Obsah (4)

§ 28§ 4§ 121§ 104

KOHTUMÄÄRUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Mait Laaring Määruse tegemise aeg ja koht 4. märts 2026, Tallinn Haldusasja number 3-26-509 Haldusasi X. X kaebus Tallinna Ringkon

) § 121 lg 4, § 204 lg 1). Kaebaja peab saatma kinnituse menetlusdokumendi kättesaamise kohta kohtule viivitamata. Kohus ei luba menetlusosalisel ega tema esindajal oma õigusi kuritarvitada, menetlust venitada ega kohut eksitusse viia. Asja õiget, kiiret ja võimalikult väikeste kuludega menetlemist pahatahtlikult takistavat (sh menetlusdokumentide vastuvõtmisega viivitavat) või kirjalikus avalduses end sündsusetult või kohtu või teise menetlusosalise suhtes lugupidamatult väljendanud menetlusosalist või esindajat võib kohus trahvida (

§ 28lg 2).

Kontaktandmete muutumisel on kaebaja kohustatud kohtule viivitamata edastama oma uued kontaktandmed (e-posti ning elukoha aadressi). Avaldatavas kohtulahendis asendatakse kaebaja nimi tähemärkidega. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X. X (kaebaja) esitas 23.02.2026 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palub tühistada väidetavalt ebaseaduslik hagejalt menetluskulude väljamõistmise otsus tsiviilasjas nr 2-
2. KOHTU PÕHJENDUSED 2.

§ 4

lg 1 kohaselt kuulub halduskohtu pädevusse avalik-õiguslike vaidluste lahendamine.

§ 121

lg 1 p 1 järgi tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. 3-26-509

1. Kaebaja taotlus, tsiviilasjas määratud menetluskulude väljamõistmise tühistamine, ei kuulu lahendamisele halduskohtumenetluses, vaid maakohtus tsiviilasja menetluse raames. Kaebajal on olnud võimalus vaidlustada tsiviilasjas nr 2-19-7432 Harju Maakohtu 04.03.2022 otsus, kuid Tallinna Ringkonnakohus jättis 05.04.2022 määrusega apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata, kuna apellatsioonkaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks ringkonnakohtu kolleegium kaebust rahuldada. Seega on kaebaja saanud võimaluse vaidlustada maakohtu otsus. See tähendab, et kuna kaebaja ei nõustunud tsiviilasjas nr 2-19-7432 temalt välja mõistetud menetluskuludega, oli tal võimalik seda vaidlustada samas tsiviilasja menetluses. Ringkonnakohtu 05.04.2022 määruse peale esitatud määruskaebuse menetluse lõpetas Riigikohus 25.04.2022 määrusega, kuna kaebaja loobus riigi õigusabi taotlusest, ja selgitas, et tal ei ole jõudu ega tahtmist vaidlusaluses tsiviilasjas rohkem edasi kaevata.
2. Seega on kaebaja saanud realiseerida kohtulahendi vaidlustamise õiguse viidatud tsiviilasjas, mille menetlus on jõustunud kohtulahendiga lõppenud. Halduskohus ei ole tsiviilasju lahendavate kohtute suhtes kõrgemaks kohtuastmeks, kuhu saaks pöörduda tsiviilkohtus lõplikult lahendatud küsimuse uueks otsustamiseks.
3. Kuna kaebaja on pöördunud halduskohtusse, tuleb tema kaebus

§ 121lg 1 p 1 alusel tagastada.

6.

§ 104

lg 5 p 2 järgi tasutud riigilõiv tagastatakse, kui kohus tagastab kaebuse selle esitajale, välja arvatud juhul, kui see toimub

§ 121lg 2 alusel. Kuna kaebaja ei ole riigilõivu tasunud, siis ei tõusetu ka riigilõivu tagastamise küsimust. /allkirjastatud digitaalselt/ Mait Laaring kohtunik 2