) § 223 lg 1 järgi mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 4 kuuks ja
lg 1 järgi mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 7 kuuks selle eest, et ta juhtis 29.03.2024 kell 19.22 ajal Tallinnas, Vana-Kuuli tn 14 juures mootorsõidukit, ei hoidunud kõigest, mis võiks kahjustada teist vara. Parklas sõitmisel ei hoidnud ohutut külgvahet ning sõitis otsa pargitud sõidukitele Nissan Maxima registreerimismärgiga XXX ja Subaru Outback registreerimismärgiga XXX ning seejärel tagurdas vastu pargitud sõiduki Fiat Punto registreerimismärgiga XXX vasakpoolset esinurka. Oma tegevusega põhjustas varalise kahju Luminor Liising AS-ile, A. D.le ja V. A.le. Lahkus sündmuskohalt politseid liiklusõnnetusest teavitamata, kuigi varalise kahju saaja ei olnud talle teada ja kirjalikult oli nimetamata kahju tekkimise eest vastutav isik. Selle otsuse peale esitas A. G. (edaspidi kaebuse esitaja või menetlusalune isik) Harju Maakohtule 03.06.2024 kaebuse, milles palus juhtimisõiguse äravõtmine asendada rahatrahviga kohtu äranägemisel. Kaebuse esitaja ei tunnetanud sündmuse toimumise ajal, et on riivanud parklas seisnud autosid ega olnud õnnetuse toimumisest teadlik. Arvestades, et kaebuse esitaja sõiduk on maastur ja parklas seisnud sõidukite vigastused on väikesed, on see mõistetav. Parklas oli kitsas ning kaebuse esitaja sõiduk on suur. Kuna kiirus parklas on väike, siis löögimoment puudub. Kaebuse esitaja sai liiklusõnnetusest teada järgmine päev parkla operaatorilt. Kaebuse esitaja pöördus ise 01.04.2024 hommikul politsei poole, kust sai teavet, et ükski sõiduki omanik pole politsei poole pöördunud. 02.04.2024 pöördus kaebuse esitaja enda kindlustusandja poole, sai sealt juhise pöörduda politsei poole, mida ta ka tegi. Liikluskahju suurus on 1150,85 eurot, mille kaebuse esitaja on hüvitanud. Kaebuse esitaja ei lahkunud sündmuskohalt tahtlikult, ta oli ka teadlik, et parklas on videovalve. Kaebuse esitajal puuduvad ka varasemad karistused. Karistusseadustiku (KarS) § 50 lg 2 järgi ei või juhtimisõigust ära võtta isikult, kes kasutab mootorsõidukit seoses invaliidsusega, v.a kui ta juhtis mootorsõidukit joobeseisundis. Kaebuse esitaja ei juhtinud sõidukit joobeseisundis. Kaebuse esitaja hooldab liikumisraskustega elukaaslast ning juhtimisõiguse äravõtmine tekitaks talle toimetulekuraskusi, kuivõrd igapäevase elu korraldamine muutuks suureks probleemiks. Tulenevalt sellest, et kaebuse esitajal ei ole kehtivaid karistusi, rikkumine ei toonud kaasa suurt varalist kahju, kahju on hüvitatud, samuti arvestades, et kaebuse esitaja pöördus pärast õnnetusest teadasaamist korduvalt politsei poole, kes andis talle vastuolulisi juhiseid, millest kaebuse esitajal ei olnud võimalik aru saada ning et liiklusõnnetusest teatamine ei olnud kohustuslik, palub kaebuse esitaja asendada juhtimisõiguse äravõtmine rahatrahviga. Kohtuväline menetleja vaidles kohtuistungil kaebusele vastu. Kohtu seisukoht Vastavalt VTMS § 123 lg 2 arutab kohus väärteoasja täies ulatuses sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Menetlusnormi rikkumisi kohus ei tuvastanud. Vastavalt karistusseadustiku (KarS) § 2 lg 2 karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.
