtutäitur saab nagu otsuses 22.62 igakuu.kui hakkan manni hooldajaks siis ei saa sentigi.võlg hakkab kogunema kõik R. kahjuks.tegid juba võlasamba R. hoolitsev XXX .järgmine karmavõlg sulle ja see ei jää viimaseks sul maksta“, st SMS-i XXX mitte puudutavates küsimustes; XXX. a saatis oma telefoninumbrilt XXX K. P. telefoninumbrile XXX SMS-i sisuga „Või tahad kaamera ees seda teemat lahata K. on palju tööd XXX .pooled XXX tulevad sealt“, st SMS-i XXX mitte puudutavates küsimustes; XXX. a saatis oma telefoninumbrilt XXX K. P. telefoninumbrile XXX SMS-id sisuga „Mõtlesin sinuga kah auto teemat arutada ja asjadest rääkida“; „Kindlasti.kuidas sa XXX kallale läksid kui XXX tema juurde tuli ja XXX käskisid temaga XXX eest ära joosta jne.usu et hakkab sind vihkama“; „Ja siis XXX peale valetamas käisid.ära tahtsid tappa.mürgitada.eeskujulik armastav XXX R. ikka“ ja „Aga ma olen sulle andeks andnud kõik su lollused millega hakkama oled saanud.tean et neid ei ole sina ise välja mõelnud“, so SMSid XXX mitte puudutavates küsimustes; XXX. a kell 14.11 saatis oma telefoninumbrilt XXX K. P. telefoninumbrile XXX SMS-i sisuga „Häid pühi musirullid“, st SMS-i XXX mitte puudutavates küsimustes; XXX. a kell 11.21 saatis oma telefoninumbrilt XXX K. P. telefoninumbrile XXX SMS-id sisuga „Miks siis mu käest raha küsid kui minu rahaeest ei lähe ega tee midagi“ ja „Isegi M. koos hobusega pole nii suured“, st SMS-id XXX mitte puudutavates küsimustes; XXX. a kell 13.52 saatis oma telefoninumbrilt XXX K. P. telefoninumbrile XXX SMS-id sisuga „Miks selle rappe skoda oksjonilt ostsid.ma ütlesin et ostan sulle auto.P. lubati M. juurde tagasi aga sind mu juurde ei lubata.miks“ ja „M. läks reisile“ ning „See puudutab kah R. kui sa aru ei saanud“, st SMS-id XXX mitte puudutavates küsimustes; XXX. a kell 10.07 saatis oma telefoninumbrilt XXX K. P. telefoninumbrile XXX SMS-i sisuga „Palju õnne Kallike/emotikonid/“, st SMS-i XXX mitte puudutavates küsimustes; XXX. a kell 13.54 saatis oma telefoninumbrilt XXX K. P. telefoninumbrile XXX SMS-i sisuga „Kuulsin et käisid jälle valetamas minu ja R. kohta.alatu ei ole w“, so SMS-i XXX mitte puudutavates küsimustes; XXX. a kell 08.00 saatis K. P. telefoninumbrile XXX SMSi oma telefoninumbrilt XXX sisuga „Tere kuidas R. läheb.Mis on juhtunud et E. tahab nii suure XXX sõbraks fb saada“, st SMS-i XXX mitte puudutavates küsimustes; XXX. a kell 18.41 saatis oma telefoninumbrilt XXX K. P. telefoninumbrile XXX SMS-i sisuga „Kas E. kah terve et XXX kahekesi väljas suht lähestikku.R. on kah XXX kus on tema kodu mitte XXX juures“, st SMS-i XXX mitte puudutavates küsimustes; XXX. a kell 11.38 saatis oma telefoninumbrilt XXX K. P. telefoninumbrile XXX SMS-i sisuga „Ma olen R. ainult aias näinud.ära rohkem aineid tarvita“, st SMS-i XXX mitte puudutavates küsimustes; XXX. a XXX asuva XXX hoovis viibis K. P. lähemal kui 100 meetrit mitte XXX üleandmise eesmärgil; 5 - - - - XXX. a kell 16.28 saatis oma e-posti aadressilt XXX K. P. e-posti aadressile XXX e-kirja sisuga „Miks XXX XXX ei käi ja XXX on kah XXX olemas ja tal on selleks õigus.mitte sinu ja e. terrori alla elada.see aeg saab varsti läbi ja sul pole enam kuhugi põgeneda ega peita XXX .õnneks.meil on 50 50 XXX nagu sa tead.“, so ekirja XXX mitte puudutavates küsimustes; XXX. a kell 18.24 saatis oma e-posti aadressilt XXX K. P. e-posti aadressile XXX e-kirja sisuga „Kui mitte varem siis järgmine suvi on XXX juba minuga koos.sa ju tead kallike et ma hoolin oma XXX palju ja valedega sa kaugele ei jõua ja XXX saab kah omalajal sinu käitumise ja valetamised teada.hea kui XXX vesi meeldib siis saab minuga rännata ja puhata soojadel maadel.vahva.ma suhtlen kah XXX ja saan sealt infot tewma tegemiste ja saavutuste kohta.XXX teatakse sinu vägivaldsust ja valetamisi“, so e-kirja XXX mitte puudutavates küsimustes; XXX. a kell 07.09 saatis oma e-posti aadressilt XXX K. P. e-posti aadressile XXX e-kirja sisuga „peale sinu ei levita keegi laimu,juulis su piinad lõppevad ja saad rahulikult tööl käia ja XXX saab rahulikult oma tablette iga hommik süüa ei pea R. vaatama.paberid on valmis kah sinu varguse ja firmavara omastamise kohta,varsti saad XXX pikale puhkusele,kohus ju teab et sa valetad ja tegid valed väljakutsed,sa veel vastutad oma kähmluste eest ja tekitatud vigastuste eest mis mulle tegid,ma suhtlen peale sinu veel inimestega XXX vaata et sa rohkem ei libastu,millal ma XXX kokku saan.XXX tekitad sa juba praegu traumasid kui XXX kõigil on XXX aga R. ei ole midagi,mõtle sellele“, so e-kirja XXX mitte puudutavates küsimustes; XXX. a kell 14.51 saatis oma e-posti aadressilt XXX K. P. e-posti aadressile XXX e-kirja sisuga „Täna jõustus Tallinna Ringkonnakohtu kohtulahend, milles mõisteti Riigivastutuse seaduse kohaselt Eesti Vabariigilt välja 5000 eurot hüvitist suhtluskorra lahendi täitmata jätmise eest ühele õnnetule isale, kes on meie kliendiks. Seega on siiski võimalik ka selle rahvakeeli riigi vastutamatuse seaduse kohaselt ühtteist ära teha ja saada.“, so e-kirja XXX mitte puudutavates küsimustes. 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so Sellega pani P.E toime KarS § 331 kohtulahendiga kohaldatud lähenemiskeelu korduva rikkumise. Kokkuleppe sisu KarS § 136 lg 1 kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatav P.E-le karistuseks 9 (üheksa) kuud vangistust. KarS § 266 lg 2 p 1, 2 kuritegude toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatav P.E-le karistuseks 1 (üks) aasta 3 (kolm) kuud vangistust. KarS § 3312 kuritegude toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatav P.E-le karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 järgi mõista liitkaristuseks 1 (üks) aasta 3 (kolm) kuud vangistust lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega. KarS § 73 alusel tingimisi jätta karistuseks mõistetud vangistus kohaldamata ja täitmisele pööramata, kui P.E ei pane 1 (ühe) aasta 6 (kuue) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu.

