KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtunik Veiko Vaske, Maret Altnurme ja Monika Laatsit Määruse tegemise aeg ja koht 13.03.2026, Tallinn Haldusasja number 3-25-913 Haldusasi O.X-i kaebus Tall

§ 121lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Vangla kinnipeetav O.X esitas Tallinna Halduskohtule 07.04.2025 kaebuse. Kaebuse kohaselt on kaebaja ajavahemikul november 2023 – jaanuar 2025 tellinud vanglate vahendusel kaupa kokku 15 korda, olles sunnitud maksma transporditasu kokku 76,02 eurot. Kaebaja leiab, et tegemist on liigselt koormava kohustusega, paludes varalise kahju hüvitamist summas 76,02 eurot. 3-25-913 Kaebaja soovis lisaks mittevaralise kahju hüvitamist tervise pikaajalise kahjustamise eest summas 3000 eurot ning väärikuse alandamise ja põhjendamatu talumiskohustuse seadmise eest summas 1000 eurot.
2. Tallinna Halduskohus tagastas 14.05.2025 määrusega kaebuse mittevaralise kahju hüvitamise nõudes

§ 121

lg 2 p 1 ja p 21 alusel ning kaebaja hüvitamiskaebuse tervisekahju osas, mida kaebaja seostab vanglasisesest paigutusest, toidujagamisest ja jalutustingimustest tingitud asjaoludega,

§ 121lg 1 p 4 alusel.

Kaebaja transporditasuga seotud varalise kahju nõude tagastas kohus

§ 121lg 2 p 2¹ alusel.

Antud normi puhul on kohtupraktikas peetud võimalikuks lähtuda analoogia korras

§ 133lg-st 1, mis reguleerib lihtmenetluse eeldusi.

Viidatud sätte kohaselt eeldatakse riive väheintensiivsust juhul, kui hüve väärtus ei ületa 1000 eurot. Kaebaja taotleb kohtumenetluses vangla poeteenusele lisandunud kättetoimetamise tasu hüvitamist, st 76,02 euro suuruse kahju hüvitamist. Kuivõrd taotletav kahjuhüvitis vangla poeteenusele lisanduva kättetoimetamise tasu osas ei ületa

§ 133

lg-s 1 nimetatud summat, siis saab nõutava hüvitise suurust ja

§ 133

lg-s 1 sisalduvat regulatsiooni arvestades pidada kaebaja õiguste riivet väheintensiivseks. Kaebaja väidetest kauplusest kauba tellimise kohta võib järeldada, et kauba kättetoimetamise kulu tasumine ei ole takistanud kaebajal poest kauba tellimist ning kauba kättetoimetamise kulu tasumine ei ole muutnud sisseostude tegemist kaebaja jaoks võimatuks või ebamõistlikult keeruliseks. Kohtule arusaadavalt on seega kaebajale tagatud reaalne võimalus sisseostude tegemiseks. Kaebaja ei ole ka kaebuses välja toonud, et tal oleksid kohaletoimetamise tasu tõttu jäänud vajalikud ostud tegemata. Kinnipeetavatele on tagatud ülalpidamine riigi poolt ning vangla tagab kinnipeetavatele nii olulised põhivajadused (eluase, toit, riietus, tervishoiuteenused, igapäevased olmevajadused) kui ka muud põhiõigused vangistusest tulenevate piirangutega (informatsiooni kättesaadavus, haridus, sportimisvõimalused, meelelahutus jne). Vangistuse eripära arvestades tagatakse seega kinnipeetavale elementaarne inimväärikaks eluks vajalik ka juhul, kui tal üldse mingeid sissetulekuid ei ole. Kohus jagab vangla seisukohta, et kui kaebaja majanduslik olukord ei võimalda tal poetellimusi teha, arvestades lisanduvat kauba kohaletoimetamise tasu, siis tuleb kaebajal oma tellimusi mõistlikult planeerida. Samuti peab kohus võimalikuks arvestada asjaoluga, et alates 01.04.2024 on kinnipeetavatel lubatud saada pakke vastavalt VangS § 28 1 lg-le 1. Seega on kaebajal võimalik saada talle vajaminevaid asju lisaks poest tellimisele ka lähedastelt. Kohus on seisukohal, et kaebaja õigusi ei riiva intensiivselt see, kui ta peab vanglas e-poest tellimuse tegemisel tasuma selle kättetoimetamise tasu, mis on orienteeruvalt 5 eurot. Seega ei saa asjaolude pinnalt jaatada kaebaja õiguste intensiivset riivet. Ei ole ka tõenäoline, et kohus kaebuse rahuldaks. Kaebaja ei ole rahul sellega, et ta peab tasuma vanglas poest kauba tellimisel kättetoimetamise kulu. VangS § 48 lg-st 1 tuleneb, et tasuda tuleb ka kättetoimetamise kulud, mistõttu puudub kaebajal subjektiivne õigus nõuda, et ta ei peaks poest kauba tellimisel selle kättetoimetamise eest üldse midagi tasuma. Kättetoimetamise kulu puhul on VangS § 48 lg-st 1 tulenevalt õigus rakendada 20% juurdehindlust turuhinnale. Seega näeb säte ette kinnipidamisasutuses mõnevõrra kõrgemaid hindasid võrreldes väljaspool kinnipidamisasutust kehtivate hindadega. Kohtu hinnangul ei ole kauba kohaletoimetamise tasu ülemäärane tulenevalt ebaõigest juurdehindlusest. Vanglas kaupade ostmise puhul lisanduva kohaletoimetamise tasu näol ei ole tegemist kinnipeetavate õigusi ülemäära piirava erandiga, mida saaks pidada õigusvastaseks. Kohus leiab, et kaebus kahju hüvitamiseks vangla poeteenusele lisanduva kauba kättetoimetamise tasuga on perspektiivitu ning kohus tagastab kaebuse

