alusel rahatrahviga 100 trahviühikut ehk 800 eurot ning lõpetada M I suhtes väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel teos väärteo tunnuste puudumise tõttu.
lg 1 nõudeid ning väärtegu kvalifitseeriti
M I väärteoprotokollile vastulauset ei esitanud. 2. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi uurija A H 07.08.2025 otsusega väärteoasjas nr 2302,25,009761 määrati M Ile
alusel karistuseks rahatrahv 100 trahviühiku ulatuses, s.o 800 eurot.
lg 1 kohaselt tasuline veosevedu auto või autorongiga, mille suurim lubatud täismass ületab 3500 kg ja mille valmistajakiirus ületab 40 km/h, on kehtiva tegevusloa ja tegevusloa ärakirjata keelatud. Kohtuväline menetleja on leidnud, et menetlusalune isik pani talle inkrimineeritud teo, protokoll on koostatud õigesti ning alused väärteomenetluse lõpetamiseks puuduvad. M I käitumises karistust raskendavaid ja kergendavaid asjaolusid menetluse käigus tuvastatud ei ole. Kohtule edastatud väärteotoimikus on tunnistaja M Gi ülekuulamise protokoll ja selle kohaselt autorongi (xxxx ja xxxx) juhiks oli M I ja koormaks oli metsamaterjal. Veoselehelt nr xxxx, mille juht esitas, nähtus, et vedaja ettevõte on XXXX OÜ (xxxx). Juhi töötamise registrist nähtus, et M I töötab XXXX OÜ-s juhina alates 01.12.2020 ja muid kandeid seal pole. Kuid majandustegevuse registri järgi on veoseveoks ära kiri väljastatud XXXX OÜ-le (xxxx). Juhi sõnul oli temal olemas tööjõu rendileping Xxxx OÜ-ga, kuid tal polnud seda näidata. Juht esitas kohapeal tööjõu rendilepingu teise isiku nimele (A L). Tunnistaja asus seisukohale, et kõik asjaolud viitasid sellele, et tegelik vedaja on Xxxx OÜ ja veosevedu oli teostatud ilma nõutava ärakirjata. Väärteotoimikus on Menetlusaluse isiku M I ülekuulamise protokoll ja selle kohaselt on ta auto xxxx asendusjuht. Rendileping Xxxx OÜ ja Xxxx OÜ vahel on tema kohta olemas, kuid see ununes lihtsalt teise autosse. Kaebus ja selle täiendused 3. M I kaitsja vandeadvokaat Andi Tubin esitas 03.09.2025 Harju Maakohtule kaebuse koos lisadega Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi uurija A H 07.08.2025 otsuse peale väärteoasjas 2302,25,009761. Harju Maakohus edastas selle kohtualluvusel Viru Maakohtule. 2 Menetlusalune isik ei nõustu temale omistatud etteheitega, kuna ühenduse tegevusloa ärakiri oli temale, kui Xxxx OÜ-s võlaõigusliku lepingu alusel rendil oleva töötajale kehtivalt üle antud.
