← Eesti

3-26-407/2

Obsah (10)§ 15§ 23§ 7§ 19§ 6§ 10§ 18§ 2§ 68§ 14

KOHTU MÄÄ RU S Kohus Kohtunik Tartu Halduskohus Ülle Polluks Määruse tegemise aeg ja koht 12.2.2026 , Jõhvi Haldusasja number 3-26-407 Haldusasi Politsei- ja Piirivalveameti taotlus X paigutamiseks Po

) § 23 lg 1 alusel. PPA hinnangul esinevad

§ 15

nimetatud põhimõte ja

§ 23lg 1 p-des 1 ja 3 sätestatud kinnipidamise alused.

Taotluses on esitatud järgmised selgitused ja põhjendused: 3-26-407

  1. X (edaspidi välismaalane) saabus 10.09.2021 Valgevenest Eestisse ja 13.04.2023 esitas siin rahvusvahelise kaitse taotluse, mis registreeriti PPA-s nr-ga
  2. PPA 08.11.2023 tehtud otsusega nr 12304130067-1 loeti välismaalase esitatud rahvusvahelise kaitse taotlus VRKS § 20 lg 1 kohaselt põhjendamatuks ning tehti VRKS § 20 lg 2 alusel otsus taotluse tagasilükkamise kohta. Lisaks tehti talle väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (

) § 72 lg 1, 11 ja 4 alusel ettekirjutus lahkumiseks Valgevene Vabariiki vabatahtliku täitmistähtajaga 15 päeva ning kohaldati

§ 7

(4)lg 1 alusel sissesõidukeeld 2-ks aastaks Eesti Vabariiki ja Schengeni viisaruumi alates lahkumiskohustuse täitmisest.
  1. Tallinna Halduskohtu 21.02.2024 tehtud otsusega nr 3-23-2635 ei rahuldanud kohus taotleja kaebust PPA otsuse tühistamiseks ja kohustamiseks taotlus uuesti sisuliselt läbi vaadata.
  2. Tallinna Ringkonnakohtu 19.09.2024 tehtud otsusega nr 3-23-2635 jättis kohus taotleja apellatsioonikaebuse rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu otsuse muutmata. Riigikohtu 12.11.2024 tehtud määrusega nr 3-23-2635 jättis kohus taotleja kassatsioonikaebuse menetlusse võtmata.
  3. Alates 12.11.2024 hakkas kehtima välismaalasele tehtud ettekirjutus lahkumiseks Valgevene Vabariiki. Välismaalane pidi Eestist lahkuma hiljemalt 26.11.
  4. 27.11.2024 esitas välismaalane korduva rahvusvahelise kaitse taotluse, mis registreeriti PPA-s nr-ga
  5. 26.06.2025 tehti välismaalase rahvusvahelise kaitse taotlusele tagasilükkamise otsus nr 22412190090-
  7. Välismaalane kaebas otsuse edasi Tallinna Halduskohtule ning 31.07.2025 tegi Tallinna Halduskohus kohtumääruse haldusasjas nr 3-25-2462, millega jättis kohus X esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.
  8. 01.08.2025 Tallinna Halduskohus kohtumäärusega haldusasjas 3-25-2462 muutis kohus 31.07.2025 määrust ja rahuldas isiku esialgse õiguskaitse taotluse ja keelas isiku väljasaatmise Eestist kuni menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni.
  9. 10.02.2026 Riigikohtu Halduskolleegiumi kohtumäärusega nr 3-25-2462 jäeti X määruskaebus halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 236
(1)alusel menetlusse võtmata.
  1. Kuna X määruskaebus jääb menetlusse võtmata, jääb tema esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata (HKMS § 249 lg 3 teine lause). Välismaalaste seaduse (VMS) § 43 lg 1 kohaselt peab välismaalasel Eestisse saabumiseks ja Eestis viibimiseks olema seaduslik alus. VMS § 43 sätestab välismaalase Eestisse saabumise ja Eestis ajutise viibimise seaduslikud alused. X on välismaalane ja tal puudub VMS § 43 mõistes seaduslik alus Eestis viibimiseks alates 10.02.
  2. 12.02.2026 kell 08:45 peeti isik kinni

§ 15lg 1 alusel.

