lg 6 alusel kehtestatud korra järgi, lähtudes 3000-eurose laenulimiidi kasutamisest ja 12 võrdsest kuumaksest.
lg 5 kohaselt märgitakse muutuva intressi või määratlemata tasude korral lepingus krediidikulukuse esialgne määr, lähtudes lepingu sõlmimise ajal kehtinud eeldustest. Kuna laenulimiidi kasutamise maht ja tasud ei ole ette teada, saab krediidi kulukuse määra arvestada üksnes eelduslikult. Esialgne krediidi kulukuse määr arvutati vastavalt lepingutingimustele ja jäi seaduses sätestatud piiridesse. Ülemmäära ületamise korral vähendatakse intressi lepingu üldtingimuste alusel. Seetõttu ei ole leping
² lg 1 mõttes tühine, arvestades, et 31.05.2020 kehtinud Eesti Panga määra järgi oli krediidi kulukuse määra ülempiir 61,56%. Lepingu hinnakirja järgi oli viivisemäär võrdne intressimääraga ehk 48,91% aastas (0,1340% päevas). Kostja pidi laenu tagastama igakuiste arvete alusel, mis edastati iseteeninduskeskkonnas ning sisaldasid muu hulgas miinimummakset, intressi, tasusid ja tähtaega. Miinimummakse oli 5% võlgnevusest või vähemalt 10 eurot. Ebapiisava makse korral jaotati laekumine esmalt sissenõudmiskulude katteks, seejärel põhiosale, intressile ning muudele tasudele ja viivistele. Kostja on lepingu alusel tasunud kokku 12 170,25 eurot, millest 5962,17 eurot arvestati põhivõla, 279,42 eurot kulude ja 5928,66 eurot intressi katteks. Kostja jäi järjestikku viivitusse mitme osamaksega (s.o juuli 2024, august 2024, september 2024 ja oktoober 2024), mistõttu krediidiandja nõue muutus sissenõutavaks ning pärast täiendava tähtaja andmist edastas krediidiandja kostjale teate lepingu lõpetamise kohta. Hageja peab vajalikuks märkida, et krediidiandjal ehk esialgsel võlausaldajal ei ole süsteemiprobleemide tõttu võimalik käesoleval hetkel lepingu ülesütlemise teatist taasesitada, mistõttu esitatakse alljärgnevalt selgitused lepingu ülesütlemise teatise edastamise asjaolude kohta. Krediidiandja teatas kostjale, et võlgnevuse tasumata jätmisel öeldakse leping üles ja see lõpeb 15. kuupäeval, mille järel muutub kogu võlg sissenõutavaks. Kuna kostja ei tasunud minimaalset tagasimakset, lõppes leping 13.11.2024 ning kogu võlgnevus muutus tasumisele kuuluvaks. Lepingu üldtingimuste kohaselt edastati teated ja arved kostjale elektrooniliselt iseteeninduskeskkonna kaudu. Riigikohus on selgitanud, et TsÜS § 69 lg 2 kohaselt loetakse e-kiri saajani jõudnuks selle saabumisel saaja või tema teenusepakkuja serverisse ning kättesaaduks hetkest, mil saajal on 2
Krediidiandja teostas lepingu kehtivuse ajal kostjale väljamakseid kokku 9839 euro ulatuses ning kostja tasus põhivõla katteks 5962,17 eurot. Seetõttu oli kostja põhivõlgnevus lepingu ülesütlemise seisuga 3876,83 eurot, mille hageja palub kostjalt välja mõista.