lg 3 järgi võib tegevusloa ärakirjal nimetatud vedaja tegevusloa ärakirja üle anda või anda õiguse teostada tasulist veosevedu autoga, mille kohta on tegevusloa ärakiri antud, ainult tema juures töölepingu või võlaõigusliku lepingu alusel veosevedu teostavale autojuhile. Vaidlust ei ole asjaolu üle, et Xxxx OÜ sõidukile xxxx (sõiduk, mida juhtis menetlusalune isik) on ERAA väljastanud tegevusloa kinnitatud ärakirja nr xxxx. Tegevusluba kehtib kuni xxxx.a. Vaidlust ei ole asjaolu üle, et menetlusalune isik on Xxxx OÜ töötaja (väärteotoimikus asuvad TÖR väljavõtted). Menetlusalune isik on politseiametnikele kohapeal selgitanud, et temal on olemas tööjõu rendileping Xxxx OÜ ja Xxxx OÜ vahel (väärteotoimikus asuvad tunnistaja M G ütlused ning menetlusaluse isiku ütlused), kuid see ununes teise autosse. Menetlusalune isik esitab kohtule koos kaebusega viidatud lepingu (tööjõu rendileping). Lepingust, mis on sõlmitud 1.1.2025.a nähtub, et Xxxx OÜ (rendileandja) on Xxxx OÜ-le (rendilevõtja) andnud kasutusse M I, juhtimaks rendilevõtja poolt mh sõidukit xxxx, reg. nr xxxx. Seega on tegevusloa ärakiri menetlusalusele isikule kehtivalt üle antud. Kaitsja peab vajalikuks viidata Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja 19.5.2025.a otsusele väärteoasjas nr 4-20-5037, mis käsitles analoogset olukorda käesoleva vaidlusega (samad ettevõtted Xxxx OÜ ja Xxxx OÜ, sama sõiduk xxxx ning sama ühenduse tegevusloa ärakiri xxxx). Samuti oli viidatud otsuses autojuht antud Xxxx OÜ ja Xxxx OÜ vahelise tööjõu rendilepingu alusel Xxxx OÜ kasutusse. Kaitsja leiab, et eeltoodud põhjendustest, tõenditest, õigusaktidest ja kohtupraktikast tulenevalt tuleb väärteomenetlus menetlusaluse isiku suhtes lõpetada ning kohtuvälise menetleja 7.8.2025.a otsus täies ulatuses tühistada. 4. Vastuseks kohtu 02.10.2025 nõudele esitada kaebusele omapoolne kirjalik seisukoht teatas kohtuvälise menetleja esindaja, et avaldab oma seisukoha kaitsja teesidele suuliselt kohtuistungil. 20.11.2025 küsis kohus veelkord kohtuväliselt menetlejalt kirjalikku seisukohta kaebuse suhtes, kuid 15.12.2025 saadetud vastuses keeldus kohtuväline menetleja taaskord esitamast kirjalikku seisukohta teatades, et avaldab selle suuliselt istungil. 5. Menetlusaluse isiku kaitsja esitas 29.03.2021 täiendava seisukoha kaebuse juurde, mille kohaselt on kaitsja kohtule esitanud tõendi, mis tõendab, et Xxxx OÜ sõidukile xxxx (sõiduk, mida juhtis menetlusalune isik) on ERAA väljastanud tegevusloa kinnitatud ärakirja nr xxxx. Kaitsja on kohtule esitanud tõendi, mis tõendab, et menetlusalune isik on Xxxx OÜ-s võlaõigusliku lepingu alusel töötav isik. Kohtuvälise menetleja tuginemine menetlusaluse isiku karistamisel asjaolule, et veoselehele on vedajaks märgitud Xxxx OÜ, on väär ja põhjendamatu:
lg 3 kohaselt võib tegevusloa ärakirjal nimetatud vedaja tegevusloa ärakirja üle anda või anda õiguse teostada tasulist veosevedu autoga, mille kohta on tegevusloa ärakiri antud, ainult tema juures töölepingu või võlaõigusliku lepingu alusel veosevedu teostavale autojuhile. Kaitsja selgitab, et kõik
lg 3 tingimused ärakirja kehtivaks üleandmiseks on täidetud:
Autojuhti karistati
Need nõuded, mida juht peab täitma, on sätestatud
Vaidlust ei ole, et tegevusloa ärakirjal nimetatud vedajaks on Xxxx, on tegevusloa ärakirja üle andnud tema juures töölepingu või võlaõiguslepingu alusel veosõidu teostavale autojuhile. Vaidlust ei ole ka selle üle, et võlaõigusliku lepingu alusel on isik Xxxxile üle antud. Sõiduk xxxx tegevusloa ärakiri on olemas. Tegevusloa ärakirja kehtivaks üleandmiseks ei oma tähtsust asjaolu, et veoselehele on vedajaks märgitud Xxxx. Tegemist oli metsamaterjali veoga. Keskkonnaministri 18.12.2017 määrus, sealt nähtub, et metsamaterjali veo korral ei olegi üldse nõutud vedaja märkimine veoselehele. Seal on teised nõuded, veose saatja nimi, veoki number. Sisuliselt teostas vedu Xxxx, sest sõitis Xxxxi sõiduk ja seda juhtis Xxxxis võlaõiguslepingu alusel töötav isik. Asjaolu, et veo tellija poolt on ekslikult märgitud transportjaks Xxxx, ei anna alust karistada isikut kehtiva ärakirjata sõidu eest. Xxxx ja Xxxx on omavahel seotud ettevõtted ja veose tellijal võis segamini minna, kumma ta sinna märkis transportjaks. See ei oma tähtsust isiku üle, kas teda karistada või mitte. Väärteoasja lahendamise määrab ära väärteoprotokoll ja sealt nähtuvad §-d. Isikut on karistatud
Normatiivid kehtivaks ärakirja üleandmiseks sätestab
Need on täidetud.