Isikule koostati sundtäitmise protokoll, mille kohaselt kuulub ta väljasaatmisele Valgevene Vabariiki. II PPA seisukoht Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (

) § 18 lg 1 kohaselt viiakse väljasaatmine lõpule viivitamata pärast välismaalase kinnipidamisest.

§ 19

lg 1 näeb ette, et käesoleva seaduse § 15 lõike 1 alusel võib välismaalast kinni pidada politsei ametiruumis, arestimajas vangla nõusolekul vanglas või kinnipidamiskeskuses.

§ 23

lg 1 sätestab, et välismaalast võib kinni pidada käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud alusel, kui käesolevas seaduses sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab arvestama igal üksikjuhtumil välismaalasega seotud olulisi asjaolusid.

§ 23

lg 1 sätestab, et välismaalast võib kinni pidada, kui käesolevas seaduses sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine ei taga lahkumiskohustuse täitmise tulemuslikkust ning eelkõige juhul, kui: 1) esineb välismaalase põgenemisoht; 2) välismaalane ei täida kaasaaitamiskohustust; 3) 2 3-26-407 välismaalasel puuduvad tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid või nende hankimine vastuvõtvast või transiidiriigist viibib. PPA on seisukohal, et isiku suhtes esineb

§ 23

lg 1 p 1 ja p 3 nimetatud kinnipidamise alus.

§ 6

(8)p 1 kohaselt esineb välismaalase põgenemisoht, kui välismaalane ei ole Eestist või teisest Schengeni konventsiooni või Euroopa Liidu liikmesriigist lahkunud pärast lahkumisettekirjutusega määratud lahkumiskohustuse vabatahtliku täitmise tähtaega.

§ 6

(8)p 6 kohaselt esineb välismaalase põgenemisoht, kui välismaalane on Politsei- ja Piirivalveametile või Kaitsepolitseiametile teada andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita.
  1. 12.02.2026 toimunud küsitluse käigus küsis PPA esindaja miks välismaalane ei täitnud vabatahtlikku lahkumiskohustust õigeaegselt ning välismaalane selgitas, et ei lahkunud õigeaegselt kuna tema kaitsja selgitas, et nad kaebavad otsuse edasi. Lisaks selgitas välismaalane, et ta ei taotlenud endale kehtivat reisidokumenti põhjusel, et selleks oli vaja pöörduda Valgevenesse.
  2. 12.02.2026 läbiviidud küsitluse käigus selgitas välismaalane, et juhul kui ta ei saa 48h jooksul seaduslikku alust Eestis viibimiseks, soovib ta riigist lahkuda. Samas märkis ta selgesõnaliselt, et ei soovi naasta Valgevene Vabariiki.
  3. Nimetatud seisukoht ei viita tegelikule lahkumiskavatsusele, vaid tingimuslikule ja sisuliselt valikulisele valmisolekule lahkuda üksnes talle sobivasse riiki. Lisaks näitab keeldumine naasta kodakondsusjärgsesse riiki võimalikku vastuseisu väljasaatmise tegelikule täideviimisele, mis suurendab ohtu, et isik võib hakata väljasaatmist takistama või sellest kõrvale hoiduma. Isiku avaldus ei vähenda põgenemisohu hinnangut, vaid kinnitab, et ta ei ole valmis aktsepteerima väljasaatmist kehtiva otsuse kohaselt. PPA rõhutab, et põgenemiseohu näol on tegemist prognoosotsusega, mis hõlmab endas nii võimalikku omavolilist ja ebaseaduslikku lahkumist mõnda teise Schengeni konventsiooni liikmesriiki, mis on võimalik liikmesriikide vahelisest liikumisvabadusest tulenevalt ning ka võimalust siseriiklikult väljasaatmismenetlusest kõrvalehoidumist.
  4. Ka Riigikohtu halduskolleegium on 29.01.2015 määruses 3-3-1-48-14 p-s 17 leidnud, et põgenemisohu tõttu ei oleks leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine tõhus, sest võimalikku ebaseaduslikku piiriületust ning ka võimalust, et isik võib end siseriiklikult hakata ametivõimude eest varjama eesmärgiga oma lahkumiskohustust edasi lükata, saab takistada vaid liikumisvabaduse piiramisega. Lisaks peab PPA oluliseks märkida, et X-il ei ole enam võimalust endale Eesti Vabariigis viibimisõigust tagada läbi rahvusvahelise kaitse menetluse, Kui VRKS § 24 lg 5 alusel kaasnes esimese korduva rahvusvahelise kaitse taotluse esitamisega Eestis automaatne viibimisõigus kuni lõpliku otsuseni või kohtu otsuseni piirata viibimisõigust, siis järgnevad rahvusvahelise kaitse taotlused viibimisõigust taotlejale ei anna. 26.06.2025 tehti välismaalase rahvusvahelise kaitse taotlusele tagasilükkamise otsus. Seega on X olukord muutunud 10.02.2026 Riigikohtu Halduskolleegiumi kohtumäärusega. Eeltoodu valguses on PPA-l veel enam põhjust arvata, et isik võib põgeneda tulenevalt soovist vältida väljasaatmist koduriiki.
  5. PPA on seisukohal, et

