Obsah (9)

§ 162§ 429§ 428§ 432§ 150§ 168§ 144§ 175§ 177

Tsiviilasi nr 2-25-8776 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Margit Jõgeva Määruse tegemise aeg ja koht 9. oktoober 2025, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-25-8776 Tsiviilasi A.K. Kxxxx ja K.A

§ 162

lg 4 alusel poolte endi kanda, sest hagejate kohtusse pöördumine ja kõik menetlusega seotud kulud oleksid olnud ära hoitavad, kui kostjad oleksid esitanud A.K. Kxxxx ja maakleri Axxx Hxxxxx 24.05.2022 kirjavahetuse hagejatele juba kohtueelselt.

1. Kostjad hagist loobumisele vastuväiteid ei esitanud. Kostjad ei nõustu hagejate käsitlusega, et menetluskulude jaotamisel tuleks kasutada eriregulatsiooni. Kostjad nõustuvad hagejatega, et neil oli võimalik esitada antud kirjavahetus hagejatele kohtumenetluse eelselt aga tegemist on kirjavahetusega, mis oli hagejatel endal olemas, kuna hageja A.K. oli kirjavahetuse osapool. Olukorras, kus hagejatel puudus teadmine antud kirjavahetuse olemasolust või nad ei mäletanud enam antud kirjavahetuse täpset sisu, oleksid hagejad saanud sellest kostjaid kohtumenetluse eelselt teavitada. Kostjad on kandnud kohtumenetluses kulusid lepingulisele esindajale kokku 1488 euro ulatuses koos käibemaksuga, mille nad paluvad hagejatelt välja mõista.
2. Hagejad kostjate menetluskulude rahalisele suurusele vastuväited ei esitanud ja jätavad menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse kohtu hinnata, kuid rõhutavad, et kostjad ei ole kasutanud oma menetlusõigust heauskselt ja on ise tekitanud olukorra, kus nad on pidanud kandma menetluskulusid. KOHTU SEISUKOHT
3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 428 lõike 1 punkti 3 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.

§ 429

lõike 1 kohaselt hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. 6. Kuna hagejad on hagist loobunud, võtab kohus hagist loobumise vastu ja lõpetab

§ 428lg 1 p 3 alusel menetluse.

7. Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (

§ 432

). Menetluskulud 8.

§ 150

lõike 2 punkti 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. Hagejad paluvad poole riigilõivu tagastamist. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on hagejad tasunud hagilt riigilõivu kokku 1400 eurot (04.06.2025. a 840 eurot ja 26.06.2025. a 560 eurot). 9. Hagejatele tuleb hagist loobumise tõttu tagastada

§ 150lg 2 p 2 alusel riigilõiv 700 eurot.

Kohus tagastab riigilõivu A.K. Kxxxx arvelduskontole nr EE957700771011476949, millelt see esialgu tasuti. 10. Poolte vahel on vaidlus selle üle, kuidas jaotada menetluskulud. Hagejad on seisukohal, et menetluskulud tuleb jätta

§ 162

lg 4 alusel poolte endi kanda, sest kostjad on oma käitumisega põhjustanud kohtusse pöördumise vajaduse. Kostjate vastuväidete kohaselt puudub alus

§ 162

lg 4 kohaldamiseks, kuna hagejad on ise viidatud tõendi jätnud enne kohtusse pöördumist tähelepanuta. 11.

§ 162

lg 4 kohaldamine on kohtu diskretsiooniotsus ning selle kohaldamiseks ei piisa üksnes ebaõiglusest või ebamõistlikkusest, vaid kehtestatud on kõrgendatud standard, mille järgi peab olema äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik menetluskulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti. 2

1. Asja materjalidest nähtuvalt on kostjate lepinguline esindaja kohtueelselt 16.09.2024 vastuses hagejate teatele viidanud maakleriga peetud kirjavahetusele. Seega olukorras, kus hagejad ei ole sellele tähelepanu pööranud või on hoolimata sellest otsustanud oma õiguste kaitseks kohtusse pöörduda, on nende endi valik ja seda ei saa kuidagi kostjatele ette heita.
2. Arvestades hagi aluseks olevaid asjaolusid ja hagist loobumise põhjuseid, on kohus seisukohal, et antud juhul ei nähtu asja materjalidest selliseid erandlikke asjaolusid, mis õigustaksid

§ 162lg 4 kohaldamise.

14. Seega on põhjendatud jätta menetluskulud

§ 168lg 4 alusel hagejate kanda.

15. Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on kostjate lepingulise esindaja kulude suuruseks 1488 eurot (sh käibemaks). 16.

§ 144

p 1 ja 2 järgi on kohtuvälisteks kuludeks menetlusosaliste esindajakulud, mis on kantud seoses menetlusega.

§ 175

lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.

1. Kostjate lepinguline esindaja on osutanud kohtumenetluses õigusabi 7,5 tunni ulatuses tunnihinnaga 160 eurot, millele lisandub käibemaks.
2. Kohus leiab, et tehtud menetlustoimingute sisu ja mahtu arvestades, on kostjate lepingulise esindaja ajakulu hagiavalduse ja selle täiendustega tutvumiseks, vastuse koostamiseks, loobumise avaldusega tutvumiseks, sellele seisukoha esitamiseks ja menetluskulude nimekirja koostamiseks kokku 7,5 tunni ulatuses summas 1200 eurot (7,5 tundi x 160 eurot ilma käibemaksuta) põhjendatud. Kostjad on kinnitanud, et ei ole käibemaksukohustuslased ja ei saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada, seega kuuluvad kulud hüvitamisele käibemaksuga.
3. Tulenevalt eeltoodust kuulub hagejatelt solidaarselt kostjate kasuks välja mõistmisele menetluskulud kokku 1488 eurot (sh käibemaks 24% summas 288 eurot).
4. Kuna kostjad paluvad menetluskuludelt viivise väljamõistmist tuleb hagejatel

§ 177

lg 4 alusel hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda viivist VÕS § 113 lõikes 1 teises lauses sätestatud määras määruse jõustumisest kuni täitmiseni. /allkirjastatud digitaalselt/ Margit Jõgeva kohtunik 3