TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-26-1276 Määruse kuupäev 29. aprill 2026 Kohtunik Maria Lõbus Kohtuasi E.S riigi õigusabi taotlus RESOLUTSIOON 1. Jätta E.S taotlus riigi õigusabi saami

) § 4 lõike 3 punkt 5). 3. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 110 lõike 1 punkti 3 alusel on menetlusabi riigipoolne abi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabina võib kohus isiku taotlusel määrata, et menetlusabi saaja ei pea maksma tasu menetlusabi korras määratud advokaadi õigusabi eest või ei pea seda tegema kohe või täies ulatuses. HKMS § 110 lõike 2 kohaselt menetlusabi andmisele advokaadi õigusabi eest tasumisel kohaldatakse käesolevas peatükis sätestatut niivõrd, kuivõrd riigi õigusabi seaduses ei ole sätestatud teisiti. 4.

§ 6

lõike 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut.

§ 14

lõike 1 kohaselt arvestatakse taotleja majanduslikku seisundit hinnates tema vara ja sissetulekut ning temaga koos elavate perekonnaliikmete vara ja nende sissetulekuid, tema ülalpidamisel olevate isikute arvu, eluasemele tehtavaid mõistlikke kulutusi ning muid tähendust omavaid asjaolusid. 5. Taotleja majandusliku seisundi teatise kohaselt moodustavad taotleja sissetuleku sotsiaaltoetused riigilt ning kohalikult omavalitsuselt summas 300 eurot. Ühes teatisega kohtule esitatud taotleja Swedbank AS-i pangakonto EE672200221067583886 väljavõttest nähtub, et taotleja saab töövõimetoetust keskmiselt 384,15 eurot kuus ja sotsiaaltoetust 35 eurot kuus, kokku seega igakuiselt umbes 419,15 eurot. Järelikult on taotleja majandusliku seisundi teatises oma sissetulekut näidanud tegelikust väiksemana. Taotleja on majandusliku seisundi teatises märkinud, et tema igakuised vältimatud püsikulutused on järgmised: üür 300 eurot, kommunaalmaksed 45‒127 eurot ja kulutused transpordile 20 eurot. Vastavate kulutuste tegemine nähtub ka taotleja pangakontode väljavõtetelt (eluasemekulud on kantud OÜ-le Wisepoint). 6.

§ 7

lõike 1 punkt 3 sätestab, et riigi õigusabi ei anta, kui taotlejal on võimalik kulud õigusteenusele kanda oma olemasoleva ja suuremate raskusteta müüdava vara arvel, välja arvatud käesoleva seaduse § 14 lõikes 2 nimetatud vara. Kohtule esitatud Swedbank AS-i Rahakoguja konto EE312200222084825377 jääk oli

1. aprilli
2. a seisuga 7849,61 eurot. Swedbank AS-i pangakonto EE132200221050404024 väljavõtte lõpus kajastatud kõikide väljaminekute ja sissetulekute suhtest nähtub, et selle konto jääk oli
3. aprilli
4. a seisuga 971,84 eurot. Seega oli taotlejal enne kohtule riigi õigusabi taotluse esitamist pangakontodel kokku 8821,45 eurot. See summa on piisav, et tasuda tekkinud õigusabikulude võlg ja kanda ka tulevikus mõistliku suurusega õigusabikulud. Kui taotleja olemasolevast rahast arvata maha nimetatud õigusabikulud, jääks taotlejale piisavalt raha lihtsaks toimetulekuks. Lisaks laekub taotlejale igakuiselt umbes 419,15 eurot, mis katab sõltuvalt kuust kas täielikult või suures osas tema igakuised vältimatud püsikulutused. Seetõttu ei saa kohtu hinnangul pidada taotleja majanduslikku seisu selliseks, et see annaks aluse riigi õigusabi korras esindaja määramiseks. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus taotluse riigi õigusabi saamiseks

§ 7lõike 1 punkti 3 alusel rahuldamata.

1. Mis puutub kaebuse esitamisse, siis taotlejal tuleks Tartu Rakendusliku Kolledži
2. aprilli
3. a käskkiri vaidlustada 30 päeva jooksul selle saamisest. Nõuded kaebusele on toodud HKMS §-des 37–
4. Kohus on seisukohal, et taotleja võib esitatavas kaebuses kasutada riigi õigusabi taotluses toodud põhjendusi, kuna need on piisavalt arusaadavad. Kohus peab vajalikuks siinkohal selgitada, et halduskohtus valitsev uurimisprintsiip ja selgitamiskohustus kompenseerivad kaebaja õigusalaste teadmiste puudumist ning kohtul on haldusasjades kohustus kaebajat vajadusel suunata ja abistada. Seetõttu ei ole halduskohtumenetluses esmatähtis, et kaebajal oleksid õigusalased teadmised või õigusharidusega esindaja.
5. Kohtumääruse avaldamisel asendab kohus taotleja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lõige 3 ja § 178 lõige 3). (allkirjastatud digitaalselt)