lg 1 kohaselt „mootorsõiduki-, maastikusõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus, – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni.“ Vaidlus puudub väärteo toimepanemise faktis. Kaebuse esitaja ei eita, et manööverdas sõidukiga Toyota Land Cruiser parklas otsa sõidukitele Nissan Maxima, Subaru Outback ja Fiat Punto. Lisaks kaebuse esitaja ütlustele on need asjaolud tuvastamist leidnud parkla turvakaamera salvestusega, mida kohus kohtuistungil vahetult uuris ning millest nähtub kaebuse esitaja tegevus algusest lõpuni; sündmuskoha vaatlusprotokolliga, sõidukite vaatlusprotokollidega, millest nähtuvad sõidukite vigastused. Kohus leiab, et kaebuse 2 esitaja poolt sõiduki juhtimisel teistele sõidukitele varalise kahju tekitamine on tõendamist leidnud. Sellise käitumisega rikkus kaebuse esitaja liiklusnõudeid:
lg-t 1, mille kohaselt peab liikleja oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib kahjustada inimesi või vara;
lg-t 1, mille kohaselt tagurdades ei tohi juht ohustada ega takistada teist liiklejat, vajaduse korral tuleb kasutada teise isiku abi ja
Seega on kaebuse esitaja rikkunud mootorsõiduki juhtimisel liiklusnõudeid, põhjustades sellega teistele isikutele varalise kahju, s.o toime pannud
Kohus leiab, et antud tegu on toime pandud kavatsetult. Videosalvestisest nähtub, et kaebuse esitaja ei riivanud sõidukeid mitte ühe manöövriga, vaid tegi seda mitu korda, sh mitu korda tagurdades ja uuesti edasi sõites. Kaebuse esitaja teadis, et tema liikumisteed takistavad parkivad sõidukid, kuid vaatamata sellele soovis ta edasi ja tagasi sõita, kahjustades nii temast ees kui taga seisnud sõidukeid. Korrates teisi sõidukeid kahjustavaid manöövreid pani kaebuse esitaja selle teo toime kavatsetult. Tõenditega on vastuolus väide, et manööverdamisel löögimoment puudus. Videosalvestise kohaselt see selgelt esines. Sellega on täidetud väärteokoosseisu subjektiivne külg. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Vastavalt
lg-le 1 „liiklusõnnetuses osalenud sõiduki juhi poolt liiklusõnnetusest politseile teatamise nõuete rikkumise eest, kui teatamine oli kohustuslik, – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni.“ Vaidlus puudub selles, et kaebuse esitaja lahkus sündmuskohalt politseid sellest teavitamata. Kohus loeb selle asjaolu tuvastatuks. Kaebuse esitaja on kaebuses väitnud, et ta ei saanud aru, et on põhjustanud liiklusõnnetuse, et liiklusõnnetusest teavitamine ei olnud kohustuslik ja lõpuks seda, et politsei on teda teavitamise osas eksitanud. Kohus leiab, et need väited on omavahel vastuolus, ennast õigustavad ja teisi enda tegevuses süüdistavad. Vastuolu seisneb mh ka selles, et kui kaebuse esitaja leiab, et liiklusõnnetusest ei tulnudki teavitada, siis oleks kaebuses pidanud taotlema selles väärteos menetluse lõpetamist väärteotunnuste puudumise tõttu, mitte karistuse asendamist. Kaebuse esitaja väited on vastuolus ka asjas kogutud tõenditega. Esmalt leiab kohus, et liiklusõnnetusest tuli politseid kohapeal teavitada. Vastavalt
p 32 „liiklusõnnetus on juhtum, kus vähemalt ühe sõiduki teel liikumise või teelt väljasõidu tagajärjel saab inimene vigastada, surma või tekib varaline kahju“. Antud juhul on kaebuse esitaja juhitud mootorsõiduki liikumise tagajärjel tekkinud kolmele sõidukile varaline kahju, s.o toimunud on liiklusõnnetus. Kui on juhtunud liiklusõnnetus, siis peab liiklusõnnetuses osalenud juht teavitama politseid, v.a
