KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtunik Veiko Vaske, Maret Altnurme ja Monika Laatsit Määruse tegemise aeg ja koht 13.03.2026, Tallinn Haldusasja number 3-25-845 Haldusasi X. X-i kaebus Tal

§ 121lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Vangla kinnipeetav X. X esitas 20.01.2025 Tallinna Vanglale taotluse, milles palus annulleerida poest kauba väljastamise eest kehtestatud transporditasu, viia kaupluse hinnad vastavusse vangistusseaduse (VangS) § 48 lg-ga 1 ning kohustada teenusepakkujat avaldama e-kaupluse kodulehel pakutavate toodete kilohinnad ja päritolumaad. Taotleja selgitas, et Tallinna Vangla on sõlminud poeteenust pakkuva erafirmaga tarneleppe, mille tulemusena on tema kohustatud tasuma ülemäärast transporditasu. Lisaks on see kehtestatud esmatarbekaupadele, hügieenitarvetele jms, mida vangla ise ei väljasta. Vangla on loonud võimalused erafirmale alusetuks rikastumiseks. 3-25-845
2. Viru Vangla jättis 07.02.2025 kirjaga nr 6-7/1-25/302-2 X. X-i taotluse rahuldamata. Vangla selgitas, et Makro Trade Baltic OÜ-lt saadud info kohaselt on kaupade kilohindade ja päritolumaa kodulehel kajastamise protsess töös. Muus osas selgitas vangla, et kulleritasu on kooskõlas riigihanke tingimustega. Hinna kujundusse vangla ei sekku, kuid teostab pistelist kontrolli Konjunktuuriinstituudi lehelt.
3. X. X esitas 24.02.2025 Tallinna Vanglale vaide tema taotluse rahuldamata jätmise peale, mille Viru Vangla jättis 26.03.2025 vaideotsusega nr 1-8/1-25/54-2 rahuldamata.
4. X. X esitas 02.04.2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palub: 1) kohustada Tallinna Vanglat viima e-kaupluse hinnad vastavusse VangS § 48 lg-s 1 sätestatuga; 2) kohustada Tallinna Vanglat muutma lepingutingimusi (sõnastust) ning kaotama ülemäärase transporditasu või alternatiivselt kaotama transporditasu esmatarbekaupadelt (sh avaldama kaupade sisseostuhinnad); 3) kohustada Tallinna Vanglat edaspidi teostama regulaarselt kontrolli teenusepakkuja hinnapoliitika ja teenuse kvaliteedi üle vastavalt sõlmitud lepingule (avaldama kilohinna, päritolumaa jm kauba kohta käiva teabe) ning kontrollima, et tarnitav kaup ei oleks asendatud ostja tahte vastaselt odavate asendustoodetega.
5. Tallinna Halduskohus tagastas 11.04.2025 määrusega kaebuse osaliselt kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu

§ 121

lg 1 p 4 alusel, kuna kaebaja ei ole kohtueelses menetluses taotlenud Tallinna Vanglalt poeteenuse pakkujaga sõlmitud lepingu tingimuste (sõnastuse) muutmist ja kaupade sisseostuhindade avaldamist, samuti ei ole kaebaja kohtueelses menetluses taotlenud, et Tallinna Vangla teostaks regulaarselt kontrolli teenusepakkuja hinnapoliitika ja teenuse kvaliteedi üle vastavalt sõlmitud lepingule ning kontrolliks, et tarnitavat kaupa ei asendataks ostja tahte vastaselt odavate asendustoodetega. Kohus tagastas kaebuse kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu

§ 121

lg 2 p 1 alusel nõude osas, milles kaebaja on vaidlustanud kauba juurdehindluse ja kättetoimetamise kulu. Kaebaja on esitanud kaebuse üldistes huvides, mis aga ei ole

§ 44lg 1 kohaselt lubatav. Kohtul ei ole võimalik abstraktselt hinnata Tallinna Vangla tegevuse õiguspärasust seoses Vang

