Obsah (6)

§ 66§ 16§ 29§ 30§ 47§ 56

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 10.04.2026, Tallinn Väärteoasja number 4-26-699 (2302,26,001092) Kohtunik Lea Pähkel Kaebuse sisu Raul Kahni kaebus Po

§ 66

lg-te 2 ja 3 alusel määrata, et rahatrahv summas 600 eurot tuleb tasuda ositi 10 kuu jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest, tasudes igakuiselt 60 eurot.

1. Rahatrahv tuleb tasuda kohtuvälise menetleja 25.02.2026 otsuses näidatud arveldusarvele, märkides ära viitenumbri
3. VTMS § 204 lg 3 kohaselt kui süüdlane ei järgi rahatrahvi ositi tasumise tähtaegu, saadetakse vastavalt VTMS §-le 202 lahendi koopia 10 päeva jooksul kohtutäiturile, millele on tehtud märge jõustumise kohta.
4. Raul Kahni kaebus rahuldada.
5. Kohtuotsus edastada kaebuse esitajale ja kohtuvälisele menetlejale e-toimiku kaudu. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule menetlusalune isik advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Asjaolud ja menetluskäik
6. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri liiklusjärelvalvetalituse uurija L P koostas 05.02.2026 väärteoprotokolli nr 2302,26,001092 Raul Kahnile selle eest, et tema 27.01.2026 kell 09.21 ajal Harjumaal, Kiia-Vääna-Viti 13 km juures juhtis mootorsõidukit X X X, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Väärteoprotokolli kohaselt rikkus Raul Kahn kirjeldatud käitumisega LS § 90 lg 1 p-s 1 sätestatut ning pani toime LS § 201 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo.
7. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri operatiivbüroo liiklusjärelevalvetalituse kohtuesindusgrupi uurija abi Aivar Hirs koostas 25.02.2026 väärteoasjas nr 2302,26,001092 Raul Kahni suhtes väärteootsuse ning karistas Raul Kahni LS § 201 lg 1 järgi rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses, s.o 800 eurot.
8. Menetlusalune isik esitas Harju Maakohtule kaebuse, milles palub rahatrahvi vähendada ning arvestada asjaolu, et ta on hetkel xxx. Samuti palub ta kohaldada maksegraafikut. 10.03.2026 edastas menetlusalune isik kohtule e-kirja, milles teatas, et nõustub asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
9. Kohtuväline menetleja nõustus asja lahendamisega kirjalikus menetluses ning märkis oma seisukohas, et menetlusalusele isikule on määratud proportsionaalne karistus. Karistuse määramisel on otsuse tegija arvestanud kaebaja isikut, süü suurust ning asjaolu, et käesolevas asjas puuduvad kergendavad asjaolud. Kohtuvälise menetleja hinnangul vastab rahatrahvi kohaldamine sanktsiooni keskmises määras kaebuse esitaja süü suurusele ja karistuse eesmärkidele ning aitab ühtlasi suurendada teiste liiklejate turvatunnet. Kohtuväline menetleja nõustub sellega, et rahatrahv määratakse tasumisele ositi. Kohtuotsuse põhjendused
10. Vastavalt VTMS § 120 lg-tele 1 ja 3 võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi VTMS § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta ega kaebusele lisatud tõendi uurimist kohtuistungil. Menetlusalune isik ja kohtuväline menetleja teatasid kohtule, et nad on nõus asja läbivaatamisega kirjalikus menetluses ega taotlenud kohtuistungi korraldamist tõendite uurimiseks. Kohus leiab, et antud asja on võimalik lahendada menetluses. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.
11. Raul Kahnile heidetakse ette LS § 201 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemist, mille kohaselt on karistatav mootorsõiduki juhtimine vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt. Seega on vajalik tuvastada, kas isik juhtis mootorsõidukit ning kas tal sel ajal oli juhtimisõigus või mitte.
12. Käesolevas asjas ei vaidle menetlusalune isik ega kohtuväline menetleja selle üle, et Raul Kahn oli isik, kes juhtis 27.01.2026 kell 09.21 Harjumaal, Kiia–Vääna–Viti tee
13. kilomeetril mootorsõidukit X X (reg nr X), omamata seejuures mootorsõiduki juhtimisõigust. Kirjeldatu on tõendatud ka kohtuvälises menetluses kogutud järgmiste tõenditega.
14. Sõidukijuhtimiselt kõrvaldamise otsusest nähtub, et 27.01.2026 kell 09.20 kõrvaldati Raul Kahn mootorsõiduki X X X juhtimiselt, kuna tal puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. Transpordiameti liiklusregistri väljavõtte kohaselt ei oma Raul Kahn juhtimisõigust.
15. Seega on menetlusaluse isiku ütluste, sõidukijuhtimiselt kõrvaldamise otsuse ning Transpordiameti väljavõttega tõendatud, et Raul Kahn juhtis Harjumaal Kiia–Vääna–Viti tee
16. kilomeetril mootorsõidukit X X X, omamata seejuures mootorsõiduki juhtimisõigust.
17. Kohus leiab, et LS § 201 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo on Raul Kahn toime pannud kavatsetult.

