← Eesti

2-25-1520/8

Obsah (6)§ 661§ 428§ 430§ 432§ 173§ 168

2-25-1520 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 14. oktoober 2025, Jõgeva kohtumaja Kohtunik Ülle Raag Tsiviilasja number 2-25-1520 Tsiviilasi M.J. hagi M.N. vastu elatise nõud

§ 661

lg 4 alusel lühendada käesoleva määruse peale määruskaebuse esitamise tähtaega 2 (kahe) päevani määruse kättetoimetamisest arvates. 1 ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK M.J. esitas 28. jaanuaril 2025 kohtule hagiavalduse M.N.-i vastu elatise nõudes. Kohus võttis hagi menetlusse 31.01.2025, küsis kostjalt vastuse. Kostja vastas 28.02.2025, vaieldes vastu nõude suurusele. Kostja teatas 18.09.2025 kohtule, et pooled peavad läbirääkimisi kompromissi sõlmimiseks. 13.10.2025 esitasid pooled kohtule allkirjastatud kompromissi, mille paluvad kohtul kinnitada. Kompromissi kohaselt kostja on nõus maksma hagejale igakuiselt elatist tagasiulatuva perioodi eest ja edasiulatuvalt kuni hageja täisealiseks saamiseni 250 eurot kuus. On esitatud tasumata elatisesummade arvutused ja kokkulepe võlgnetava summa tasumise kohta 12 kuu jooksul, igakuiselt 330 eurot. Tasumisele kuuluv igakuine summa on 583 eurot (millest 250 eurot jooksev elatis ja 330 eurot võlgnevuse katteks) kuni kogu võlgnevuse tasumiseni. KOHTU SEISUKOHT Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et poolte kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi ning on võimalik kinnitada. Kohus kinnitab kompromissi ja lõpetab asja menetluse. Vastavalt

§ 428

lg 1 p-le 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.

§ 430

lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.

§ 430

lg 3 järgi ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus selgitab kompromissi sõlmimise ja menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi:

§ 432

näeb ette, et menetluse lõpetamise korral kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kooskõlas

§ 430

lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt

§ 430

lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Pooled kinnitavad kompromissis, et nad on teadlikud kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest. Pooled on kompromissiga kokku leppinud, et lühendavad määruskaebuse esitamise tähtaega kahe päevani. Kohus leiab, et

§ 661lg 4 alusel saab poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega lühendada.

Menetluskulude jaotus

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. 2

§ 168

lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kompromissiga kokku leppinud, et kumbki pool kannab oma menetluskulud ise. Seega jäävad asja menetluse lõpetamisel menetlusosaliste menetluskulud poolte endi kanda. Kohtu poolt kindlaksmääratavaid menetluskulusid ei ole. /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.