Obsah (9)

§ 150§ 146§ 153§ 461§ 163§ 162§ 28§ 65§ 165

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Kaire Pullerits Määruse tegemise aeg ja koht 16. aprill 2026, Rakvere Tsiviilasja number 2-24-6540 Tsiviilasi E. N.-i maksejõuetusavaldus Menetlustoiming Pankr

) § 164 lg-d 1 ja 2). Määruse peale osas, mis on tehtud pankrotimenetluse kulude kohta, võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates (

§ 150lg 5) ASJAOLUD JA EELNEV MENETLUSKÄIK 1.

Viru Maakohus kuulutas

1. juuni 2024 määrusega välja E. N.-i pankroti ja algatas kohustustest vabastamise menetluse. Kohus nimetas pankrotihalduriks usaldusisiku ülesannetes Ly Müürsoo ning avaldas samal päeval teate pankroti väljakuulutamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimus
2. juunil
3. Pankrotihaldur esitas
4. augustil 2025 kohtule taotluse kinnitada võlausaldajate nimekiri ning määrata võlausaldajate nõuete suurused, rahuldamisjärk ja jaotised. Maakohus kinnitas
5. septembri 2025 määrusega (jõustunud
6. septembril 2025) võlausaldajate nimekirja. 2
7. Pankrotihaldur esitas maakohtule
8. aprillil 2026 lõpparuande koos taotlustega kinnitada lõpparuanne võlgniku pankrotimenetluses; määrata pankrotihalduri tasuks 3490,03 eurot (lisandub käibemaks 24% summas 837,61 eurot); vabastada pankrotihaldur oma ülesannetest; jätkata võlgniku suhtes kohustustest vabastamise menetlust ning määrata võlgniku kohustustest vabastamise menetluses uueks usaldusisikuks E. K.. Pankrotihaldur avaldas väljaandes Ametlikud Teadaanded
9. aprillil 2026 teate võimaluse kohta tutvuda võlgniku pankrotimenetluses lõpparuandega ning esitada 10 päeva jooksul teate avaldamisest vastuväiteid. Lõpparuandele ei esitatud ühtegi vastuväidet. Lõpparuande koostamise ajaks on pankrotivara hulka võlgniku sissetuleku arestimise tulemusena laekunud kokku 3792,87 eurot. Pankrotimenetluses ei ole haldur esitanud hagisid ega kavatse neid ka esitada. Võlgnikule kuulus korteriomand asukohaga XXX (registriosa nr XXX) suurusega 57,10 m2, mis müüdi kordusenampakkumisel hinnaga 7700 eurot. Võlgniku nimele oli registreeritud 2004.a sõiduauto VOLVO M1 (reg.märk XXX), mis müüdi kordusenampakkumisel hinnaga 490 eurot. Elenger Grupp AS tasus pankrotivara hulka pankrotihalduri avalduse alusel ettemaksusumma 32,22 eurot. Pankrotihaldur leidis, et võlgnik on tegelenud mõistlikult tulutoova tegevusega. Võlgnik on saanud pankrotimenetluse ajal maksustatavat tulu Justiits- ja Digiministeeriumist. Pankrotivaras on väljamakseteks kokku 12 015,09 eurot.

§ 146lg 1 alusel on tehtud väljamakseid 7147,39 eurot.

Pankrotihaldur on teinud pankrotivarast väljamaksed kokku 7147,39 eurot

§ 153

lg 2 p 2 järgsele (II järgu) võlausaldajatele XXX OÜ-le 44,39 eurot, XXX AS-le 178,06 eurot, XXX OÜ-le 3980,46 eurot, XXX AS-le 489,50 eurot, XXX AS-le 135,13 eurot ja XXX AS-le 40,16 eurot. Võlausaldajate tunnustatud nõuete (26 756,33 eurot) osa, mille ulatuses võlausaldajad ei ole raha saanud, moodustab 21 888,63 eurot, sh XXX OÜ osa 199,68 eurot, XXX AS osa 800,63 eurot, XXX OÜ osa 17 899,18 eurot, XXX AS osa 2200,99 eurot, XXX AS osa 607,61 eurot ja XXX AS osa 180,54 eurot. I ja III rahuldamisjärgu nõuded puuduvad. Pankrotimenetluse kulud on 13. juuni 2024 määrusega kindlaksmääratud usaldusisiku tasu 1451,80 eurot (sh käibemaks) ja halduri tasu 4327,64 eurot (sh käibemaks), samuti pankrotimenetluseaegne KÜ XXX arvete tasumine kokku 1367,95 eurot (alus:

§ 461). Võlgnik ei ole võlausaldajate nõuetele vastuväiteid esitanud.

Maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on võlgniku vastutustundetu käitumine kohustuste tekitamisel ja võtmisel, arvestamata enda reaalset sissetulekut ja võimalusi kohustusi täita. Seega on maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu pankrotiseaduse mõttes. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED 3. Kohus, tutvunud pankrotihalduri aruande ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et lõpparuanne tuleb kinnitada, pankrotimenetlus lõpetada ja jätkata võlgniku kohustustest vabastamise menetlust. Pankrotihaldur on kohtule esitanud kinnitamiseks lõpparuande. 4.