, mida kohtuväline menetleja välja toob, seda ei ole väärteoprotokollis 4 rikkumisena kellelegi ette heidetud. Veose saatja või vedaja teema ei puutu praegu menetlusalusesse isikusse. Võib-olla oleks pidanud nendel alustel karistama kedagi teist ja teiste §-de alusel. Praegusel juhul on karistus
Mis puudutab TÖRi, et sinna ei ole märgitud rendilepingut, mis on ka kohtumenetluses kinnitust leidnud, siis TÖR on deklaratiivne, kas see leping on seal kirjas või ei ole, see ei määra ära, kas leping on olemas või mitte. Kui kannet ei ole ja võlaõiguslik rendileping on sõlmitud, siis ei tähenda see, et võlaõiguslik rendileping on kehtetu. Need viited ei ole asjakohased. Kaitsja on seisukohal, et otsus tuleb tühistada väärteo koosseisu tunnuste puudumise tõttu.
lg 3 peab tasulisel veoseveol autojuhil olema kaasas kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis dokument, mis tõendab veolepingu sõlmimist (edaspidi veodokument) ja mille koostab veose saatja või ekspedeerija. Autoveoseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse seletuskiri 490 on asunud seadusandja seisukohale, et
§-i 29 lg 4, tegemist on andmetega, mille põhjal saab riikliku järelevalve teostaja kindlaks teha veolepingu osapooled (veose saatja, vedaja ja saaja), veose peale- ja mahalaadimise kohad, pealelaadimise kuupäeva ja andmed veetava veose kohta. Tegemist on vähima kohustusliku teabega, mis peab sisalduma igal veodokumendil nii riigisisesel kui rahvusvahelisel tasulisel veoseveol. Veodokumendilt nähtub, et vedajaks on märgitud Xxxx OÜ. Seega vastavalt seadusandja põhimõttele on veoleping sõlmitud vedajaga Xxxx OÜ, mitte aga Xxxx OÜ või mingi muu ettevõttega. Seega on ka riikliku järelevalve teostaja kontroll käigus lähtunud seaduseandja suunistest ja on õigesti tuvastanud vedaja. Jääb arusaamatuks, mis põhjusel peaks vedajast ettevõte Xxxx andma rendile oma autojuhi, olukorras, kus ta ise vedu teostab.
Tegevusloa ärakirjal nimetatud vedaja võib tegevusloa ärakirja üle anda või anda õiguse teostada tasulist veosevedu autoga, mille kohta on tegevusloa ärakiri antud, ainult tema juures töölepingu või võlaõigusliku lepingu alusel veosevedu teostavale autojuhile. Juhitunnistuse omaja võib juhitunnistuse üle anda ainult tema juures töölepingu või võlaõigusliku lepingu alusel tasulist veosevedu teostavale juhitunnistusel nimetatud autojuhile. Tõendamist on leidnud, et vedajaks oli Xxxx. Xxxx omab vajalikku tegevusluba, kuid kaitsjale jäi märkamata asjaolu, et kui vedaja teostab vedu, siis ta peab omama tegevusluba ja oma nimele sõidukile väljastatud tegevusloa ärakirja. Majandusregistri vastustest nähtus, et Xxxx omavad tegevusluba ja oli kolm tegevusloa ärakirja, kuid millegi pärast ei ole kaebuse esitaja poolt juhitud sõidukile ärakirja Xxxx OÜ-le väljastatud. See oli hoopis väljastatud Xxxx OÜ-le. Tööturu meetmete seadus § 26 p 2 esitab enne majandustegevuse alustamist majandustegevusteate majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatud korras, kui ta sõlmib isikuga töölepingu eesmärgiga suunata ta renditööle töölepingu seaduse § 6 lõike 5 tähenduses (edaspidi renditööjõu vahendamine). E-äriregistri päringu vastusest nähtus, et Xxxx ei ole selle kohta mitte ühtegi tõendit või teadet esitanud. Maksukorralduse seadus § 25-1 lg 4 p 1 ja 2 töötamise registrisse kantakse andmed järgmiste töötamise liikide ja füüsiliste isikute kohta, kelle töötamisel tekib maksukohustus Eestis: töölepingu alusel töötav isik; 2) võlaõigusliku lepingu alusel teenust osutav isik. Asjaolu, et kaebuse esitajale maksis kogu aeg palka teostatud vedude eest Xxxx OÜ, tõendab seda, et
) § 4 lg 2 kohaselt ühenduse tegevusloa kinnitatud ärakiri (edaspidi tegevusloa ärakiri) on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1072/2009 artikli 4 lõikes 3 nimetatud tegevusloa kinnitatud ärakiri, mis tõendab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tegevusloa omaja õigust korraldada tegevusloa ärakirjale kantud registreerimisnumbriga autoga tasulist veosevedu.
