Obsah (5)

§ 424§ 68§ 74§ 75§ 50

1-21-7791 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 16. november 2021, Narva kohtumaja Kriminaalasja number 1-21-7791 (21233001240) Kohtunik Jaanika Kõrgmaa Koht

§ 424

lg 1 järgi, kokkuleppemenetluses, kiirmenetluse sätete järgi Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Iris Asuküla Süüdistatav I.C ik XXX; elukoht xxx; Vene Föderatsiooni kodakondsus; xxx; emakeel vene keel; töökoht xxx; kehtivad kriminaalkaristused puuduvad; tõkend puudub Kaitsja Oleg Gorškaljov (kohtumenetluses ei osalenud) Kohtuistungi toimumise aeg 16.11.2021 RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku §-dest 248-249, 2561 ja 256 5 lg 1 p 2, lg 2 maakohus otsustas: Tunnistada I.C süüdi

§ 424lg 1 järgi ja mõista talle karistuseks 7 (seitse) kuud vangistust.

Arvata

§ 68

lg 1 alusel eelvangistuses viibitud aeg alates 14.11.2021 kuni 16.11.2021, s.o 3 (kolm) päeva karistusaja hulka ja lugeda ärakandmata karistuseks 6 (kuus) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust.

§ 74

lg 1, 3 alusel jätta karistus, s.o 6 (kuus) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust täielikult täitmisele pööramata, kui I.C ei pane 1 (ühe) aasta ja 6 (kuue) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle

§ 75

lg 1 pdes 1-6 ja lg 2 p-s 2, sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustust. Ta on kohustatud: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas xxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 1 1-21-7791 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; 7) mitte tarvitama alkoholi. Katseaeg hakkab kulgema kohtulahendi kuulutamisest, s.o alates 16.11.2021. Käitumiskontrolli nõuete kohaldamist alustatakse kohtulahendi jõustumisest. Vabastada I.C kinnipidamiselt kohtusaalis.

§ 50

lg 3, § 424 lg 3 alusel võtta I.C-lt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 (kolmeks) kuuks alates kohtuotsuse jõustumisest. Liiklusseaduse § 127 kohaselt kohustub I.C 5 (viie) tööpäeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest loovutama oma juhiloa Transpordiametile. Kui süüdistatav jätab juhiloa loovutamata, on tema suhtes võimalik rakendada liiklusseaduse § 128 alusel kuni 640 euro suurust sunniraha. Asitõendid: - tõendusliku alkomeetri väljatrükk – jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimiku juurde. Menetluskulud: Mõista I.C-lt Eesti Vabariigi kasuks välja 438 (nelisada kolmkümmend kaheksa) eurot sundraha vastavalt KrMS § 256 5 lg-le 2 ja § 179 lg 1 p-le 2 ning kaitsja O. Gorškaljovi poolt kohtueelses menetluses osutatud õigusabi kulud summas 85 (kaheksakümmend viis) eurot ja 20 senti. KrMS § 180 lg-te 1, 3 alusel kohustub I.C hüvitama temalt väljamõistetud riigi nõude menetluskulude näol kogusummas 523 (viissada kakskümmend kolm) eurot ja 20 senti alates kohtuotsuse jõustumisest 1 (ühe) aasta jooksul maakohtu otsuses näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Menetluskulud tuleb tasuda Maksuja Tolliameti arvelduskontole nr EE351010052031000004 SEB pangas, nr EE522200221013264447 SWEDBANK pangas või nr EE401700017002872300 LUMINOR BANK pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99921700047563 ning selgitus „I.C, 1-21-7791, kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul seoses kriminaalmenetluse seadustiku