§ 163

lg-te 1–3 järgi otsustab kohus pärast halduri poolt avaldatud lõpparuandega tutvumise ja vastuväite esitamise teate avaldamist Ametlikes Teadaannetes lõpparuande kinnitamise ja pankrotimenetluse lõpetamise, tehes selle kohta määruse.

§ 163

lg-te 4 ja 5 kohaselt märgib kohus pankrotimenetluse lõpetamise määruses, millises ulatuses on igal võlausaldajal tunnustatud nõude osa eest jäänud raha saamata, samuti millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite 3 ning kas võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, juhtimisviga või muu asjaolu. Kohus leiab, et lõpparuanne tuleb kinnitada ja pankrotimenetlus lõpetada. Pankrotihaldur on avaldanud

§ 163lg-tele 1 ja 2 vastava teate väljaandes Ametlikud Teadaanded 5.

aprillil

1. Lõpparuandele vastuväidete esitamise tähtaeg möödus
2. aprillil
3. Vastuväiteid ei ole kohtule esitatud. Lõpparuanne sisaldab

§ 162lg-tes 2 ja 3 märgitud andmeid.

Kohtule ei ole esitatud andmeid, et pankrotimenetluses oleks rikutud võlgniku või võlausaldajate õigusi. Pankrotimenetluses esitas oma nõude viis võlausaldajat: XXX OÜ, XXX AS eurot, XXX OÜ, XXX AS, XXX AS ja XXX AS, mida tunnustati 26 756,33 euro ulatuses. Pankrotihaldur on nõuetest rahuldanud 7147,39 eurot. Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud. I ja III järgu nõuded puuduvad. Jrk nr Võlausaldaja nimi, registri- või isikukood Nõude suurus (eurodes) Jaotis 1 XXX OÜ (rk XXX) 199,68 0,912% 2 XXX AS (registrikood XXX) 800,63 3,658% 3 XXX AS (rk XXX) 2200,99 10,056% 607,61 2,776% 17 899,18 81,773% XXX AS (rk XXX) 180,54 0,824% Kokku: 21 888,63 100% 4 5 6 XXX AS (rk XXX) XXX OÜ (rk XXX) Andmed võlausaldajale väljamaksete tegemiseks Konto nr: XXX Selgitus: E. N. (ik XXX) Konto nr: XXX Selgitus: E. N. (ik XXX) leping nr XXX Konto nr: XXX Selgitus: E. N. (ik XXX) Viitenumber: 10215466199 Konto nr: XXX Selgitusse: E. N. (ik XXX) XXX Makse saaja XXX OÜ Konto nr: XXX Selgitusse: E. N. (ik XXX) Viitenumber: 917157127 Konto nr: XXX või XXX Selgitusse: E. N. (ik XXX) Viitenumber: 1028789836 Ulatuses, milles võlausaldajate pankrotimenetluses tunnustatud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesolev määrus täitedokumendiks. nõuded on jäänud Kohus nõustub pankrotihalduriga, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks ei ole kuriteo tunnustega tegu (

§ 28

), vaid muu asjaolu (krediidivõimekust arvestamata ülejõukäivate kohustuste võtmine). 5. Pankrotihaldur on taotlenud enda ülesannete täitmise eest tasu 4191,23 eurot, millele lisandub käibemaks. Tasu taotleb pankrotihaldur määrata büroole (Osaühing Sentire MK), mille kaudu ta tegutseb. Haldur palub tasu mõista välja koos käibemaksuga. Tasu palub ta välja mõista pankrotivara arvel.

§ 65lg 1 kohaselt on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest.

Halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb.

§ 65

lg 2 kohaselt arvestatakse halduri tasu pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Halduri tasu arvestamisel ei võeta arvesse raha, mis oli võlgnikul pankroti 4 väljakuulutamise ajal või mis on saadud halduri tegevusest sõltumata.

§ 65

lg 1 1 sätestab, et halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses.

§ 65

lg 5 kohaselt määrab kohus haldurile tasu käesoleva seaduse § 65 1 lg-s 1 nimetatud alammääras. Alammäärast suurema tasu võib kohus määrata põhjendatud juhul. Kohus võib määrata alammäärast väiksema tasu, kui tasu suurus ei vasta halduri tehtud töö mahule ja vastutusele.