lg 1 sätestab, et tasuline veosevedu auto või autorongiga, mille suurim lubatud täismass ületab 3500 kilogrammi ja mille valmistajakiirus ületab 40 kilomeetrit tunnis, on kehtiva tegevusloa ja tegevusloa ärakirjata keelatud, kui käesolevas seaduses, välislepingus või Euroopa Liidu õigusaktis ei ole sätestatud teisiti.
näeb ette vastutuse autojuhi poolt tasulise veoseveo teostamise eest tegevusloa ärakirjata või peatatud kehtivusega ärakirjaga. Väärteoasja materjalide kohaselt on tegevusloa ärakirja kontrollitud majandustegevuse registrist (MTR-ist) ja leitud, et sõidukile Scania registreerimistähisega xxxx on väljastatud kehtiv, tasulise veoseveo õigust andev ühenduse ärakiri ettevõttele Xxxx OÜ (xxxx), kuid autojuht teostas tasulist veosevedu, mille tegelikuks veo teostajaks oli OÜ Xxxx (xxxx). Metsamaterjali veoselehe nr xxxx kohaselt 17.07.2025 transportis Xxxx OÜ autojuht M I veokiga xxxx ja haagisega xxxx metsamaterjali. Esmalt märgib kohus, et vastavalt Keskkonnaministri 18.12.2017 määruse nr 84 „Metsamaterjali veoeeskiri, metsamaterjali üleandmise-vastuvõtmise aktile ja veoselehele esitatavad nõuded ning müüdud või ostetud raieõiguse või metsamaterjali kohta Maksu- ja Tolliametile esitatava teatise vorm“ § 5 lg 1 ei ole veose vedaja märkimine veoselehel kohustuslik (vedaja andmed ei ole teatise andmete loetelus), seega ei oma tähtsust millise äriühingu nimi vedajaks on märgitud ning seetõttu ei saa kohtuväline menetleja tõsikindlalt väita, et veose vedajaks oli Xxxx OÜ, arvestades ka M I antud selgitusi menetlustoimingute käigus. Järgnevalt märgib kohus, et menetlusalune isik on ülekuulamisel ning kaebuses selgitanud, et Xxxx OÜ rendib autojuhti Xxxx OÜ-lt . Kohtule on menetlusalune isik esitanud ka tööjõu rendilepingu, mis kinnitab, et 01.01.2025 on Xxxx OÜ ja Xxxx OÜ vahel tööjõu rendileping sõlmitud. Asjaolu, et tööjõu rendileping ei ole kantud Töötamise registrisse (TÖR-i), ei tähenda, et see leping oleks kehtetu. TÖR ei ole õigust loov ehk konstitutiivne register, TÖR-i kannetel on deklaratiivne tähendus ehk töötamise õiguslikud alused ning ajalik kehtivus ei sõltu TÖR-i kandest. Ka ei saa TÖR-i kandest või selle puudumisest tekkida autojuhile vastutust
§-s 56 sätestatud väärteo toimepanemise eest, sest nimetatud säte näeb ette vastutuse autojuhi poolt tasulise veoseveo teostamise eest tegevusloa ärakirjata või peatatud kehtivusega ärakirjaga. Antud juhul oli M Il olemas kehtiv tegevusloa ärakiri, mis oli väljastatud Xxxx OÜ-le ning Xxxx OÜ rendib Xxxx OÜ-lt autojuht M It. Selle eest, et kõik dokumendid oleksid korrektsed peab vastutama tööandja. See, et menetlusalune isik kohtuistungil antud ütlustes mainis veose vedajaks Xxxx OÜ on seotud asjaoluga, et Xxxx OÜ ja Xxxx OÜ on omavahel seotud äriühingud (seda märkis kohtuistungil ka kaitsja ning sellele viitavad ka äriregistri väljatrükid – asuvad ühisel aadressil, ühised tegevusalad jne) ning M I tööülesanded mõlemas ettevõttes on olnud sarnased. Sellisele seisukohale annab aluse ka asjaolu, et M I sõnul oli ta 17.07.2025 mootorsõidukil xxxx registreerimismärgiga xxxx asendusjuht (seda kinnitab ka vormikaamera salvestisel kuuldu) ning tema kohta käiv rendileping oli ununenud teise sõidukisse, kuivõrd tööjõu rendilepingu kohaselt võib ta juhtida ka teistsuguste registreerimismärkidega sõidukeid. 7 Kuivõrd