§ 10

lg-s 2 sätestatud järelevalvemeetmeid (kindlaksmääratud kohas elamine, registreerimisele ilmumine, elukohast eemal viibimisest teatamine, dokumentide hoiule võtmine) ei ole võimalik isiku suhtes tõhusalt kohaldada, kuna isiku suhtes esineb põgenemisoht. Põgenemise ohu korral ei tagaks leebemate järelevalvemeetmete rakendamine soovitud eesmärki ka juhul, kui PPA kohaldaks isiku suhtes mitut erinevat järelevalvemeedet samaaegselt ning kõige tõhusamaid meetmeid, milleks on reisidokumendi hoiule võtmine ja elamine kindlaks määratud elukohas. Välismaalase suhtes on tehtud lahkumisettekirjutus ning koostatud sundtäitmise protokoll. Välismaalane ei võimaldanud ametnikele esialgselt sisenemist oma 3 3-26-407 viibimiskohta, takistades seeläbi menetlustoimingute tegemist. Selline käitumine viitab vähesele koostöövalmidusele ning suurendab ohtu, et isik võib asuda väljasaatmise täitmist vältima. Välismaalane viibis korteris, mis kuulub kolmandale isikule. Poolte vahel puudub kirjalik üürileping või muu õiguslik alus eluruumi kasutamiseks. Lisaks puuduvad isikul rahalised vahendid ning isik ei maksnud üüri ega kommunaalkulusid. Sellest tulenevalt ei ole elukoht tegelikult stabiilne ega jätkusuutlik ning majanduslik ebastabiilsus koos elukoha õigusliku ebakindlusega süvendab põgenemisohu hinnangut. Seetõttu ei ole isikul elukoht õiguslikult tagatud, omanik võib igal hetkel nõuda ruumide vabastamist ja PPA-l puudub piisav kontroll isiku kättesaadavuse üle. Selline olukord ei võimalda tagada isiku pidevat kättesaadavust väljasaatmise reaalseks täideviimiseks. Kaaludes proportsionaalsuse põhimõtet ning võimalust kohaldada leebemaid meetmeid, ei ole need käesolevas asjas piisavad. 15. Lisaks leiab PPA, et isiku suhtes esineb

§ 23

lg 1 p-s 1 ja 3 sätestatud kinnipidamise alused.

§ 18

lg 1 kohaselt viiakse väljasaatmine lõpule 48 tunni jooksul alates välismaalase kinnipidamisest. Käesoleval ajal puuduvad isikul kehtivad reisidokumendid, mistõttu ei ole võimalik tema väljasaatmist lõpule viia 48 tunni jooksul.

