Obsah (10)

§ 317§ 407§ 444§ 162§ 163§ 177§ 174§ 178§ 420§ 468

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (tagaseljaotsus) Kohus Kohtunik Harju Maakohus Kaija Koik Otsuse tegemise aeg ja koht 26.03.2026, Tallinn Tsiviilasja number 2-24-134343 Tsiviilasi Elisa Eesti AS-i ha

§ 317lg-te 1, 12 ja 5 alusel kostjale kätte avalikult 25.05.2025.

1. Hagiavaldusele vastamise tähtaeg saabus 09.06.
2. Kostja vastust hagiavaldusele ei esitanud. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED 10.

§ 407

lg 1 kohaselt võib kohus hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. 11.

§ 407

lg 6 sätestab, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Sellisel juhul on tegemist kohtuotsusega, millega jäetakse hagi ilma tõendeid hindamata rahuldamata hagi õigusliku põhjendamatuse tõttu (V. Kõve jt.

II. Komm vlj § 407 p 3.17). 12.

§ 444lg 3 kohaselt võib kohus teha tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata.

13. Hageja on taotlenud, et kohus teeks tagaseljaotsuse ja tunnistaks selle tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus leiab, et

§ 407

lg-s 1 sätestatud tagaseljaotsuse tegemise eeldused on täidetud.

§ 407

lg-tes 4 ja 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid tingimusi ei esine. 4/7 14. Kohtu hinnangul on õiguslikult põhjendatud hageja põhinõue 411,52 eurot ja viivisenõue ning selles osas rahuldab kohus hagi tagaseljaotsusega

§ 407lg 1 alusel.

1. Hageja nõude aluseks on hageja ja kostja vahel 12.03.2022 sõlmitud liitumislepingud nr xxx ja nr xxx koos nende lisadega nr xxx ja nr xxx ning 26.01.2023 sõlmitud liitumisleping nr xxx, mille alusel kostja kasutas internetiteenust ja televisiooniteenust ning üüris internetimodemit ja digiboksi.
2. Kohus loeb kostja poolt omaksvõetuks hageja väited eelnimetatud lepingute sõlmimise, lepingute tingimuste, hageja lepinguliste kohustuste täitmise, kostja lepinguliste kohustuste sissenõutavaks muutumise, rikkumise ja selle ulatuse (saadud teenuste ning kasutatud seadmete eest tasu maksmata jätmise 185,52 euro ulatuses ja modemi väärtuse 107 ja digiboksi väärtuse 119 eurot hüvitamata jätmise), lepingute ülesütlemise, üüritud seadmete tagastamise kohustuse, selle sissenõutavaks muutumise, rikkumise ja seadmete väärtuse/tekkinud kahju (modemi väärtuse 107 eurot ja digiboksi väärtuse 119 eurot) kohta.
3. Kohtu hinnangul ei ole hageja esile toodud asjaolusid lepingute sõlmimise ja lõppemise aja kohta arvesse võttes alust pidada lepingutes seadmete tagastamise kohustuse rikkumise puhuks ettenähtud hüvitisi ebamõistlikult suureks.
4. Hageja on palunud kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevuse 411,52 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 163,17 eurot, mida hageja on arvestanud põhivõlgnevuselt perioodi 19.05.2023 – 17.01.2025 eest määraga 0,065% päevas, ja viivise alates 18.01.2025 kuni põhinõude täitmiseni lepingujärgses määras 0,065% päevas.
5. Kohtuotsuse tegemise päeva seisuga on sissenõutavaks muutunud viivis perioodi 19.05.2023–26.03.2026 eest 278,99 eurot (põhivõlgnevus 411,52 eurot, viivisemäär 0,065% päevas, viivitatud päevade arv 1043).
6. Hageja esile toodud ja kostja poolt omaksvõetuks loetud asjaoludel on hageja vastavad nõuded põhjendatud.
7. Ülejäänud osas jätab kohus

§ 444lg 3 alusel tagaseljaotsusest välja põhjendava osa.

22. Kohus leiab, et hageja sissenõudmiskulude nõue ei ole hageja esitatud asjaoludest lähtudes õiguslikult põhjendatud ning selles osas jätab kohus hagi

§ 407lg 6 alusel rahuldamata.