Vastavalt laenulepingu tingimustele ja Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehele on hagejal õigus arvestada krediidilimiidi kasutamise eest intressi 48,91% aastas, mida arvestatakse igapäevaselt kasutatud laenusaldolt. Hageja palub kostjalt välja mõista tasumata intress
lg 1 järgses seadusjärgses intressimääras summas 100,31 eurot ajavahemiku eest 10.04.2024 kuni lepingu ülesütlemiseni 13.11.2024. Hageja arvestab viivist tagastamata krediidisummalt alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast, s.o 14.11.2024 kuni hagiavalduse esitamiseni 05.09.2025, seadusjärgses viivisemääras. Selle perioodi eest võlgneb kostja hagejale viivist kokku 389,10 eurot. Edaspidi nõuab hageja viivist põhinõudelt kuni selle täieliku tasumiseni alates 06.09.2025 seadusjärgses viivisemääras ehk 10,15% aastas. Aastane viivise summa moodustab seega 393,50 eurot (3876,83 eurot × 10,15%). Hageja edastas kostjale 10.12.2024 nõudekirja, 19.12.2024 nõude meeldetuletuse ja 20.01.2025 hagihoiatuse. Sellega seoses palub hageja kostjalt välja mõista sissenõudmiskulud kokku 35 eurot (nõudekiri 25 eurot, pretensioon 5 eurot, hagihoiatus 5 eurot) lepingu alusel kahjuhüvitisena. Kostja märkis laenutaotluses, et tema keskmine netosissetulek on 1500 eurot kuus ning tal on 3+ ülalpeetavat.
Esitatud andmete põhjal leidis krediidiandja põhjendatult, et kostja on maksevõimeline ja suudab lepingujärgseid kohustusi täita, kusjuures pärast laenumaksete tasumist jäi kostjale piisav summa majapidamiskulude katteks. Krediidiandja kontrollis andmete õigsust ja krediidivõimelisust ka telefonivestluse teel. Lepingu punkti 3.4.10 kohaselt kinnitas kostja, et tal puuduvad kehtivad maksehäired ja vaidlused, mis võiksid mõjutada laenu tagasimaksmist, ning krediidiandja kontrollis selle teabe õigsust - lepingu sõlmimise ajal maksehäired puudusid. Samuti kinnitas kostja lepingu punktide 10.4.11 ja 3.4.12 alusel, et kasutab laenu tavapäraseks tarbimiseks ning on teadlik laenu võtmisega kaasnevatest kohustustest ja võimalikust mõjust oma majanduslikule olukorrale. Kõiki kogutud andmeid koondhinnangus analüüsides leidis krediidiandja põhjendatult, et kostja on krediidivõimeline ja suudab lepingujärgseid kohustusi täita. Vastutustundliku laenamise nõuete täitmisel sõltub tarbija poolt esitatava teabe sisu ja ulatus krediidilepingu liigist, suurusest, tagasimakseperioodist, krediiditoote eripärast ning tarbijast. Käesoleval juhul olid krediidivõimelisuse hindamiseks piisavad kostja esitatud andmed, aktiivsete maksehäirete puudumine ning sissetulekut arvestades jõukohane kuumakse. Krediidiandja tegevus vastas seadusele, sise-eeskirjadele ja Finantsinspektsiooni juhistele ning asjaolu, et kostja on hiljem kohustuste täitmisega viivitanud, ei tähenda 3
) § 402 lg 1 mõttes.
lg 1 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma.
lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel.
lg 1 kohaselt peab tarbijakrediidilepingu puhul tarbija avaldus kohustuste võtmiseks olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Tarbijale tuleb viivitamata anda lepingudokument või selle koopia püsival andmekandjal. Tarbija tahteavalduses peab olema selgelt ja kokkuvõtlikult märgitud
Kui vorminõue on jäetud järgimata, on leping tühine (
Kui tarbija tahteavaldus ei sisaldanud kõiki
lg-s 2 loetletud andmeid, muutub krediidileping siiski kehtivaks, kui tarbija saab laenu kätte või hakkab krediiti kasutama (
Tarbija poolt laenu kättesaamist või krediiti kasutamist peab tõendama hageja.
lg 1 kohaselt ei välista
Sidevahendi abil tarbijakrediidilepingu sõlminud tarbijale tuleb viivitamata anda lepingudokument või selle koopia püsival andmekandjal.
