TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-24-1402 Otsuse kuupäev 30. mai 2025 Kohtunik Karin Jõks Kohtuasi X-i (nim X) kaebus Politsei- ja Piirivalveameti n

s „Järelevalve korraldus vanglas“.

§ 2

p 1 kohaselt on üheks järelevalvetoiminguks isikute ja ruumide visuaalne või elektrooniline jälgimine.

§ 12

lg 2 kohaselt tuleb sisevalvepiirkonnas ringkäiku tehes kontrollida kambris toimuvat, üldjuhul tehakse seda visuaalselt läbi kambri uksesilma ning kui uksesilmast ei ole võimalik kambris toimuvat kontrollida, avatakse kontrollimiseks toiduluuk või kambri uks. Vangistusseadus või määrus ei sätesta nõudeid järelevalvet teostava ametniku soole olenevalt kinnipeetava soost. Üksnes kinnipeetava läbiotsimise kohta sätestab VangS § 68 lg 1, et seda teostavad kinnipeetavaga samast soost isikud. Seega olukord, kus järelevalve teostamiseks vaadatakse juhuslikul ajahetkel kaebaja kambrisse, on vanglas tavapärane. Eeltoodu ei tähenda, et politseiametniku tegevus (kaebaja kambrisse vaatamine) oli õiguspärane. Kuid see vähendab usutavust, et juhtum põhjustas kaebaja väidetud üleelamisi.

1. Iseseisvat tähendust ei ole sellel, kas tõele vastab kaebaja väide, et ta oli oma kambris alasti, kuna valmistus magama heitma. Politseiametnike ettekanded seda ei kinnita. L. Lillo ettekande (dtl 47) põhjal nägi ta, et kaebaja oli voodis pikali ja seejärel tõusis istukile. A. Konsa ettekande (dtl 48) põhjal vaatas ta vilksamisi kambrisse, nägi kambris olevat isikut pikali olekust istuli tõusmas ning seejärel lahkus kambri juurest kohe. Kui kaebaja väide vastaks tõele, siis on tegemist juhusega. PPA-le on etteheidetav see, et politseiametnik vaatas ilma sellekohase vajaduseta kaebaja kambrisse, kuid mitte see, millisel konkreetsel ajahetkel seda tehti.
2. Eeltoodule tuginedes leiab kohus, et juhtumite asjaolude põhjal ei ole usutavad kaebaja üleelamised või kannatused, mis ületaksid mittevaralise kahju tekkimise lävendi. Tingimust, et kaebajal on tekkinud kahju, ei saa pidada täidetuks. Sel juhul ei ole kahju hüvitamise nõude rahuldamine võimalik. 5 Kohus ei käsitle seda arvestades muude kahju hüvitamise nõude rahuldamise eelduste täidetust või rahalise hüvitise määramise või selle suuruse küsimust. Kohus märgib, et isegi kui möönda kaebajal mittevaralise kahju tekkimist, ei ole tegemist juhtumitega, mis tooksid Eesti kohtupraktikas kaasa rahalise hüvitise määramise kaebajale.
3. Tartu Vanglale heidab kaebaja ette õigusvastast tegevusetust, kuna kaebaja hinnangul oleks vangla pidanud teostama pidevat järelevalvet vanglas viibivate politseiametnike tegevuse üle. See kaebaja arvamus ei ole õige.

„Järelevalve korraldus vanglas“ § 20 lg 6 sätestab, et reeglina määratakse vanglasse sisenejale saatja, kuid vangla direktori või tema määratud ametniku loal ja isiku nõusolekul ei pea saatjat määrama

§ 19

lõikes 2 nimetatud isikule.

§ 19lg 2 р 6 on nimetatud politseiametnik.

Tartu Vangla kinnitas, et vaidluse all olevatel juhtudel oli politseiametnikel õigus liikuda vanglas ilma saatjata. Sel juhul puudub vangla õigusvastane tegevusetus. 08.04.2024 palus vanglaametnik politseiametnikul öelda kaebajale, et valvur teab. Kohtu hinnangul ei ole alust käsitleda seda Tartu Vangla õigusvastase tegevusena ning vanglaametniku tegevuse ja politseiametniku käitumise vahel puudub põhjuslik seos. Kohus nõustub selles osas vangla põhjendustega ja ei korda neid.

1. Ka Tartu Vangla vastu esitatud nõude lahendamisel omab tähtsust otsuse punktides 9-12 toodu. Sündmused, millega kaebaja seostab mittevaralise kahju tekkimist (ebaviisakas käitumine kaebajaga, kaebaja kambrisse vaatamine) on Tartu Vangla vastu esitatud nõude puhul samad. Kui kohus leidis, et nende sündmuste tõttu ei tekkinud kaebajal mittevaralist kahju, siis kehtib see ka Tartu Vangla vastu esitatud nõude lahendamisel.
2. Kokkuvõttes jätab kohus kaebuse tervikuna rahuldamata. Menetluskulud. Selgitused
3. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Selle sätte alusel on menetluskulude kandmine kaebaja kohustus. Vastustajad ei ole menetluskulude nimekirju ja kuludokumente esitanud ning kohus jätab HKMS § 109 lg 1 alusel menetluskulud vastustajate kasuks välja mõistmata.
4. Kohus asendab HKMS § 175 lg 3 alusel otsuse avaldamisel kaebaja nime tähemärgiga, kuna kaebaja kohtu kogemuse põhjal reeglina ei soovi oma nime avaldamist. Kui kaebaja soovib, et lahend avaldatakse täies ulatuses, siis tuleb sellest kohtule teatada. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Karin Jõks 6