1. Hageja nõuab pärast lepingu lõppemist tekkinud sissenõudmiskulude väljamõistmist. Sissenõudmiskulud on tekkinud seoses 411,52 euro suuruse põhinõude sissenõudmisega.
2. Hageja sissenõudmiskulude nõue tugineb sellele, et hageja on peale lepingu lõppemist saatnud kostjale kolm tasulist meeldetuletuskirja. Lisaks on hagejal tekkinud muud makseviivitusega seotud kulud.
3. Võlaõigusseaduse VÕS § 1132 lg 2 p 1 sätestab, et kui võlausaldaja nõude on kuni 500 eurot, võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja pärast lepingu lõppemist esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot.
4. VÕS § 1132 lg-s 2 on sätestatud sissenõudmiskulude hüvitise ülempiirid, mitte fikseeritud ning tegelikust kahjust sõltumatu hüvitisemäär ning see ei ole iseseisev alus sissenõudmiskulude hüvitise nõudmiseks. 5/7
5. Sissenõudmiskulude hüvitamiseks peab seega olema kas poolte vaheline kokkulepe sissenõudmiskulude suuruse osas või saab võlausaldaja nõuda ainult tegelikult tekkinud kahju hüvitamist üldise kahju hüvitamise regulatsiooni (VÕS §-d 115, 127-140) alusel.
6. Kohus on hagejale korduvalt selgitanud, millised asjaolud peab hageja esile tooma selleks, et sissenõudmiskulude nõue oleks perspektiivikas. Samuti on kohus hagejale selgitanud, et tagaseljaotsuse saab teha üksnes hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses ning juhul, kui hagiavalduses ei ole asjakohaseid asjaolusid märgitud, mh piisavalt selgelt ja konkreetselt välja toodud, või need ei ole õiguslikult põhjendatud, ei saa kohus selles osas hagi rahuldada. Hageja ei ole siiski esitanud piisavalt selgeid asjaolusid selleks, et sissenõudmiskulude nõuet oleks võimalik rahuldada.
7. Hageja on välja toonud, et vastavalt Elisa Eesti AS teenuste kasutamise üldtingimuste punktile 5.2.3 on klient kohustatud tasuma tähtaegselt tasumata arvete sissenõudmisega seotud kulutused ja vastavalt punktile 6.1.2 on hagejal õigus nõuda kliendilt tähtaegselt tasumata arvetest tulenevate võlgnevuste sissenõudmisega seotud kulutuste hüvitamist. Seega on hageja selgitanud üksnes, et lepingust tulenevalt on hagejal õigus nõuda kostjalt sissenõudmiskulude hüvitamist.
8. Hageja ei ole hagiavalduses ega hagiavalduse täiendustes välja toonud, kas hageja ja kostja vahel oli kokkulepe sissenõudmiskulude hüvitise suuruse osas. Samuti ei ole hageja selgitanud, millised ja millises suuruses kulud on hagejal tekkinud seoses kostjale meeldetuletuskirjade saatmisega. Hageja ei ole selgitanud, millises suuruses kulud on hagejale kaasnenud rahvastikuregistri päringute tegemisega. Hageja ei ole välja toonud asjaolusid, mille alusel saaks kohus asuda seisukohale, et hageja on kandnud muid makseviivitusest tingitud kulusid 5 euro ulatuses.
9. Kohus on seega seisukohal, et hageja sissenõudmiskulude nõue ei ole hageja esitatud asjaoludega õiguslikult põhjendatud.
10. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi tagaseljaotsusega osaliselt ning mõistab kostjalt välja põhivõlgnevuse 411,52 eurot, viivise perioodi 19.05.2023–26.03.2026 eest 278,99 eurot ja viivise põhinõudelt 411,52 eurot määras 0,065% päevas alates 27.03.2026 kuni põhinõude tasumiseni. Kohus jätab hageja sissenõudmiskulude nõude 30 eurot rahuldamata. Menetluskulud ja kohtulahendi täitmine 33.

§ 162

lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 163

lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

1. Hagiavalduses palus hageja mõista välja põhivõlgnevuse 411,52 eurot, sissenõudmiskulud 30 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 163,17 eurot ja tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise. Kohus arvestab hagi rahuldamise ulatuse hindamisel üksnes hagi esitamisel rahaliselt määratletud nõudeid, mille kogusuurus oli 604,69 eurot, jättes arvestamata viivisenõudega, mis ei olnud hagi esitamise aja seisuga sissenõutavaks muutunud ja mille suurus oli seetõttu summaliselt määratlemata. Kohus jättis hagi rahuldamata sissenõudmiskulude hüvitise 30 eurot osas. Seega on hagi rahuldamise ulatus ligikaudu 5%. 6/7
2. Kohus jätab seega

§ 163lg 1 alusel menetluskulud 95% ulatuses kostja kanda ja 5% ulatuses hageja kanda.

36.

§ 177

lg 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse jõustumist. 37.

§ 174

lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. 38.

§ 178

lg 1 kohaselt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Kohus rahuldab hagi osaliselt tagaseljaotsusega.

§ 420

alusel ei saa kostja tagaseljaotsuse peale esitada apellatsioonkaebust, kuid võib esitada kaja. Kaja regulatsioon ei näe aga ette menetluskulude suuruse vaidlustamist. 39. Seega juhul, kui kohus määrab menetluskulude suuruse kindlaks tagaseljaotsuses, on ebaselge, mil viisil saab kostja kasutada

§ 178lg 1 tulenevat õigust vaidlustada hüvitatavate menetluskulude suurust.

Sellest tulenevalt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

§ 177lg 1 p 2 alusel pärast otsuse jõustumist (vt V.

Kõve jt.

II. Komm vlj § 420 p 3.4). 40. Kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras (

§ 174lg 4).

41.

§ 177

lg 2 sätestab, et kui kohus ei määranud menetluskulude rahalist suurust kindlaks vastavalt

§ 177

lg 1 p-le 1, määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest. 42. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (

§ 178lg 1).

43.

§ 468

lg 1 punkti 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel ilma tagatiseta viivitamata täidetavaks. 44. Kostjale on hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus kätte toimetatud väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu, kuivõrd hagimaterjalide kättetoimetamine avaliku etoimiku kaudu, e-posti teel ning rahvastikuregistrijärgsele lisa-aadressile tähtsaadetisena saatmisega ei õnnestunud. Kostja faktiline elukoht on teadmata. Kohtuotsuse tegemise ajaks ei ole asjaolud muutunud, kostja menetluses ei osale ning läbi proovimata kontaktandmed puuduvad. Kohus on seisukohal, et

§ 317lg 1 p 1 eelduste uuesti kontrollimine oleks tulemusteta.

Seetõttu toimetab kohus tagaseljaotsuse kostjale kätte avalikult

§ 317lg-te 1 ja 5 alusel.

Otsus loetakse avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast (

§ 317lg 5).

(allkirjastatud digitaalselt) Kaija Koik kohtunik 7/7