ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
KOHTU SEISUKOHT 5. Pankrotiseaduse (
) § 3 lg 2 esimese lause kohaselt kohaldatakse pankrotimenetlusele tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Ajutise halduri nimetamine ja pankroti väljakuulutamine lahendatakse hagita menetluses (
MS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. 6.
lg 3 p 3 sätestab, et kohus jätab võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ajutise halduri nimetamata, kui võlausaldaja pankrotiavalduse aluseks olevate nõuete suurus ei ületa osaühingu puhul 2500 eurot. Pankrotiavaldusest nähtuvalt on võlausaldajal võlgniku vastu nõudeid kokku summas 1689,60 eurot, mistõttu esineb alus ajutise pankrotihalduri nimetamata jätmiseks. 7.
lg 3 p 5 alusel jätab kohus võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ajutise halduri nimetamata, kui võlausaldaja on jätnud tasumata ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud rahasumma ja kohus on nõudnud selle summa tasumist enne ajutise halduri nimetamist. Kuna avaldaja ei ole kohtu määratud tähtajaks ajutise pankrotihalduri tasu katteks deposiiti tasunud, jätab kohus Osaühingule Tartu Metall ajutise pankrotihalduri nimetamata.
lg 7 kohaselt, kui kohus ajutist haldurit ei nimeta, siis pankrotiavalduse alusel edasist menetlust ei toimu ja menetlus lõpeb. 8.
lg 41 tulenevalt kui töötaja on esitanud tööõigussuhtest tuleneva nõude alusel tööandja vastu pankrotiavalduse ja kohus jätab ajutise halduri
lõike 3 punkt 5 alusel nimetamata, teeb kohus ajutise halduri nimetamata jätmise kohta määruse, milles hindab, kas töötaja on pankrotiavaldust piisavalt põhistanud ja oma nõude olemasolu tõendanud, ning toob välja asjaolud, millest nähtub, et pankrotivara ei jätku pankrotimenetluse kulude katteks. 9. Kohus loeb avaldaja esitatud tööinspektsiooni töövaidluskomisjoni 08.03.2024 otsuses nr 4-1/309/24 põhjal tõendatuks, et avaldajal on tööõigussuhtest tulenev sissenõutavaks muutunud nõue Osaühing Tartu Metall vastu. Võlgniku maksejõuetuse põhistamiseks peab võlausaldaja muu hulgas tuginema vähemalt ühele
Avaldaja poolt kohtule esitatud tõenditest nähtub, et kohtutäitur Ivi Kalmet poolt 08.05.2024 Osaühing Tartu Metall suhtes alustatud täiteasjas nr 047/2024/320 ei ole enam kui kolme kuu kestel õnnestunud võlausaldaja nõuet täita. Seega on avaldaja põhistanud, et võlgniku suhtes toimuvas täitemenetluses ei ole kolme kuu 2 jooksul vara puudumise tõttu saadud nõuet rahuldada (
Kohus loeb avaldaja esitatud andmete põhjal tõendatuks, et võlgnik on maksejõuetu ning ei suuda rahuldada avaldaja töösuhtest tulenevat sissenõutavaks muutunud nõuet võlgniku vastu. 10. Kohus jätab
lg 3 p 5 alusel võlausaldaja pankrotiavalduse menetlusse võtmata ja ajutise halduri nimetamata ning väljastab
lg 41 kohase kohtumääruse, millega avaldajal on võimalik pöörduda Eesti Töötukassa poole tööandja maksejõuetuse hüvitise (töötuskindlustuse1 seaduse § 5 p 3) taotlemiseks. Kohus selgitab, et töötajal on õigus tööandja maksejõuetuse korral hüvitist taotleda, kui tal puuduvad pankrotiavalduse esitamise järel vahendid ajutise halduri tasu maksmiseks ja kohus on jätnud ajutise halduri nimetamata
S § 15 lg 41 kohase määruse. 11. Kuna kohus väljastab
lg 41 kohase määruse, jätab kohus avaldaja taotluse ajutise halduri tasu ja kulutuste katmiseks menetlusabi andmiseks läbi vaatamata. 12. Kui kohus ei nimeta võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ajutist haldurit, kannab avalduse läbivaatamisega seotud menetluskulud pankrotiavalduse esitaja (
Kohus jätab pankrotiavalduse läbivaatamisega seotud kulud avaldaja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Zakaria Nemsitsveridze Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.