lg 3 kohaselt võib tegevusloa ärakirjal nimetatud vedaja tegevusloa ärakirja üle anda või anda õiguse teostada tasulist veosevedu autoga, mille kohta on tegevusloa ärakiri antud, ainult tema juures töölepingu või võlaõigusliku lepingu alusel veosevedu teostavale autojuhile ning 01.01.2025 sõlmitud tööjõu rendilepingu kohaselt Xxxx OÜ rendib Xxxx OÜ-lt autojuht M It, siis nõustub kohus kaebuse esitajaga, et tegevusloa ärakiri on kehtivalt üleantud võlaõigusliku lepingu alusel ettevõttele renditud autojuhile vastavalt
Kohus asub aseisukohale, et menetlusaluse isiku M I teos puudub
sätestatud väärteo objektiivne koosseis ning väärteomenetlus M I suhtes
järgi tuleb VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel lõpetada, sest teos puuduvad väärteotunnused. Lõpetuseks märgib kohus, et kohtuvälise menetleja poolt kohtuistungil kõik muud etteheited menetlusalusele isikule ei ole käesolevas väärteos asjakohased, kuna muid rikkumisi peale väärteoprotokollis märgitud, ei ole M Ile inkrimineeritud. 12. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes VTMS § 132 punktist 2 rahuldab kohus M I kaebuse täies ulatuses ning tühistab Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi uurija A H 07.08.2025 otsuse väärteoasjas 2302,25,009761, millega M It karistati
alusel rahatrahviga 100 trahviühikut ehk 800 eurot ja lõpetab M I suhtes väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel teos väärteo tunnuste puudumise tõttu. Menetluskulud 13. Menetlusaluse isiku lepinguline kaitsja vandeadvokaat Andi Tubin esitas kohtule menetluskulude nimekirja. M I on kohtumenetluses väärteoasjas nr 4-25-3289 kandnud menetluskulusid kogusummas 1659,75 eurot (koos käibemaksuga summa). Menetluskulude nimekirjale on lisatud menetluskulusid tõendavad arved nr xxxx ja xxxx koos spetsifikatsiooniga. Kaebuse esitaja palub jätta tekkinud õigusabikulud ja kaitsja sõidukulu kogusummas 1659,75 eurot (sh käibemaks) Eesti Vabariigi kanda. VTMS § 23 kohaselt väärteomenetluse lõpetamise korral § 29 lõike 1 punktides 1–3 ja 5–6 sätestatud alustel hüvitatakse menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu kohtu määruse alusel riigi- või kohaliku eelarve vahenditest. Kohus leiab, et taotletav summa õigusabi eest on mõistliku suurusega ning proportsioonis osutatud õigusabiga. Kuivõrd kohus on käesoleval juhul leidnud, et väärteomenetlus tuleb
järgi kvalifitseeritava rikkumise osas lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel, siis leiab kohus, et M Ile kuulub VTMS § 23 alusel hüvitamisele 1659,75 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Ammer kohtunik 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.