§ 175

lg 1 p 4 alusel riigi õigusabi korras määratud kaitsja Rein Napa tasu P.E-le osutatud õigusabi eest kohtueelses menetluses 356,40 eurot.

§ 179

lg 1 p 2 alusel on sundraha suurus II astme kuritegude puhul 1,5 kuupalga alammäära, s.o 876,00 eurot. 6 Arvestades P.E majanduslikku olukorda, tal puudub hetkel sissetulek, elatub XXX XXX, XXX ja resotsialiseerimise väljavaateid, käib kõigi menetluskulude tasumine temale üle jõu. Nimetatud põhjusel tuleb

§ 180

lg 3 alusel jätta pool sundrahast, s.o 438 eurot, riigi kanda.

§ 180

lg 3 järgi väljamõistetud kriminaalmenetluskulude tasumist taotleb P.E 12 kuu jooksul. Seega 356,40 (kaitsjakulud) + 438,00 (pool sundrahast) eurot, kokku 794,40 eurot tasumine toimub 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kriminaalasjas ei ole tsiviilhagi esitatud. Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kriminaalasja kohtulikul arutamisel tegi kohus kindlaks, et kokkulepet sõlmides sai süüdistatav P.E aru kokkuleppe sisust ja nõustus sellega. Kohtuistungil kinnitas süüdistatav, et kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Süüdistatav nõustus nii toimepandud teo, selle kvalifikatsiooni kui ka prokuröri poolt taotletud karistusega. Süüdistatav kinnitas, et on teadlik menetluskulu tasumise kohustusest ning taotles menetluskulude vähendamist ja tasumise ajatamist. Prokurör ja süüdistatav jäid sõlmitud kokkuleppe juurde ning palusid selle otsuse tegemisel aluseks võtta. Kohtuliku arutamise ja süüdistatava selgituste põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides

§-de 239245 sätteid. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse P.E 2 süüdi tunnistada KarS § 136 lg 1, § 266 lg 2 p 1, 2 ja § 331 järgi ning mõista talle karistus vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Kohtu seisukoht menetluskulu osas P.E menetluskuluks on

§ 175

lg 1 p 4 kohaselt määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu kokku 356,40 eurot.

§ 175

lg 1 p 9 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis on vastavalt

§ 179

lg 1 p-le 2 teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 876 eurot. Kokku on menetluskulude summa 1232,40 eurot.

§ 180

lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu.

§ 180

lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Alaealise puhul võib menetluskulud tervikuna jätta riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. 7 P.E avaldas, et tal puudub hetkel sissetulek, ta elatub XXX XXX ning XXX. Eeltoodud põhjusel taotleb P.E väljamõistetud menetluskulude vähendamist ja tasumise võimalust 12 kuu jooksul. P.E kinnitas, et temale on jõukohane tasuda igakuiselt 66,20 eurot. Kohus leiab, et menetluskulude korraga tasumine käib P.E-le , arvestades asjaolu, et P.E-l puudub sissetulek, ta elatub XXX XXX ja XXX, ilmselgelt üle jõu. Võttes arvesse P.E varalist seisundit ning tema resotsialiseerumisväljavaateid, nõustub kohus prokuröriga, et on põhjendatud vähendada väljamõistetavat sundraha poole võrra ning määrata menetluskulu tasumiseks süüdistatavale pikem tähtaeg. Arvestades ülaltoodut jätab kohus

§ 180

lg 3 alusel pool sundraha, so 438 eurot riigi kanda.

§ 180

lg 3, § 313 lg 1 p-de 7 ja 12 alusel tuleb välja mõista P.E-lt kaitsjatasu 356,40 eurot ja sundraha 438 eurot ning anda talle võimalus tasuda menetluskulu kokku 794,40 eurot ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Marju Persidskaja kohtunik 8

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.