  1. Samuti märgib PPA, et 12.02.2026 pöörduti Eestis oleva Valgevene saatkonna poole X reisidokumendi hankimiseks. 12.02.2026 sai PPA saatkonnalt vastuse, et Eestis olev Valgevene saatkond hetkel tehnilistel põhjustel ei väljasta dokumente ning seetõttu tuleb pöörduda Soome või Läti Valgevene saatkonda. 12.02.2026 pöördus PPA Lätis oleva Valgevene saatkonna poole. Seega võtab isikule kehtiva reisidokumendi hankimine aega rohkem kui 48 tundi, mistõttu peab PPA vajalikuks ja põhjendatuks isiku kinnipidamist eelnimetatud alusel. Väljasaatmise korraldamiseks peab PPA lisaks dokumendile hankima transiidi load ka teistest riikidest ning sõltuvalt riigist, millest transiit on planeeritud, on tavapärase praktika kohaselt transiitriigil aega transiiditaotlusele vastamiseks 5 kalendripäeva.
  2. PPA on seisukohal, et isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine on vajalik võimaliku ebaseadusliku piiriületuse takistamiseks ning väljasaatmismenetluse lõpule viimiseks. PPA-le teadaolevalt ei ole isiku kinnipidamine ja kinnipidamisekesesse paigutamine vastuolus isiku turvalisuse ja tervisekaalutlusteta. Samuti ei ole kinnipidamiskeskusesse paigutamine ebaproportsionaalne taotleva eesmärgi suhtes.
  3. Eeltoodust tulenevalt taotleb PPA Tartu Halduskohtult luba X kinnipidamiseks ja PPA kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kaheks kuuks

§ 23

lg 1 alusel, sest isiku suhtes esineb

§ 15

nimetatud põhimõte ja

§ 23lg 1 pdes 1 ja 3 sätestatud kinnipidamise alused.

KOHTU SEISUKOHT 19. PPA taotleb luba isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks, leides, et esinevad

§ 15

lg-s 1 nimetatud põhimõtted ja

§ 23lg 1 p-des 1 ja 3 sätestatud alused.

20. HKMS § 264 lg 1 kohaselt annab kohus seadusega sätestatud juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa ja pikendab seda. HKMS § 264 lg 2 kohaselt esitab taotluse loa saamiseks selleks volitatud haldusorgan (praegusel juhul PPA) kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega. 4 3-26-407 21.

§ 15

lg 1 kohaselt võib PPA välismaalast ilma halduskohtu loata kinni pidada kuni 48 tundi, et kontrollida välismaalase Eestisse saabumise ja Eestis viibimise seaduslikke aluseid ning selgitada välja tema kinnipidamise vajalikkus

§ 23lg-s 1 sätestatud alusel.

22.

§ 23

lg 1 sätestab, et PPA taotleb halduskohtult loa pidada Eestis viibimisaluseta viibiv välismaalane kinni ja paigutada ta kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks, kui

-s sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine ei taga välismaalase Eestist lahkuma kohustamise menetluse läbiviimise või lahkumiskohustuse täitmise tulemuslikkust. See on eelkõige lubatud juhul, kui: 1) esineb välismaalase põgenemise oht; 2) välismaalane ei täida kaasaaitamiskohustust või 3) välismaalasel puuduvad tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid või nende hankimine vastuvõtvast või transiidiriigist viibib. 23. Kõik eeltoodud alused ei pea esinema üheaegselt, isiku kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks loa andmiseks piisab ühe eelnimetatud aluse ilmnemisest.

§ 23

lg 1 1 sätestab, et halduskohus annab loa väljasaadetava kinnipidamiseks kuni kaheks kuuks sama paragrahvi lõikes 1 sätestatud alusel, kui

-s sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab igal üksikjuhtumil arvestama välismaalasega seotud olulisi asjaolusid. 24.

§ 2

lg 1 kohaselt peab välismaalasel Eestis viibimiseks olema seaduslik alus ning välismaalase Eestis viibimine ilma seadusliku aluseta on keelatud. Vastavalt VMS § 43 lg-le 1 peab välismaalasel Eestisse saabumiseks ja Eestis ajutiseks viibimiseks olema seaduslik alus. Sama paragrahv sätestab ka välismaalase ajutise Eestis viibimise seaduslikud alused. Esitatud taotlusest ja selle lisaks olevatest dokumentidest ilmneb, et isikul puudub seaduslik alus Eestis viibimiseks. Tema suhtes kehtib sundtäidetav lahkumisettekirjutus (vt.taotluse lisa). 25. Taotluse kohaselt esinevad

§ 23lg 1 p-des 1 ja 3 sätestatud alused.