1. peatüki
2. jao või § 339 lõike 1 sätete rikkumisega ning süüdistataval ja kaitsjal ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 2 1-21-7791
3. I.C (I.C) süüdistatakse selles, et tema juhtis 14.11.
4. a kella 17.16 paiku aadressi Tallinna mnt 13, Sillamäe juures sõiduautot Opel Meriva (registreerimismärgiga xxx) joobeseisundis. Alkoholisisaldus isiku väljahingatavas õhus oli vähemalt 1,23 mg/l kohta. Sellise käitumisega rikkus I.C liiklusseaduse § 69 lg-d 1, mille kohaselt ei tohi juht olla joobeseisundis. Korrakaitseseaduse § 36 lg 1 kohaselt on joobeseisund alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. KorS § 36 lg 4 p 1 kohaselt on alkoholijoove joobeseisund. LS § 69 lg 2 p 1 kohaselt loetakse alkoholijoobes olevaks mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Sellise tegevusega pani I.C toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o

§ 424lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

2. Kooskõlas süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel 16.11.2021 sõlmitud kokkuleppega taotleb prokurör kohtus I.C süüdimõistmist

§ 424

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja tema karistamist 7 kuu pikkuse vangistusega.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud 3 päeva, s.o alates 14.11.2021 kuni 16.11.2021. Ärakandmata karistus on 6 kuud ja 27 päeva vangistust. Isik vabastada peale kohtuotsuse kuulutamist.

§ 74

lg 1, 3 alusel jätta mõistetud vangistus täielikult täitmisele pööramata, kui I.C ei pane 1 aasta 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja järgib

§ 75

lg 1 p-des 1-6 käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid, nimelt I.C on kohustatud: elama alalises elukohas, mis kokkuleppe sõlmimise kuupäeva seisuga on teadaolevalt aadressil: xxx; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu,töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75

lg 2 p 2 alusel kohustada I.C katseaja jooksul mitte tarvitama alkoholi.

§ 50

lg 3, § 424 lg 3 alusel mõista I.C-le lisakaristuseks sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 3 kuuks. Asitõendid - tõendusliku alkomeetri väljatrükk jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimiku juurde. Kokkuleppe kohaselt tuleb mõista I.C-lt Eesti Vabariigi kasuks välja 438 eurot sundraha ning riigi õigusabi kulud 85,20 eurot. KrMS § 180 lg 1, 3 alusel kohustub I.C hüvitama temalt väljamõistetud riigi nõude menetluskulude näol kogusummas 523,20 eurot alates kohtuotsuse jõustumisest 1 aasta jooksul maakohtu otsuses näidatud arvelduskontole.

1. 16.11.2021 kohtuistungil avaldas I.C , et saab sõlmitud kokkuleppest aru ja nõustub kõikide kokkuleppes kajastatud õiguslike järelmitega. Samuti kinnitas ta, et jääb kokkuleppe juurde, andis vabatahtlikult nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks ning kokkuleppe sõlmimisel avaldas oma tõelist tahet. Süüdistatava soovil ei osalenud kohtuistungil kaitsjat. Prokurör toetas sõlmitud kokkulepet, taotledes kohtult selle kohtuotsusega kinnitamist. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
2. Olles tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte arvamused, on kohus seisukohal, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja kokkuleppe sõlmimine vastab tema tõelisele tahtele. Pooled jäid kohtuistungil kokkuleppe juurde. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS
3. peatüki
4. jao sätteid ning kriminaalasja 3 1-21-7791 menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse regulatsiooni. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse mõista I.C süüdi

§ 424lg 1 järgi ja mõista talle kokkuleppekohane karistus.

Taotletud karistus vastab süüdistatava süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt on otsustus hüvitamisele kuuluvate menetluskulude kohta kokkuleppemenetluse esemeks ning kokkuleppest nähtuvalt on selles osas ka kokkulepe saavutatud. 5. Sõlmitud kokkuleppega on hõlmatud kõik kokkuleppe olulised osised ning kohtul puudub vajadus ja õiguslik alus toodu osas täiendava seisukoha kujundamiseks. Kohus teeb otsuse eeltoodu alusel ning vastavalt sõlmitud kokkuleppele. /allkirjastatud digitaalselt/ Jaanika Kõrgmaa Kohtunik 4