lg 1 ja 2 kohaselt muutub tarbijakrediidileping, milles on puudu
6. Hageja esitatud andmete kohaselt kehtib kostja poolt avatud krediidilimiidi suhtes Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe p 3 kohaselt intressimäär 48,91% aastas ja krediidikulukuse määr 61,51% aastas. Viivisemäär on võrdne intressimääraaga, s.o 48,91% aastas.
lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Eesti Panga andmetel 31.05.2020 seisuga arvutatud tarbimislaenude krediidi kulukuse määra näitaja 20,52%, mis tehti statistikas kättesaadavaks 25.06.2020 ning oli tarbijakrediidi kulukuse ülempiiri alusena kohaldatav alates 01.07.2020 kuni 31.12.2020. Kostjale laenulepingu alusel antud laenu krediidi kulukuse määr oli 61,51% aastas, mis ei ületanud laenu väljastamise ajal kehtinud seadusest tulenevat krediidi kulukuse ülempiiri. 7. Järgnevalt analüüsib kohus seda, kas esialgne võlausaldaja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selline kohustus tuleneb krediidiandjale
Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on krediidivõimeline (teabe saamise kohustus), ja hindama tarbija krediidivõimelisust (krediidivõimelisuse hindamise kohustus). Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja omandama teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja
lg 3 esimese lause järgi vajaduse korral küsima tarbijalt teavet ja kasutama asjakohaseid andmekogusid. Krediidiandja peab teavet koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (
Samuti peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 p-des 1-3 (ka
Seega peab krediidiandja tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta: tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4); tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3); 5
lg 13 kohaselt tõendab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist vaidluse korral krediidiandja. Hagiavalduse kohaselt kontrollis krediidiandja kostja isikusamasust ja maksekäitumist ning tugines krediidivõimekuse hindamisel kostja esitatud andmetele (sh telefonivestluse käigus saadud infole) ja Creditinfo andmetele. Kogutud teabe (sissetulekud, kohustused, maksekäitumine) alusel tehti vastutustundliku laenamise põhimõttest lähtuv kaalutletud otsus krediidilimiidi väljastamiseks, leides põhjendatult, et kostja on krediidivõimeline. Krediidiandjal ei ole võimalik võtta krediidivõimekuse hindamisel arvesse andmeid, mis ei ole talle mitte kuidagi kättesaadavad või nähtavad või mida laenusaajale ei avaldata. Samuti on kostjale selgitatud lepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi (leping ja Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabeleht). Kostja on lepingu allkirjastanud ja kinnitanud, et laenulepingu tingimused on temale arusaadavad. Krediidi võtmisel ei lasu kogu vastutus krediidiandjal, vaid ka tarbija ise peab käituma vastutustundlikult ning esitama krediidiandjale vaid tõest informatsiooni. Hageja ei ole algne krediidiandja, vaid on nõude omandanud loovutamise teel ning tugineb esialgse võlausaldaja esitatud selgitustele ja tõenditele. Täiendavaid dokumente ei ole hagejal võimalik esitada, kuna need puuduvad ka loovutajalt saadud materjalides. Kohus leiab, et hageja hagiavalduses ja 21.11.2025 seisukohas toodud väited ei ole põhjendatud ega piisavad, et lugeda vastutustundliku laenamise põhimõte täidetuks. Hageja piirdub üldiste väidetega krediidiandja tavapärase praktika, sise-eeskirjade ja tarbija kohustuste kohta, kuid ei tõenda konkreetses vaidlusaluses krediidisuhtes, et krediidivõimelisuse hindamine toimus tegelikult piisava hoolsusega ja individuaalselt. Pelgalt kostja esitatud andmetele ja üldisele registripäringule tuginemine ei vabasta krediidiandjat kohustusest veenduda teabe