§ 121lg 2 p 21 alusel. 2

§ 207lg 1 alusel määruskaebuse menetlusse.

Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (

§ 121

lg 4), määruskaebus on tähtaegne (

§ 204lg 1) ning seda on võimalik menetleda.

Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (

§ 104lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).

5. Halduskohus tagastas kaebuse

§ 121

lg 2 p 2 1 alusel, mille eelduseks on, et kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Kaebaja kaitstava õiguse riive on halduskohtu hinnangul väheintensiivne, kuna taotletav kahju 76,02 eurot jääb oluliselt alla

§ 133

lg-s 1 sätestatud lihtmenetluse piirmäära, asjaoludest nähtuvalt ei ole kauba kättetoimetamise kulu tasumine takistanud kaebajal poest kaupa tellida ning kinnipeetavale on riigi poolt ülalpidamine tagatud. Ringkonnakohus nõustub selle hinnanguga. Kaebaja õiguste riive on väheintensiivne, kuna kaebuse rahuldamisest saadav kasu või leevendus oleks võrreldes õigusemõistmisega seotud kuludega ebaproportsionaalselt väike ja asjaoludest ei nähtu, et kauba kättetoimetamise tasu maksmine oleks kaebaja muid olulisi õigushüvesid kahjustanud.

1. Kaebuse rahuldamist pidas halduskohus ebatõenäoliseks põhjusel, et kauba kättetoimetamise kulu eest tasumine on VangS § 48 lg-s 1 ette nähtud, st kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda, et ta ei peaks kauba kättetoimetamise eest tasuma. Vangla kaupluses kauba tellimisele lisanduv 4,99–5,08 euro suurune kohaletoimetamise tasu ei ületa VangS § 48 lg-s 1 sätestatud maksimaalset 20% juurdehindluse määra võrreldes turuhinnaga, kui võtta turuhinna aluseks erinevate jaekaubandusettevõtjate müügitingimustes ette nähtud kojuveoteenuste hinnad, mis jäävad olenevalt veokaugusest vahemikku 1,90–9,90 eurot.
2. Halduskohtu seisukoht on õige, et kaebajal ei saa seaduse alusel olla õigust nõuda, et ta ei peaks vangla kauplusest ostetud kauba kättetoimetamise eest tasuma. Kaebust ei saa aga pidada tingimata õiguslikult perspektiivituks halduskohtu määruses toodud kaalutlusel, et kaebaja kantud kauba kättetoimetamise kulu ei ole olnud turuhinnast enam kui 20% kallim. Ringkonnakohus saab kaebusest aru nii, et kaebaja ei pea oma õigusi rikkuvaks mitte kauba kättetoimetamise tasu kui sellist, vaid enda makstud kauba hinda koos kättetoimetamistasuga (vt dtl 4). Seega on vaidluse all ka küsimus VangS § 48 lg 1 kolmanda lause tõlgendamisest. Nimelt, kas sättes nimetatud 20% juurdehindluse piirmäär kohaldub eraldi kaubale ja kättetoimetamise kulule, millisest tõlgendusest lähtus halduskohus, või kohaldub 20% juurdehindluse piirmäär kaubale koos kättetoimetamise kuluga. Kaebaja seisukoht näib olevat, et VangS § 48 lg 1 kohaselt ei tohi kauba hind vangla kaupluses koos kättetoimetamise kuluga ehk kauba soetamise kogukulu kinnipeetava jaoks olla rohkem kui 20% kõrgem sama kauba turuhinnast. Halduskohus ei saanud lugeda kaebust perspektiivituks kaebaja tõstatatud kesksele õigusküsimusele hinnangut andmata ja kaebaja väite põhjendamatuses veendumata. 3

§ 175lg 3 alusel määruse avaldamisel asendada tema nimi initsiaalidega. /allkirjastatud digitaalselt/ 4