§ 65

lg 51, sätestab, et kohus võib määrata haldurile

§ 65

1 lg-s 1 nimetatud alammäärast suurema tasu, mis ei ületa sama paragrahvi lg-s 2 nimetatud ülemmäära, kui: 1) pankrotivara väärtus oli suur ning arvestades halduri tegevust vara suurendamisel ja tagasivõitmisel ei ole alammäära kohaldamine õiglane; 2) haldur osaleb oma ülesannetest tulenevalt võlgniku asemel kohtuvaidlustes ega kasuta täiendavalt õigusabi; 3) kohus peab seda põhjendatuks. Võlgniku pankrotivarasse on pankrotihalduri tegevuse tulemusena laekunud kokku 8222,22 eurot, millest halduri tasu ülemmäär (käibemaksuta) on 3940,03 eurot (3093 + (8222,22-6401) × 21,8%). Haldur taotleb tasu arvestamise

§ § 65 lg 5 teise lause ja lg 51 p 3 alusel tasu ülemmääras põhjendusel, et haldur on teinud tavapärasest rohkem tööd. 6. Kohus leiab, et arvestades praeguse menetluse keerukust, mahtu, varade valitsemise ja müügiga ning võlausaldajate nõuetega seotud toiminguid, võlgnikule korduvate selgituste andmist, aruannete koostamist), ning halduri kutseoskust, tuleb pankrotihalduri taotlus rahuldada ja määrata pankrotihalduri tasu suurus ülemmääras 3490,03 eurot, millele lisandub käibemaks. Kohus nõustub halduriga, et tegemist on füüsilise isiku pankrotimenetluses keerukama ja mahukama menetlusega. Haldur on tegelenud Jõhvis, Ida-Virumaal asunud pankrotivara müügiga, mh tutvustanud neid korduvalt müügihuvilistele. Pankrotihalduri taotlusel tuleb tasu välja mõista büroole, mille kaudu haldur tegutseb, s.o Osaühingule Sentire MK (

§ 65lg 1).

1. Maakohus algatas
2. juuni 2024 määrusega võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 46 lg 1 näeb ette, et kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. Kohus leiab, et põhjendatud on jätkata võlgniku kohustustest vabastamise menetlust. Kohtule ei ole esitatud asjaolusid, et võlgnik oleks rikkunud FIMS §-s 47 märgitud võlgniku kohustusi menetluse kestel. Seega ei esine FIMS § 49 lg-s 8 nimetatud kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise aluseid. Pankrotihaldur on esitanud taotluse tema vabastamiseks pankrotihalduri ja usaldusisiku kohustustest ning nimetada uueks usaldusisikuks E. K..

§ 165

lg 3 ja FIMS § 55 lg 1 p 1 alusel tuleb pankrotihaldur seega vabastada pankrotihalduri kohustustest ja usaldusisiku kohustustest võlgniku kohustustest vabastamise menetluses pärast pankrotimenetluse kulude väljamaksete tegemist. Kohus, arvestades usaldusisiku kogemusi, erialaseid teadmisi, nimetab võlgniku kohustustest vabastamise menetluses uueks usaldusisikuks selleks nõusoleku andnud E. K., kes vastab seaduses sätestatud usaldusisikule esitatavatele nõuetele.

1. Kohus selgitab kohustustest vabastamise menetlusega seoses järgmist. FIMS § 53 lg 4 järgi kohustustest vabastamise menetluses usaldusisik 1) teostab järelevalvet võlgniku kohustuste täitmise üle võlgniku kohustustest vabastamise menetluses; 2) hoiab võlgnikult 5 saadud makseid ja teeb nendest väljamakseid võlausaldajatele seaduses sätestatud korras; 3) esitab kohtule igal aastal aruande võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta; 4) täidab seadusest tulenevat või kohtu poolt antud muud ülesannet, mis on vajalik võlgniku kohustustest vabastamise menetluse läbiviimiseks. FIMS § 46 lg 3 kohaselt esitab usaldusisik võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta kohtule igal aastal aruande. Esimese aruande esitamise tähtajaks oli
2. juuni 2025, seega tuleb järgmine aruanne esitada kohtule hiljemalt
3. juunil 2026 ning viimane
4. juuniks
5. Aruandes tuleb märkida, kas ja kuidas võlgnik oma seadusest tulenevaid kohustusi täidab (sh aruande perioodi osas andmed võlgniku mõistlikult tulutoova tegevuse, sissetulekute ja vara kohta kuude lõikes, andmed kulutuste ning võlausaldajate nõuete katteks väljamaksete tegemise kohta). Aruandele tuleb lisada aruande perioodi kohta võlgniku arvelduskontode väljavõtted, tõendid töösuhete kohta ning tuludeklaratsioonid. FIMS § 47 lg 3 näeb ette, et võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. FIMS § 47 lg 4 järgi peab FIMS § 47 lg-s 3 nimetatud tulust (võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulust või ettevõtlusest saadud tulust) usaldusisik võlgnikule üle andma sissetuleku osa, millele ei saa sissenõuet pöörata, ja täiendava 25 protsenti, mis arvutatakse sissetuleku osalt, millele saab sissenõuet pöörata. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. Kohus leiab, et praeguse asja asjaolusid arvestades ei ole põhjendatud muuta seaduses sätestatud määra. FIMS § 46 lg 2 kohaselt peab usaldusisik võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt pankrotimenetluses koostatud võlausaldajate nimekirjas ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma.
6. Teade pankrotimenetluse lõpetamise kohta avaldatakse väljaandes Ametlikud Teadaanded (

§ 163lg 7).

/allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pullerits Kohtunik 6