2-25-12284 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Ülle Raag Määruse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 23.01.2026, Jõgeva kohtumaja Tsiviilasi J.G. maksejõuetusavaldus Menetlusosalised ja nend

)

1. peatüki
2. jaos sätestatut, kui füüsilise isiku maksejõuetuse seadusest ei tulene teisiti. Füüsilise isiku maksejõuetuse seadus ja pankrotiseadus ei reguleeri maksejõuetusavalduse tagasivõtmist, mistõttu tuleb asjas kohaldada Tsiviilkohtumenetluse seadustiku vastavaid sätteid. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 477 lg 6 esimene lause sätestab, et kui menetluse võib algatada üksnes avalduse alusel, võib avaldaja avalduse tagasi võtta sarnaselt hagiga hagimenetluses. Avalduse tagasivõtmine TsMS § 424 lg 2 järgi avaldatakse kohtule kirjalikult või protokollitakse. J.G. kinnitas 21.01.2026 kohtuistungil, et ta ei ole suutnud töökohta leida. Võlgnik ei soovi maksejõuetusmenetluse läbiviimist ning soovib esitatud avalduse tagasi võtta. Kohus leiab, et kuivõrd füüsilisest isikust võlgniku suhtes maksejõuetusmenetluste algatamisel ja läbiviimisel tuleb arvestada võlgniku tahet (v.a võlausaldaja maksejõuetusavalduse korral võlgniku pankroti väljakuulutamiseks) ning võlgnik praegu maksejõuetusmenetlust ei soovi, tuleb tema maksejõuetusavalduse tagasivõtmise taotlus rahuldada. 2 2-25-12284 TsMS § 423 lg 1 p 2 sätestab, et kui hageja on võtnud hagi tagasi, jätab kohus hagi läbi vaatamata. TsMS § 425 lg 1 esimese lause kohaselt jätab kohus hagi läbi vaatamata määrusega. TsMS § 426 lg 1 kohaselt avalduse läbivaatamata jätmise korral loetakse, et avaldust ei ole kohtu menetluses olnud. Kohus peatas 08.10.2025 määrusega võlgniku vara suhtes läbiviidav täitemenetluse ja muu sundtäitmise raha sissenõudmiseks kuni pankroti väljakuulutamiseni, ümberkujundamiskava kinnitamiseni või menetluse lõppemiseni. Maksejõuetusavalduse läbi vaatamata jätmise tõttu tuleb tühistada võlgniku vara suhtes toimuva sundtäitmise peatamine. Usaldusisikul tuleb määrus saata kohtutäiturile võlgniku vara suhtes toimuva sundtäitmise uuendamiseks. Lisaks peatas kohus 08.10.2025 määrusega kohtumenetlused tsiviilasjades nr 2-25-9791 ja nr 2-25-14928 vastavalt Tartu ja Harju Maakohtus. Käesoleva kohtumääruse jõustumisel tühistada kohtumenetluste peatamine nimetatud tsiviilasjades. Menetluskulude jaotus Valeria Sergejeva on esitanud kohtule töötasuarvestuse ja tasutaotluse, paludes määrata usaldusisikule tasu kokku 807,50 eurot. Aruande kohaselt kulus usaldusisikul J.G. maksejõuetusmenetluses ülesannete täitmiseks 8,5 tundi, sh:    Kohtudokumentidega tutvumine, vestlused võlgnikuga, võlgniku nõustamine, teabepäringud e-registritesse 1 tund; Päringud kohtutäituritele, võlausaldajatele, saadud andmete ja vastuste analüüs 4 tundi; Vara ja võlgade nimekirja koostamine, võlgnikult täiendava info küsimine 3,5 tundi. Usaldusisik on tasu palunud määrata selliselt, et arvestada usaldusisiku tunnitasuks 95 eurot, kokku tasu summas 807,50 eurot, käibemaksu ei lisandu.

§ 150lg 2, lg 1 p 2 alusel maksta usaldusisiku tasu välja pankrotivarast.

Tasu maksta välja Valeria Sergejeva pangakontole EE862200221032852791 AS Swedbank. FIMS § 54 lg 1 kohaselt on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. FIMS § 54 lg 2 sätestab, et kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses (

) ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus võib määrata usaldusisiku tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise pankrotiseaduse § 23 lõike 4 alusel ka juhul, kui pankrot kuulutatakse välja käesoleva seaduse § 45 lõike 2 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise käesoleva seaduse § 18 lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel.

