Obsah (10)

§ 18§ 1§ 45§ 46§ 2§ 44§ 47§ 49§ 8§ 54

2-25-14436 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Kohtuistungisekretär Ülle Raag Määruse tegemise aeg ja koht 03. märts 2026, Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja number Tsiviilasi 2-25-14436 K.A. maksejõu

§-s 47 sätestatud kohustusi (täpsemalt kohtumääruses).

1. Pankroti väljakuulutamisega hakkavad kehtima PankrS §-s 35 sätestatud tagajärjed, sh kaotab võlgnik õiguse teha tehinguid seoses pankrotivaraga.
2. Pankrotiavalduse tagamise osas täidab kohtumäärust pankrotihaldur täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
3. Määrata usaldusisiku Helina Itteri (ik 47211034227) tasuks 330 eurot. (Käibemaksu ei lisandu).
4. Mõista usaldusisiku tasu 330 eurot välja riigi vahenditest. Tasu maksta Arexius OÜ (registrikood 14848900) arvelduskontole, konto nr EE907700771004404575 AS LHV Pank.
5. Toimetada määrus kätte võlgnikule, usaldusisikule ja pankrotihaldurile.
6. Pankrotimäärus kuulub viivitamata täitmisele.
7. Avaldada viivitamata väljaandes Ametlikud Teadaanded füüsilise isiku pankroti väljakuulutamise ja kohustustest vabastamise menetluse algatamise teade (

§ 18lg 4, Pankr

S § 33 lg 1).

1. Saata määrus pärast jõustumist p. 12 täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele. Edasikaebamise kord Määruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule. Määruskaebuse esitamisel tasuda riigilõiv. Usaldusisikule tasu määramise kohta tehtud määrusele võivad esitada määruskaebuse võlgnik ja usaldusisik 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. Muus osas ei saa määruse peale määruskaebust esitada. Asjaolud ja menetluse käik
2. K.A. esitas 03.09.2025 kohtule maksejõuetusavalduse. Võlgnik on vabaabielus ning tal on üks ülalpeetav. Võlgnikul on põhiharidus ning maksejõuetusavalduse esitamise seisuga ei tööta. Sissetulekuks on töötutoetus summas 357 eurot. Vara puudub. Kohustusi on võlgnikul vähemalt summas 35 782,10 eurot. Rahaliste kohustuste sissenõudmiseks on algatatud täitemenetlused. Makseraskused tekkisid elukallidusse tõusu ning ootamatute väljaminekute tõttu. Võlgnik taotleb pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist.
3. Helina Itter on andnud kohtule kirjaliku nõusoleku olla usaldusisik K.A. maksejõuetusmenetluses. Helina Itter kinnitas, et on sõltumatu nii võlgnikust kui ka võlausaldajatest. Kohus võttis 13.10.2025 kohtumäärusega võlgniku maksejõuetusavalduse menetlusse ja nimetas K.A. usaldusisikuks Helina Itter. Usaldusisik esitas 28.11.2025 kohtule võlgniku vara- ja võlanimekirja. Usaldusisik on kindlaks teinud võlgnikul krediidiandjate ja kohtutäiturite ees rahalisi kohustusi kokku 28 397,64 euro ulatuses, 2 põhinõudeid on sellest 20 184,24 eurot. Kõigi võlgniku kohustuste kohta on tehtud kohtulahendid (tagaseljaotsused või otsused maksekäsu kiirmenetluses) ja algatatud täitemenetlused. Kolm kohtutäiturit on esitanud tasunõuded. Võlgnikul puudub kinnisvara ja vallasvara. Võlgnik ei tööta, tema sissetulekuks on töötutoetus (kuni 26.02.2026) 396,90 eurot kuus. Ta elab koos elukaaslase ja lapsega oma vanaema juures, vanaema majas. K.A. on püsivalt maksejõuetu ja see seisund ei ole ajutine.
4. Usaldusisik toetab võlgniku pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Võlgnikul puudub vara, mille arvelt oma kohustusi täita. Võlgniku tööle saamine on raskendatud, kuna elatakse suurematest asulatest kaugel ja puudub sõiduvahend (võlgnikul ka juhtimisõigus). Võlgnik on tööd püüdnud leida ka Soomes, kuid see ebaõnnestus, kuna võlgniku oskused polnud piisavad. Võlgnik on mänginud hasartmänge põhjendusel, et saada raha võlgadest vabanemiseks. Usaldusisiku hinnangul on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks üle oma võimete elamine ja hoolimatu ning oskamatu käitumine rahaliste vahenditega.
5. Kohus pidas kohtuistungi 04.02.2026, kus osalesid K.A. ja usaldusisik Helina Itter. Võlgnik andis seletuse, et tema eesmärk menetluses on saada võlgadest vabaks. Ta üritab tööle saada ja võlausaldajatele maksta. Ka varasemalt püüdis teha kokkuleppeid võlausaldajatega, kuid siis kolis maale ja tööd enam ei olnud. Võlgnik ütleb, et ta on pikalt töötanud laotöölisena, eelistaks seda tööd. Usaldusisik selgitas, et kõigil võlgadel on maksekäsud. Võlgnik on algul siiski üritanud võlausaldajatele maksta, kuid see ei õnnestunud. Maksekäskude tegemisel ei ole vastutustundlikku laenamist hinnatud. Vara, mille arvelt kohustusi täita võlgnikul ei ole. Põhinõuete summa on üle 20 000 euro. Kohus selgitas võlgnikule pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse sisu, võlgniku kohustusi menetluse ajal, võlausaldajatele eraldiste tegemise kohustust ning võlgniku õiguseid ja kohustusi hagita menetluses. Kohus selgitas võlgnikule vajadust, et võlgniku sissetulek laekuks tema nimel olevale kontole Eesti Vabariigi krediidiasutuses. Kohtu seisukoht
6. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (

) § 1 lg 1 järgi toimub maksejõuetusavalduse esitamine ja läbivaatamine füüsilise isiku suhtes ning kohustustest vabastamise menetluse läbiviimine

-s sätestatud korras.

§ 1

lg 2 sätestab, et füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine on reguleeritud pankrotiseaduses (PankS). 6.Kohus loeb usaldusisiku esitatud andmete põhjal tõendatuks, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgnikul on kindlaks tehtud kohustusi 28 397,64 euro väärtuses. Võlgnik ei töötanud menetluse algusetapis, oli töötuna registreeritud ja praeguseks on ka see seisund lõppenud. Teadaolevad sissetulekud ja vara puuduvad. Võlgniku võlausaldajad on kiirlaenuandjad, inkassofirmad (loovutatud nõuetega). Võlanimekirjas on kaheksa nõuet. Kõigi nõuete alusel on alustatud täitemenetlused, enamus neist alustatud aastal 2025, mõni ka aastal 2024. Võlgnik K.A. on maksejõuetu ja see olukord on püsiv. Usaldusisik on hinnanud, et võlgnik võttis esimesed laenud aastal 2019, mil elas Tallinnas, kus oli vaja maksta üürikorteri eest 500 eurot pluss muud eluasemekulud. Sissetulekutest ei piisanud, kulutused olid suuremad, 3 hiljem võttis laene, et tasuda varasemate laenude osamakseid. Raha kulus igapäevaseks elamiseks. Maksejõuetuse põhjuseks on üle oma võimete elamine ja hoolimatu ja oskamatu käitumine rahaga. 7.Vaadanud maksejõuetusavalduse läbi, kuulutab kohus

§ 18lg 2 p 2 alusel välja K.A.

pankroti ja algatab K.A. kohustustest vabastamise menetluse. Kohus on kontrollinud kohtule kättesaadavatest registritest, et ei esine

§ 45

lg1, lg 3 nimetatud aluseid võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks. Kuna puuduvad seadusest tulenevad alused kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks, siis

§ 45

lg 2 alusel algatab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, menetlus algab samal ajal pankroti väljakuulutamisega. 8.Kohus nimetab pankrotihalduriks tema nõusolekul Einar Vallandi. Kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab kohustustest vabastamise menetluses pankrotihaldur usaldusisiku ülesandeid, eelkõige võlgniku nõustamises ja võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises (

§ 46lg 1). 9.Kohus avaldab pankrotimääruse kohta viivitamata teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (Pankr

S § 33 lg-d 1, 2). Kohus selgitab:         TMS § 51 lg 1 järgi lõpeb täitemenetlus võlgniku pankroti väljakuulutamisega. Tulenevalt PankrS § 36 lg-st 6 võib füüsilisest isikust võlgnik pankrotivara käsutada halduri nõusolekul. Halduri nõusolekuta tehtud käsutustehing on tühine. Pankroti väljakuulutamisel müüb pankrotihaldur võlgnikule kuuluva vara. Pankrotimenetluse eesmärgiks on võlausaldajate nõuete rahuldamine võlgniku vara arvel (PankrS § 2). Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (

§ 2lg 4).

Füüsilisest isikust võlgnik, sõltumata sellest, kas tegemist on ettevõtjaga, võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata (

§ 44

). Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. (

§ 47lg-d 1, 2).

Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (

§ 49lg 1).

Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (

§ 49lg 9).

