← Eesti

2-25-19485/4

Obsah (5)§ 5§ 444§ 163§ 175§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Roman Levin Otsuse tegemise aeg ja koht 10. aprill 2026. a, Tartu kohtumaja; kirjalikus menetluses Tsiviilasja number 2-25

) § 407 lg 1 kohaselt võib hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

§ 5

lg 1 kohaselt lahendab kohus hagi lähtuvalt hageja esitatud nõudest.

§ 444

lg 3 alusel teeb kohus otsuse kirjeldava ja põhjendava osata, märkides üksnes järgmist. Kohtu hinnangul on hagis esitatud asjaolud ning nõude õiguslik põhjendus piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks. VÕS § 4034 lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Kohus on kontrollinud nõude rahuldamise eeldusi ja veendunud, et laenuandja ei omandanud enne kostjaga krediidilepingute sõlmimist piisavat teavet kostja krediidivõimelisuse hindamiseks, mistõttu rikkus kostjaga krediidilepingute sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kohus märgib, et kostjal oli küll kohustus esitada laenutaotluses õiged andmed, kui laenuandjal oli ka kohustus esitatud andmeid kontrollida, seda iga lepingu sõlmimise eelselt. Krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Hindamine tuleb teha hoolsalt, küsides tarbijalt 3 asjakohast teavet ja kasutades andmekogusid, kusjuures teabe kogumise ja sellekohaste selgituste andmise kohustus on krediidiandjal. Hageja esitatud selgituste kohaselt on krediidiandja küsinud kostja pangakonto väljavõtted ja tuvastanud kostja sissetulekud, kuid ei ole kontrollinud kostja kohustusi. Igakuiste kohustuste osas on hagi kohaselt arvesse võetud kostja avaldatud 98 eurot, samas nähtub konto väljavõttest, et kostjal on juba kohustusi mitme krediidiandja ees. Sellest tulenevalt leiab kohus, et laenuandja on küll küsinud kostja pangakonto väljavõtte, kuid ei ole selle alusel teostanud piisavalt põhjalikku kostja maksevõime analüüsi.

  1. VÕS § 4034 lg 7 näeb ette, et kui krediidiandja rikub VÕS § 403 4 lg-s 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Arvestades asjaolu, et hageja ei ole kostjaga krediidilepingu sõlmimise eelselt kontrollinud piisava põhjalikkusega kostja tegelikku maksevõimet, eelkõige kostja igakuiste kohustuste olemasolu ja nende suurust, rahuldab kohus hagi osaliselt, s.o vastavalt hageja esitatud ümberarvestusele. Kuna kostja on jäänud igakuiste maksete tasumisega viivitusse ja kostjale on saadetud meeldetuletuskirju, on põhjendatud ka hageja nõue sissenõudmiskulude hüvitamiseks. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 18 628,57 eurot, intress 222,16 eurot, sissenõudmiskulu 50 eurot ja otsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 3285,85 eurot; samuti viivis 10,9% tasumata põhivõlgnevuse jäägilt aastas alates 11.04.
  2. a kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni. Arvestades, et lepingus kokku lepitud intressimäär 10,9% aastas oli väiksem, kui lepingu sõlmimise ajal kehtinud intressimäär, peab kohus VÕS § 403 4 lg-st 7 tulenevalt põhjendatuks mõista kostjalt välja viivis lepingus kokku lepitud määras.
  3. VÕS § 4034 lg-st 7 tulenevalt jätab kohus hagi rahuldamata 18 628,57 eurot ületavas osas põhivõlgnevuse ning haldustasu väljamõistmise osas. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 7.

§ 163

lg 1 näeb ette, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldab hagi 98% ulatuses, sellest tulenevalt jäävad menetluskulud 98% ulatuses kostja kanda ning 2% ulatuses hageja enda kanda. 8. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus

§ 175lg 1 esimese lause alusel kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Hagiavalduse kohaselt on hageja menetluskulude suuruseks riigilõiv 1260 eurot ja õigusabikulud 338 eurot, kokku 1598 eurot. Riigilõivu suuruse sätestab seadus, mistõttu on hageja menetluskulud riigilõivu osas põhjendatud. Asja sisu ja kestust arvestades on põhjendatud ka hageja õigusabikulud. Menetluskulude jaotust ja põhjendatud ulatust arvestades tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskulude katteks välja mõista 1566,04 eurot, s.o 98% hageja põhjendatud ja vajalikest menetluskuludest. 4 9. Vastavalt hageja taotlusele ja

§ 177

lõikele 4 märgib kohus otsuses, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Roman Levin 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.