§ 23

lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Kohus võib määrata ajutise halduri tasu büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb (

§ 23

lg 6).

§ 23

lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud 3 2-25-12284 maksud, välja arvatud käibemaks). Alates 01.01.2025 on kuupalga alammäär täistööajaga töötamise korral 886 eurot.

§ 23

lg 51 järgi käesoleva paragrahvi lõikes 4 ettenähtud riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Justiitsministri määrus nr 2, vastu võetud 01.02.2021, § 2 lg 1 järgi, kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33 eurot poole tunni kohta. Sama paragrahvi lõige 4 näeb ette, et käesolevas paragrahvis sätestatud tasumäärasid kohaldatakse üksnes siis, kui tasu hüvitatakse riigi vahenditest ja selles ulatuses, mis vastab riigi vahenditest hüvitatava tasu ja kulutuste summa piirmäärale. Usaldusisiku tasutaotluses ei ole märgitud, millistest allikatest peaks toimuma usaldusisiku tasu väljamaksmine. Käesolevas asjas on avaldaja avaldusest loobunud ja kohus võtab loobumise vastu ning lõpetab asjas menetluse TsMS § 428 lg 1 p 3 alusel.

§ 23

lg 41 järgi määrab kohus ajutise halduri tasu ka juhul, kui avalduse esitanud isik võtab avalduse tagasi pärast ajutise halduri nimetamist, kuid enne kohtu poolt pankrotiavalduse läbivaatamist. TsMS § 168 lg 2 järgi hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja TsMS § 168 lg-test 3-5 ei tulene teisiti. Kohus lõpetab menetluse määrusega, kuna avaldaja on avaldusest loobunud, mistõttu menetluskulud, sh usaldusisiku tasu jäävad J.G. kanda. TsMS § 172 lg 7 teine lause näeb samuti ette, et kui menetluse võib algatada üksnes avalduse alusel ja avaldus jääb rahuldamata, jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda, kui seadusest ei tulene teisiti. Asjas on teada, et võlgnikul puuduvad vahendid maksejõuetusmenetluse kulude katteks. See tähendab, et määrates usaldusisiku tasu jääb võlgniku kanda, jääb usaldusisiku tasu tõenäoliselt välja maksmata. Võttes aluseks FIMS § 54 lg 1 sätestatu (usaldusisikul on õigus saada tasu), tuleb kohtul tasu määramisel ära näidata ka allikad, mille arvelt tasu maksmine toimub. Selleks puhuks on seadusandja ette näinud tasu maksmise võimaluse riigi vahenditest ja reguleerinud selle

§ 23lg 51 kaudu ning sellele tugineva justiitsministri määruse kaudu.

Seda teeb kohus ka käesolevas menetluses ja määrab usaldusisiku tasu, võttes aluseks viidatud justiitsministri määrusest tuleneva tunnitasu 33 eurot pooltund, st 66 eurot tund. Kohtu hinnangul ei ole selliselt määratud tunnitasu ebaõiglane ja see vastab ka selle menetluse mahule ja keerukusele. Menetlus on minimaalse keerukusastmega. Kohus peab ajakulu 8,5 tundi selle menetluse mahu juures põhjendatuks. Sellest tulenevalt on justiitsministri määruses ettenähtud tasumäära 66 eurot tund rakendamisel usaldusisiku tasu 561 eurot, käibemaksu ei lisandu. Kohus loeb sellise tasu põhjendatuks, usaldusisiku tasu määratakse 8,5 tunni eest 8,5x66=561 eurot. Tasu tuleb välja maksta usaldusisiku pangakontole, nagu usaldusisik on taotlenud. Kohus kohustas 08.10.2025 määrusega J.G. tasuma usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks 900 eurot ning seda kolme osamaksega. J.G. on tasunud ühe osamakse, s.o 300 eurot kohtu deposiidikontole. Usaldusisiku tasu summas 300 eurot tuleb kanda võlgniku poolt FIMS § 19 lg 2 alusel usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks deposiidina ette tasutud vahenditest. 4 2-25-12284 Puudujäävas osas, s.o. summas 261 eurot tuleb usaldusisiku tasu jätta riigi kanda.

§ 65

lg 11 järgi Halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Usaldusisiku tasu katab ka usaldusisiku tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Usaldusisikule tasu määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise kohta tehtud määruse peale võib usaldusisik, võlgnik või võlausaldaja esitada määruskaebuse (FIMS § 54 lg 11). /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik 5