10.Kui maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja pankrot, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast (

§ 8lg 1, Pankr

S § 146 lg 1 p 4, § 150 lg 2). Usaldusisiku tasu 4 11. Helina Itter on esitanud kohtule töötasuarvestuse ja tasutaotluse, paludes määrata usaldusisikule tasu kokku 330 eurot (käibemaksu ei lisandu). Aruande kohaselt kulus usaldusisikul K.A. maksejõuetusmenetluses ülesannete täitmiseks 5 tundi, sh: - Võlgnikuga suhtlemine - 1 t - Päringute tegemine registritest, võlausaldajatele, kohtutäituritele ja pangale - 0,5 t - Usaldusisiku aruande koostamine (päringute vastuste analüüs+lisad) – 3,5 t Usaldusisik on tasu palunud määrata järgmiselt: ajakulu 5 tundi, tasu 330 eurot, käibemaksu ei lisandu, kuna OÜ Arexius ei ole käibemaksukohustuslane. Tasu mõista välja võlgnikult K.A. või hüvitada riigi vahenditest. Tasu maksta välja OÜ Arexius pangakontole. Kohtu seisukohad usaldusisiku tasu väljamaksmise allikate kohta.

§ 54

lg 1 kohaselt on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata.

§ 54

lg 2 sätestab, et kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses (PankrS) ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus võib määrata usaldusisiku tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise pankrotiseaduse § 23 lõike 4 alusel ka juhul, kui pankrot kuulutatakse välja käesoleva seaduse § 45 lõike 2 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise käesoleva seaduse § 18 lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Kohus võib määrata ajutise halduri tasu büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb (PankrS § 23 lg 6). PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Alates 01.01.2025 on kuupalga alammäär täistööajaga töötamise korral 886 eurot. PankrS § 23 lg 51 järgi Käesoleva paragrahvi lõikes 4 ettenähtud riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Justiitsministri määrus nr 2, vastu võetud 01.02.2021, § 2 lg 1 järgi Kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33 eurot poole tunni kohta. Sama paragrahvi lg 4 järgi Käesolevas paragrahvis sätestatud tasumäärasid kohaldatakse üksnes siis, kui tasu hüvitatakse riigi vahenditest ja selles ulatuses, mis vastab riigi vahenditest hüvitatava tasu ja kulutuste summa piirmäärale. Usaldusisiku tasutaotluses on märgitud, et usaldusisiku tasu mõista välja K.A.-lt või riigi vahenditest. Asjas on teada, et võlgnikul puuduvad vahendid pankrotimenetluse kulude katteks. See tähendab, et määrates usaldusisiku tasu väljamaksmisega PankrS § 150 lg 2 alusel ehk pankrotivarast, jääb usaldusisiku tasu välja maksmata, selle väljamaksmine võiks 5 olla võimalik edaspidi menetluse kestel juhul, kui pankrotivarasse laekub raha. Asjas ei ole teada, kas laekumisi edaspidi toimub. Võttes aluseks

§ 54

lg 1 sätestatu (usaldusisikul on õigus saada tasu), tuleb kohtul tasu määramisel ära näidata ka allikad, mille arvelt tasu maksmine toimub. Selleks puhuks on seadusandja ette näinud tasu maksmise võimaluse riigi vahenditest ja reguleerinud selle PankrS § 23 lg 51 kaudu ning sellele tugineva justiitsministri määruse kaudu. Seda teeb kohus ka käesolevas menetluses ja määrab usaldusisiku tasu, võttes aluseks viidatud justiitsministri määrusest tuleneva tunnitasu 33 eurot pooltund, s.t. 66 eurot tund. Kohtu hinnangul ei ole selliselt määratud tunnitasu ebaõiglane ja see vastab ka selle menetluse mahule ja keerukusele. Tasu tuleb välja mõista riigi tuludest. Kohus peab ajakulu 5 tundi selle menetluse mahu juures põhjendatuks. Sellest tulenevalt on justiitsministri määruses ettenähtud tasumäära 66 eurot tund rakendamisel usaldusisiku tasu 660 eurot, lisandub käibemaks. Kohus loeb sellise tasu põhjendatuks, usaldusisiku tasu määratakse 5 tunni eest 5x66= 330 eurot. Tasu tuleb välja maksta ettevõtja pangakontole, mille kaudu usaldusisik tegutseb. PankrS § 65 lg 11 järgi Halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Kohus kontrollis Maksu- ja Tolliameti andmetest, et käibemaksukohustuslane. Seega tasule käibemaksu ei lisandu. OÜ Arexius ei ole Usaldusisiku tasu katab ka usaldusisiku tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, ameti kulud (kohustuslik vastutuskindlustus), sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Usaldusisikule tasu määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise kohta tehtud määruse peale võib usaldusisik, võlgnik või võlausaldaja esitada määruskaebuse (

§ 54lg 11).

/allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik 6