lg 4 järgi, „/…/ kui on täidetud kõik järgmised tingimused: 1) inimesed liiklusõnnetuses vigastada ei saanud või liiklusõnnetuses osalenud inimesed ei nõua ise oma tervise kontrolli; 2) liiklusõnnetuses osalenud juhid või juht ja varalise kahju saajad on juhtumi põhjusi hinnates varalise kahju tekitamise vastutuse küsimuses ühel meelel; 3) hilisemat identifitseerimist võimaldaval viisil on loetletud kõikide liiklusõnnetuses osalenud inimeste andmed; 3 4) nimetatud on varalise kahju tekitamise eest vastutav isik; 5) liiklusõnnetuses osalenud juhid või juht ja varalise kahju saajad on punktides 2–4 loetletud asjaolud kirjalikult vormistanud ja sellele alla kirjutanud.“ Antud juhul ei olnud täidetud kõik need tingimused – p-d 2-4 olid täitmata – kaebuse esitaja identifitseeriti hiljem parklakaamera abil. Lisaks sellele, kui varalise kahju saaja ei ole teada, tuleb liiklusõnnetusest kohe teatada politseile ja tegutseda vastavalt politsei korraldusele, nagu näeb ette
Varalise kahju saaja, s.o kolme sõiduki omanikud, ei olnud sündmuskohal kaebuse esitajale teada. Seega tulnud kaebuse esitajal koheselt parklas toimunust politseid teavitada. Sündmuskohalt lahkumisega viis kaebuse esitaja täide
Seda fakti ei muuda enam kaebuse esitaja hilisem käitumine või ka politsei süüdistamine. Viimase sisu jääb ka kohtule arusaamatuks, sest see väide viitaks justkui sellele nagu poleks politsei soovinud vastu võtta teadet liiklusõnnetuse toimumisest, mis ei ole eluliselt usutav. Suhtlemine politseiga toimus aga siiski hiljem, kui kaebuse esitajale inkrimineeritud tegu oli juba toime pandud. Eluliselt ei ole ka usutav, et kaebuse esitaja ei saanud sündmuskohal aru, et riivas teisi sõidukeid. See väide on vastuolus asjas kogutud tõenditega, s.o videosalvestisega. Videosalvestisest nähtub, et kaebuse esitaja sõitis korduvalt edasi ja tagasi sõites otsa ja riivates kolme parkivat sõidukit. Seega ei saanud kaebuse esitaja oma parkimiskohalt välja sõita ühe tagurdamismanöövriga, vaid pidi manööverdama mitu korda. Seega sai kaebuse esitaja aru, et sõitis millelegi otsa. Kuna tema parkimiskoha ümbruses ei olnud muud kui teised sõidukid, pidi kaebuse esitaja aru saama, et ta sõitis vastu teisi sõidukeid ja seda mitu korda. Kaebuse esitaja ei osanud kohtuistungil oma käitumist selgitada ja ütles, et tema mõistus lülitus välja, kuna tema abikaasa – kes on pime – hakkas karjuma. Kohus ei pea seda selgitust usutavaks. Kaebuse esitaja käitumine ei viita haigusseisundile vms, sest tema käitumine viita tahtelisele aktile. Tahet välistavas seisundis ei ole võimalik suurt maasturit korduvalt edasi-tagasi manööverdada, keerata rooli, peatuda siiski ka parkla tõkkepuu ees ning seejärel jätkata liiklemist tänaval. Seetõttu leiab kohus, et kaebuse esitaja teadis, et põhjustas liiklusõnnetuse ja tahtis sündmuskohalt lahkuda politseid kutsumata. Kohus leiab, et kaebuse esitaja on toime pannud
lg 1 sätestatud süüteo objektiivse koosseisu ning kavatsetusega subjektiivse koosseisu. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Kohus leiab, et kaebuse esitaja on toime pannud