§ 16

lg 2 kohaselt paneb isik teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Isik tegutseb kavatsetult ka siis, kui ta kujutab ette, et süüteokoosseisule vastav asjaolu on eesmärgi saavutamise hädavajalik tingimus.

1. On üldteada, et mootorsõiduki juhtimisõiguse omandamiseks tuleb läbida koolitus ja sooritada riiklikud eksamid, mistõttu on tegemist õigusega, mida saab omandada, kuid mis ei ole igal isikul automaatselt olemas. Kuna Raul Kahnil puudus mootorsõiduki juhtimisõigus, oli ta teadlik, et tal ei ole lubatud mootorsõidukit juhtida. Sellest hoolimata otsustas ta siiski sõidukit juhtida. Mootorsõiduki juhtimine on teadlik ja eesmärgistatud tegevus.
2. Eeltoodu põhjal leiab kohus, et Raul Kahn pani mootorsõiduki juhtimise ilma juhtimisõiguseta toime kavatsetult, kuna ta teadis, et juhib sõidukit ilma juhtimisõiguseta ning sellega paneb toime liiklusrikkumise. Seega on täidetud ka LS § 201 lg-s 1 sätestatud väärteo subjektiivne koosseis.
3. Kuna Raul Kahn on politseile selgitanud, et ta otsustas mootorsõidukit juhtima asuda haltuura tõttu, ei ole tegemist ühegi õigusvastasust välistava asjaoluga, nagu näiteks hädaseisund (

§ 29

) või kohustuste kollisioon (

§ 30). Seega ei esine käesolevas asjas õigusvastasust välistavaid asjaolusid.

1. Väärteoasja materjalidest ei nähtu ka süüd välistavaid asjaolusid. Samuti on Raul Kahn süüvõimeline, kuna ta oli teo toimepanemise ajal täisealine ning kohtul ei ole alust kahelda tema süüdivuses.
2. Seega on Raul Kahn pannud toime temale LS § 201 lg 1 järgi etteheidetava väärteo. Kuivõrd ei esine alust väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS § 29 lg 1 või § 30 lg 1 alusel, tuleb Raul Kahnile mõista antud väärteo toimepanemise eest karistus. Karistus
3. LS § 201 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest karistatakse kuni 200 trahviühiku suuruse rahatrahviga või kuni 30 päeva pikkuse arestiga. Siinkohal selgitab kohus, et VTMS § 132 p-s 2 sätestatud põhimõtte kohaselt võib kohus teha uue otsuse, kui see ei raskenda menetlusaluse isiku ehk kaebaja olukorda. See tähendab, et kohus ei saa suurendada isikule kohtuvälise menetleja poolt määratud karistust ega mõista karistust, mis oleks raskem võrreldes kohtuvälise menetleja poolt määratuga. Arest on vaieldamatult raskem karistus võrreldes rahatrahviga. Seega antud juhul tuleb kõne alla Raul Kahni karistamine vaid rahatrahviga. Keskmine rahatrahvi määr kõnealuse rikkumise eest on 100 trahviühikut ehk 800 eurot (kuivõrd üks trahviühik vastab 8 eurole –

§ 47

lg 1 teine lause), millises määras kohtuväline menetleja on Raul Kahni karistanud. 17.