26. PPA on väljendanud kahtlust, et ilma isikut kinnipidamiskeskusesse paigutamata võib ta selle sundtäitmist vältima hakata, st esineb põgenemisoht. Põgenemisohu sisu on avatud

§-s 68.. Taotleja tugineb

§ 68p-dele 6 ja 8.

27.

§ 68

p 6 kohaselt esineb välismaalase põgenemisoht, kui välismaalane on PPA-le teada andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita.

§ 68

p 8 kohaselt esineb põgenemisoht, kui välismaalane on kinni peetud Eesti välispiiri ebaseadusliku ületamise tõttu ning ta ei ole saanud luba või õigust Eestis viibida. 28. Kohtupraktikas (vt ka (Riigikohtu 23.09.2019 otsus asjas nr 3-16-2436, p 15) on kujunenud seisukoht, et prognoosotsus põgenemisohu hindamisel peab tuginema isikuga seonduvate asjaolude kogumile. 29.

§ 23

lõikest 1 tuleneb, et PPA taotleb halduskohtult loa pidada Eestis viibimisaluseta viibiv välismaalane kinni ja paigutada ta kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks, kui

-s sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine ei taga välismaalase Eestist lahkuma kohustamise menetluse läbiviimise või lahkumiskohustuse 5 3-26-407 täitmise tulemuslikkust. See on eelkõige lubatud juhul, kui: 1) esineb välismaalase põgenemise oht; 2) välismaalane ei täida kaasaaitamiskohustust või 3) välismaalasel puuduvad tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid või nende hankimine vastuvõtvast või transiidiriigist viibib. 30. Halduskohus nõustub PPA taotluse põhjendustega ja ei korda neid. Eelnevale tuginedes leiab kohus, et esineb

§ 23lg 1 p-s 1 nimetatud alus.

Samuti puudub isikul reisidokument. Seega esineb ka

§ 23lg 1 p-s 3 sätestatud alus.

31.

§ 23

lg-st 11 tulenevalt annab halduskohus loa väljasaadetava kinnipidamiseks kui

-s sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. Ettekirjutuse täitmise tagamiseks kohaldatavad abinõud on sätestatud

§ 10lg-s 2.

32. Kohus nõustub PPA-ga ka selles, et praegusel juhul ei oleks

§ 10

lg-s 2 sätestatud leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine tõenäoliselt tulemuslik. Isikul puuduvad Eestis majanduslikud ja sotsiaalsed seosed, mis annaks alust arvata, et ta on ka vabaduses kättesaadav väljasaatmismenetluse lõpule viimiseks. elamiskoht, kus elamiseks saaks isikut kohustada ning sealt registreerumisele ilmuma. On ka ilmne, et isiku eesmärk ei ole enda elu Eestis sisse seada. 33. Eelnevat arvestades on X kinnipidamine ja paigutamine kinnipidamiskeskusesse kohtu hinnangul põhjendatud ning proportsionaalne. Menetluse käigus ei ole ilmnenud asjaolusid, mis välistaksid kinnipidamise ja paigutamise, sh tema terviseseisundist või turvalisusest tulenevalt. Terviseseisundi on kiirabitöötajad isiku kinnipidamisel hinnanud heaks. Väljasaatmist ei ole praeguseks selgunud asjaoludel põhjust pidada ka võimatuks (

§ 14lg 4 p 2).

  1. Kohus rahuldab PPA taotluse ning annab loa paigutada X kinnipidamiskeskusesse kuni seaduses sätestatud aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks.
  2. Kohus selgitab, et kui väljasaatmismenetluse ajal asjaolud oluliselt muutuvad, sh kui ilmneb, et leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine on tõhus ja võimalik, või selguvad muud asjaolud (nt tervisega seoses), mis välistavad isiku hoidmise kinnipidamiskeskuses, ei ole PPA-l alust jätkata isiku kinnipidamist kinnipidamiskeskuses ja ta tuleb viivituseta vabastada. (allkirjastatud digitaalselt) 6

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.