S § 56 lg 1, mille kohaselt „karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.“ Kohtuväline menetleja ei ole tuvastanud vastutust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid. Kohus selle seisukohaga nõustub. Kuivõrd kaebuse esitaja enda sõnul tegusid ei mäleta, ei saanud aru, et on põhjustanud liiklusõnnetuse ning lõpuks süüdistanud ka politseid, ei saa jõuda järeldusele, et kaebuse esitaja oma süüd puhtsüdamlikult kahetseks. Kaebuse esitajat on karistatud mõlema teo eest juhtimisõiguse äravõtmisega. Kuna mõlemad karistused kulgevad paralleelselt, on antud tegude eest lõplik karistus 7 kuud mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist. Kaebuse esitaja taotleb juhtimisõiguse äravõtmise asendamist rahatrahviga, eelkõige kuna põhjustatud kahju ei ole suur ja see on hüvitatud, kaebuse esitajat ei ole ka varem karistatud 4 liiklusrikkumiste eest. Kohtuistungil mainis kaitsja isegi seda, et kaebuse esitajat diskrimineeritakse vanuse pärast. Samuti on kaebuses esitatud väide, et juhtimisõigust ei oleks saanud kaebuse esitajalt ära võtta KarS § 50 lg 2 alusel. Kohus leiab, et kaebuse esitajat ei ole vanuseliselt diskrimineeritud, sest antud juhul on politsei andnud hinnangu kaebuse esitaja konkreetsele käitumisele. Rikkuja vanus on asjasse puutumatu. Mis puutub KarS § 50 lg 2 kohaldamisse, siis see paragrahv kehtib kuritegude eest mõistatava karistuse kohta. Väärtegude puhul oleks õige viide KarS § 48’ lg 2, mille kohaselt „mootorsõiduki juhtimise õigust ei või ära võtta isikult, kes kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu.“ See säte aga kaebuse esitaja suhtes ei kohaldu, sest kaebuse esitajal ei ole liikumispuuet. Perekonnaliikme hooldamine antud sätte kohaldamisalasse ei mahu. Mis puudutab liiklusõnnetuse põhjustamise (
) ja sellest mitteteatamise eest (
) eest mõistetavasse karistusse, siis seadusandja on ette näinud kõik karistusseadustiku III pt 2. jaos sätestatud põhikaristused, sh aresti. Seega on seadusandja pidanud neid rikkumisi sõltuvalt asjaoludest väga ohtlikeks. Iseenesest nõustub kohus sellega, et nn tavalise plekimõlkimise eest mõistetav karistus võiks olla rahatrahv. Selleks, et mõista muu karistus, peavad esinema tavapärasest oluliselt erinevad asjaolud. Kaebuse esitaja tugineb kaebuses ja kaitsja väitis kohtus, et tegemist on ka käesoleval juhul tavapärase plekimõlkimisega, mille eest mõistetud karistus on liiga karm. Kohus aga leiab, et kuigi kahju suurus oli nn tavapärase plekimõlkimise tasemel, tuleb karistus mõista mitte kahju suuruse, vaid teo ohtlikkuse järgi. Kohtu hinnangul ei ole kahju suurus teo ohtlikkusega alati otseses seoses, mõnel juhul võib kahju suurus olla juhuslik, mõnel juhul üldse puududa. Näiteks joobes juhtimise korral ei pruugi varalist kahju tekkida, kuid ohtlik tegu on sõltumata sellest toime pandud (ja selle teo eest saab karistada juhtimisõiguse äravõtmisega). Antud juhul hindab kohus kaebuse esitaja käitumist ohtlikuks. Videosalvestisest nähtub, et kaebuse esitaja ei sõitnud otsa mitte ainult kolmele erinevas kohas seisvale autole, vaid tegi seda tahtlikult mitu korda, manööverdades edasi ja tagasi. Lisaks sellele jäi kaebuse esitajale parklast väljasõitmisel ette puu, millele ta sõitis sisse. Seejärel kaebuse esitaja tagurdas ning sõitis puule uuesti sisse. Nii mitu korda. Selline käitumine on kohtule täielikult arusaamatu. Ka kaebuse esitaja ei osanud seda selgitada (v.a selgitus ülal). Kaebuse esitaja ütles kohtuistungil, et algul paistis talle päike silma. See väide, manöövri alustamisel, tundub kohtule usutav ning ajutise pimestamise tõttu võis kaebuse esitaja tõesti esimest korda otsa tagurdada tema taga seisvale sõidukile. Kuid siis pidanuks kaebuse esitaja seisma jääma ja mitte põhjustama oma käitumisega lisaohtu, nagu sätestab
