Tsiviilkohtumenetluse ülesanne on tagada, et kohus lahendaks tsiviilasja õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega (
). Sellest tulenevalt arvestab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle otsustades ka seda, et menetlusosalistel ei tekiks apellatsioonkaebuse menetlemisel ülemääraseid menetluskulusid. 11.
lg 1 esimese lause kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes samas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Hageja esitas maakohtule hagi, milles nõudis kostjalt 113,25 eurot. Kuna tegemist on rahalise nõudega, mille hind ei ületa arvestatuna põhinõudelt 3500 eurot ega koos kõrvalnõuetega 7000 eurot, on tegemist
lg-s 1 nimetatud asjaga.
lg 21 kohaselt saab ringkonnakohus
lg-s 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse võtta üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. 12. Maakohus ei andnud oma otsuses luba selle edasi kaebamiseks. Otsuses on märgitud küll edasikaebamise kord, kuid see ei ole samastatav edasikaebamise loa andmisega
Tegemist on seadusest tuleneva nõude täitmisega. Edasikaebamise korda tuleb selgitada ka nendes maakohtu otsustes, mille puhul edasikaebamise luba ei anta, sest edasikaebamine ei ole välistatud ka muudel
13. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, sh maakohtu lahendi ja apellatsioonkaebusega ning asjas esitatud tõenditega, leiab, et maakohus ei ole otsuse tegemisel selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust või selgelt rikkunud menetlusõigust 3 2-23-151788 või selgelt ebaõigesti tõendeid hinnanud. Seega ei kerki küsimust võimalike rikkumiste mõjust lahendile. Maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud (
14. Apellant esitab kaebuses suures osas samu väiteid, mis on maakohtule esitatud ning millele maakohus on hinnangu andnud. Praegusel juhul pöördus töövõtja kohtu poole tellija vastu lepingu täitmise nõudega. VÕS § 635 lg 1 järgi kohustub tellija maksma töövõtjale tehtud töö eest tasu. Maakohus on kõiki väiteid vajalikus ulatuses käsitlenud ning hinnanud tõendeid
Maakohus tuvastas, et kostja tellis vaidlusalused tööd, hageja teostas need, tasunõue on muutunud sissenõutavaks ning kostja vastuväited on tõendamata. Asjaolu, et apellant maakohtuga ei nõustu, ei anna alust järeldada vastupidist. Eeltoodust tulenevalt puudub ringkonnakohtul apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks õiguslik alus. 15. Ringkonnakohus selgitab, et tulenevalt menetlusökonoomia põhimõttest ei pea
lg 21 alusel apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumist pikemalt põhjendama (RKTKm 21.02.2024, 2-22-100795 p 11). 16.
lg 4 teise lause kohaselt, kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta kaebust vastustajale kätte ning tagastab selle apellandile koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega. Kuna apellant esitas apellatsioonkaebuse elektrooniliselt, ei ole vaja seda tagastada.
Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse kindlaksmääramine 17. Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad kaebuse esitamisega seotud menetluskulud
Kuna kohus keeldub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest ja ei edasta seda hagejale seisukoha esitamiseks, ei saanud hagejal apellatsioonimenetluses vastaspoolelt välja mõistmisele kuuluvaid menetluskulusid tekkida. Seega puuduvad asjas kindlaksmääratavad menetluskulud. 18. Kostjal on pärast käesoleva määruse jõustumist õigus esitada
Taotluses tuleb märkida, kellele ja millisele arvelduskontole tuleb lõiv tagastada. (allkirjastatud digitaalselt) 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.