§ 56lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü.

Karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. 18. Raul Kahni puhul ei esine

§-de 57 ja 58 mõttes karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid. Menetlusalune isik ei ole kahetsust väljendanud. Samas on ta kohtueelses menetluses oma eksimust tunnistanud ning selgitanud, et autokool on tal lõppjärgus ja tegemata on veel Maanteeameti eksam.

1. Lisaks eelnevale peab kohus hindama ka muid Raul Kahni süü suurust mõjutavaid asjaolusid. Üheks süü suurust mõjutavaks asjaoluks on teo toimepanemise vorm. Nimelt on võimalik väärtegu toime panna ettevaatamatusest (s.t kergemeelsusest või hooletusest) või tahtlikult (s.t kavatsetult, otsese või kaudse tahtlusega). Kuna Raul Kahn pani antud väärteo toime kavatsetult, mis on toimepanemise vormidest raskeim, suurendab see asjaolu kohtu hinnangul tema süüd vaid mõnevõrra.
2. Kohus arvestab ka asjaoluga, et mootorsõiduki juhtimine toimus hommikusel ajal ning kõrvalmaanteel, kus liiklustihedus on eelduslikult väiksem kui põhimaanteel. Seetõttu ei ohustanud menetlusalune isik oma tegevusega tõenäoliselt paljusid teisi kaasliiklejaid. Neid asjaolusid arvesse võttes leiab kohus, et Raul Kahni süü jääb mõnevõrra alla keskmise.
3. Eripreventsiooni osas, ehk hinnates, kuidas oleks võimalik Raul Kahni mõjutada edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, arvestab kohus, et karistusregistri väljavõtte kohaselt ei ole Raul Kahni varasemalt karistatud ei kriminaal- ega väärteokorras. Seetõttu on põhjendatud karistuse mõnevõrra vähendamine.
4. Üldpreventsiooni ehk õiguskorra kaitsmise huve silmas pidades märgib kohus, et ei ole põhjendatud kellegi karm karistamine esimese väärteo rikkumise puhul seetõttu, et mingi süütegu on ühiskonnas muutunud liiga rohkelt toimepandavaks või on teiste rikkumistega võrreldes ohtlikum ning karmi karistuse tõttu oleks vaja teisi ühiskonnaliikmeid võimalikest süütegudest hoidumiseks hirmutada. Kohtu hinnangul näitab normi kehtivust ja järgimise vajadust teistele ühiskonnaliikmetele juba see, kui isiku toimepandud tegu avastatakse, menetletakse ning teda teo toimepanemise eest ka vastavalt süü suurusele ning tema individuaalsele eripreventiivsele vajadusele karistatakse.
5. Kokkuvõttes arvestades, et Raul Kahni süü on alla keskmise ja teda pole varasemalt karistatud, leiab kohus, et Raul Kahni tuleb antud juhul LS § 201 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest karistada rahatrahviga, mis jääb alla sanktsiooni keskmise määra. Kohus mõistab Raul Kahnile karistuseks 75 trahviühiku ehk 600 euro suuruse rahatrahvi. 24.

§ 66

lg 2 sätestab, et kohus või väärtegu menetlev kohtuväline menetleja võib mõjuvatel põhjustel määrata rahatrahvi tasumise ositi.

§ 66

lg 3 kohaselt ei tohi ositi tasutava karistuse täitmise tähtaeg ületada ühte aastat. Arvestades rahatrahvi suurust ning Raul Kahni rasket majanduslikku olukorda, peab kohus võimalikuks määrata rahatrahvi tasumise ositi, s.o 10 kuu jooksul igakuiste maksetena, mitte vähem kui 60 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Lea Pähkel kohtunik