usaldusväärsuses ega võimalda tagantjärele eeldada, et krediidiotsus oli kaalutletud ja põhjendatud. Samuti ei saa hageja vastutustundliku laenamise nõuete täitmist põhjendada üksnes Riigikohtu üldise seisukohaga pangakonto väljavõtte mittevajalikkuse kohta, kui puuduvad konkreetsed ja kontrollitavad tõendid selle kohta, millist „muud piisavat teavet“ tegelikult koguti ja kuidas seda hinnati. Asjaolu, et hageja ei ole algne krediidiandja ning tal puuduvad täiendavad dokumendid, ei saa minna kostja kahjuks ega asenda seadusest tulenevat tõendamiskoormist. Hagiavaldusest nähtub, et esialgne krediidiandja tugines kostja maksevõime hindamisel laenutaotluses esitatud andmetele, maksehäireregistri andmetele ning telefonivestluse käigus saadud teabele. Samas on kostja poolt erinevates allikates esitatud andmed omavahel vastuolulised. Laenutaotluses märkis kostja oma sissetulekuks 1500 eurot ja kohustusteks 0 eurot ning kinnitas vähemalt kolme ülalpeetava olemasolu. Telefonivestluses krediidiandja 6
lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub sama paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks
§-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Selleks, et hageja saaks nõuda kostjalt kohustuse täitmist, peab kostja kohustus olema muutunud sissenõutavaks (
Hageja tugineb hagiavalduse punktis 1.20 asjaolule, et leping kostjaga on 13.11.2025 üles öeldud (dtl 5). Lepingu ülesütlemise tõendamiseks esitas hageja meeldetuletuse lepingu lõpetamisest (dtl 51). Olukorras, kus hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, ei ole hagejal õigust nõuda lepingus kokkulepitud intressi, vaid ta saab nõuda seadusjärgset intressi. Lepingu sõlmimise ajal 2020. aastal oli seadusjärgne intress 0%, samas hagiavalduse p-s 2.2 esitatud väljavõttest (dtl 47) nähtuvalt on seisuga 13.11.2024 seisuga tasumata intress 100,31 eurot. Vaadates kohtule esitatud arveid (dtl 47-50), siis viimasena, s.o 15.11.2024 esitatud arves (dtl 50) on märgitud, et laenujääk eelmisest perioodist on 4229,86 eurot, meeldetuletuskirja väljastamine 10 eurot (5+5) ja intress 342,54 eurot. Minimaalne maksmisele kuuluv summa 229,12 eurot. Arvel on märgitud, et võlgnevus on 660,80 eurot. Kuivõrd hagejal ei olnud õigust nõuda lepingujärgset intressi ja seadusjärgne intress oli 0%, siis ei ole hageja tõendanud, et kostja oli võlgnevuses.
Tallinna Ringkonnakohus on tsiviilasja nr 2-22-147995 p-s 12.2 selgitanud, et kui krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet ja hageja ei ole toonud esile, et krediidiandja oleks
⁴ lg 7 kohaselt määranud uuesti tagasimaksed ja need kostjale teatavaks teinud, ei saanud maakohus hageja nõuet ja hagis esile toodud asjaolusid arvestades hagi osaliselt rahuldada. Ringkonnakohus selgitas samuti, et ilma vastava ümberarvutuseta ei ole kohtul võimalik hagi osaliselt rahuldada, sest hagi rahuldamiseks peab hageja tooma esile ja tõendama oma nõude aluseks olevad asjaolud, sh selle, millised ümberarvutuste järgsed maksed on muutunud sissenõutavaks. Kohus saab piisava teabe puudumisel jätta hagi täies ulatuses rahuldamata. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-141-13 p-s 17 rõhutanud, et pooled peavad esitama kohtule asja lahendamiseks olulised faktilised asjaolud üldjuhul kirjalikult taasesitatavas vormis oma avaldusena (eelkõige hagis ja vastuses) ja kohus ei või tugineda otsuses asjaolule, mida pool asja läbivaatamisel ei esitanud. Kohus ei pea ise esitatud tõenditest asjaolusid otsima, vaid pool peab kohtule viitama, millistele asjaoludele ta tugineb. 10. Kohus on seisukohal, et kuna laenuandja ei ole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ning hageja ei ole esitanud
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.