Kui kaebuse esitaja oleks selliselt käitunud, oleks ära jäänud teiste sõidukite täiendavad kahjustused ning sellise teo eest mõistetavaks karistuseks oleks olnud rahatrahv. Edasise põhjendamiseks ei piisa aga enam pimestavast päikesest (seda enam, kaebuse esitaja manööverdas mitmes suunas). Oma edasise ennast ja teisi ohtu seadva ning vara kahjustava käitumisega annab kaebuse esitada alust ennast pidada liikluses ohtlikuks. Ohtlikule käitumisele viitab ka see, et autos viibinud kaebuse esitaja pime abikaasa hakkas karjuma. Karjuma pidi ta hakkama seetõttu, et ta tunnetas ohtu. Ohtlikkust näitab ka see, et kohtus uuritud fotodelt nähtus, et kaebuse esitaja Land Cruiser on hiljem kandnud suuremaid kahjustusi kui parklas tekkinud, mis viitab mitte ainult ühekordsele juhtumile parklas, vaid mitmele erinevale juhtumile. Ka ei ole argumendiks see, et kaebuse esitaja mõistus lülitus tema sõnade järgi välja. Kohtu hinnangul oleks kaebuse esitaja käitumine olnud oluliselt ohtlikum nii endale, tema abikaasale kui teistele ümbritsevatele, kui tema mõistus lülituks välja suurel kiirusel. Kaebuse esitaja ei toonud välja antud juhtumi meditsiinilist põhjust, arsti juurde vahetult sellise väidetava tervisliku seisundi uurimiseks ei pöördunud. Kohtul pole võimalik jõuda ka järeldusele, et tegemist oleks olnud ühekordse tervisliku seisundiga, mis edaspidiselt suure tõenäosusega ei kordu. Kohus leiab, et kaebuse esitaja käitumine on liikluses ohtlik ning ta tuleb liiklusest kõrvaldada. Argumendiks ei ole ka abi vajava pimeda abikaasa hooldamine, sest juhtimisõiguse alles jäämisel oleks kaebuse esitaja ohtlik ka oma abikaasa elule ja tervisele. Seda kohus lubada ei saa. Karistuse mõistmisel on kohtuvälisel menetlejal suur 5 diskretsioon, seda eriti väärtegude puhul, kus seadusandja on ette näinud mitmed erinevad karistused. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja istungil öelduga, et politsei esmane ülesanne on tagada liiklusohutus. Ka liiklusseaduse ja muude liiklusnõuete mõte on tagada ohutu liiklemine. Seetõttu on ka karistuse motiveerimine läbi isiku ohtlikkuse liikluses kohane. Kohus nõustub kaebuse esitajaga küll selles, et otsuses on ebaõigesti viidatud nagu oleks kaebuse esitaja on varem toime pannud samalaadseid õigusrikkumisi – karistusregistri kohaselt kaebuse esitajal kehtivad karistused puuduvad. See aga ei välista isiku ohtlikkust. Kohus nõustub politsei seisukohaga, et kaebuse esitaja on liikluses ohtlik ning seetõttu tuleb ta liiklusest ajutiselt kõrvaldada. Kohus jätab mõistetud karistuse muutmata. Kuivõrd kaebuse esitaja on talle süüks arvatud väärteod toime pannud, väärteod on õigesti kvalifitseeritud, kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus on seaduslik ja põhjendatud, siis puudub kohtul alus kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks. Kohus jätab kaebuse rahuldamata. /Allkirjastatud digitaalselt/ Meelis Eerik kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.