S § 48 lg-st 1 tuleneva tagamiskohustuse täitmisega ega kohustada vanglat üldiselt täitma seadusest tulenevaid kohustusi. Kui kaebaja leiab, et mingi konkreetse kauba hind ja kauba kättetoimetamise kulu on turuhinnast enam kui 20 protsenti kõrgemad ning seeläbi on kaasnenud tema subjektiivsete õiguste riive (nt tal jäi soovitud kaup ostmata üksnes ülemäärase juurdehindluse tõttu või ta kandis sellise kauba ostmisel ülemäärase juurdehindluse näol kahju), saab ta pöörduda vastavalt põhjendatud taotlusega uuesti vangla poole (sh vaide rahuldamata jätmise korral kohtu poole). Sellise taotluse lahendamisel saab vangla kontrollida kaebaja osundatud kauba hinna kooskõla VangS § 48 lg 1 kolmanda lausega. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 6. Kaebaja palub määruskaebuses tühistada halduskohtu 11.04.2025 määrus ja võtta kaebus menetlusse osas, mis puudutab kauba juurdehindlust ja kättetoimetamise kulu. 12.04.2025 määruskaebuses jäi kaebaja varasema seisukoha juurde, et poeteenuse osutamine on monopoolne. Kinnipeetava rahast võetakse 70% maha, millele lisandub kullerteenus ja kauba saab nädal või kaks hiljem. 18.04.2025 kaebaja täiendas, et lähtub Riigikohtu otsusest nr 3-24-660 ja vangla on iga ostu pealt võtnud 20%. 2

§ 207lg 1 alusel määruskaebuse menetlusse.

Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (

§ 121

lg 4), määruskaebus on tähtaegne (

§ 204lg 1) ning seda on võimalik menetleda.

Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (

§ 104lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).

1. Riigikohtu halduskolleegium on 31.03.2025 määruses haldusasjas nr 3-24-660 selgitanud, et VangS § 48 lõikest 1 tulenevalt lasub vanglal avalik-õiguslik kohustus tagada kinnipeetavale reaalne võimalus teha sisseoste ja halduskohtu pädevuses on kontrollida selle kohustuse täitmist. Nimetatud kohustus hõlmab ka sisseostetavale kaubale juurdehindluse tegemist. Nii kauba juurdehindlusele kui ka kättetoimetamise kulule seatud piir 20% turuhinnast on ette nähtud selleks, et tagada kinnipeetavatele tegelik võimalus osta vangla poest kaupa. Halduskohus peab kindlaks tegema, kas vangla on rikkunud VangS § 48 lõikest 1 tulenevat tagamiskohustust. Lubatavast juurdehindluse määrast sõltub, kas kinnipeetaval on ka tegelikult võimalik sisseoste teha. Kuivõrd vangla peab tagama kinnipeetavale sisseostude tegemise reaalse võimaluse, peab ta kontrollima teenuse osutamise vastavust vangistust reguleerivatele õigusaktidele (sh hindade kooskõla VangS § 48 lg 1 kolmanda lausega) (viidatud Riigikohtu määruse p-d 8–10).
2. Riigikohtu esitatud tõlgendusest juhindudes ei pea ringkonnakohus kaebuse tagastamist

§ 121

lg 2 p 1 alusel, s.o kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu, kauba juurdehindluse ja kättetoimetamise kulu vaidlustamise nõude osas põhjendatuks. VangS § 48 lõikest 1 tulenev vangla tagamiskohustus kaitseb kaebaja õigust sellele, et kõik müüdavad kaubad oleksid saadaval mitte suurema kui 20% juurdehindlusega võrreldes turuhinnaga ja tal oleks nendel tingimustel võimalik planeerida sisseostude tegemist oma rahaliste võimaluste piires. Halduskohus saab kindlaks teha, kas vangla on taganud VangS-s sätestatud võimaluse teha sisseoste. Ühtlasi saab ringkonnakohus kaebusest aru nii, et vaidluse all on küsimus VangS § 48 lg 1 kolmanda lause tõlgendamisest, st kas sättes nimetatud 20% juurdehindluse piirmäär kohaldub kaubale koos kättetoimetamise kuluga või kohaldub kättetoimetamise kulule müüdavast kaubast eraldi 20% juurdehindluse piirmäär võrreldes turuhinnaga. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kohus ei saa kontrollida vastustaja tegevuse õiguspärasust abstraktselt ega kohustada vastustajat üldiselt seadust täitma, kuid esitatud kaebuse alusel on võimalik kohustada vastustajat viima kaupluse hinnad seaduse nõuetega kooskõlla konkreetsel ajahetkel, mis ei mõjuta nende hilisemat muutumist. Samas, kui halduskohus leiab, et esitatud nõue ei ole kaebuse tegeliku eesmärgi saavutamiseks optimaalne, on kohtul võimalik suunata kaebajat kaebuse nõuet täpsustama või muutma. 10. Eeltoodu tõttu tuleb kaebaja määruskaebus rahuldada ning saata kaebus kauba ja kättetoimetamise tasu juurdehindluse osas tagasi halduskohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. 11. Kaebaja isikuandmete kaitseks tuleb

§ 175lg 3 alusel määruse avaldamisel asendada tema nimi initsiaalidega. /allkirjastatud digitaalselt/ 3