← Eesti

2-25-18933/4

KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtunik Harju Maakohus Nele Seping Kohtujurist Triin Saluorg Määruse tegemise aeg ja koht 29.04.2026, Rapla Tsiviilasja number Tsiviilasi 2-25-18933 Menetlustoiming Avalduse läbi va

) § 361 lg-te 1, 3 ja 4 kohaselt uuendab kohus peatunud või peatatud menetluse poole taotlusel või omal algatusel määrusega pärast seda, kui menetluse peatamise aluseks olnud asjaolud on ära langenud. Menetlus loetakse uuendatuks uuendamise määruse pooltele kättetoimetamisega. Uuendatud menetlus jätkub sealt, kus see pooleli jäi. 5. Kohus loeb käesolevaga tsiviilasja menetlusosalistele kättetoimetamisega. menetluse uuendatuks käesoleva määruse 6. Kohus leiab, et hagi tuleb jätta läbi vaatamata. 7.

§ 423

sätestab hagi läbi vaatamata jätmise alused.

§ 423lg 3 kohaselt võib kohus jätta hagi läbi vaatamata ka muul seaduses nimetatud juhul. 8. Pankrotiseaduse (Pankr

S) § 43 lg 2 kohaselt kui enne pankroti väljakuulutamist alanud kohtumenetluses on varaline nõue võlgniku vastu või kaebus võlgniku suhtes tehtud avalikõigusliku rahalise nõude kohta käiva haldusakti peale, mille kohta ei ole veel tehtud lahendit, jätab kohus nõude või kaebuse läbi vaatamata, välja arvatud rahalise karistuse või konfiskeerimise või selle asendamise määramise otsustamine kriminaalmenetluses ning elatise kohustuse nõue tsiviilkohtumenetluses, samuti kaebus väärteoasjas mõistetud rahatrahvi kohta.

  1. Võlgniku vastu esitatud varalised nõuded, mille võlausaldajad saavad esitada võlgniku pankrotimenetluses, tuleb jätta läbi vaatamata, et tagada võlausaldajate võrdne kohtlemine ja nõuete rahuldamine kollektiivses menetluses, nagu on selgitanud ka Riigikohus (RKTKo 01.03.2017, 3-2-1-145-16, p 13.2).
  2. Kohus leiab, et kuivõrd käesolevas tsiviilasjas on alanud kohtumenetlus enne kostja pankroti välja kuulutamist ning otsust veel kohtu poolt tehtud ei ole, siis tuleb jätta hageja poolt esitatud hagi läbi vaatamata PankrS § 43 lg 2, FIMS § 43 ja

§ 423lg 3 alusel. 11. Pankr

S § 44 lg 1 järgi võivad pärast pankroti väljakuulutamist pankrotivõlausaldajad esitada oma nõudeid võlgniku vastu ainult pankrotiseaduses sätestatud korras ning nõuete rahuldamine toimub samuti pankrotiseaduses sätestatud korras.

  1. Seega kuna välja on kuulutatud kostja pankrot, ei ole hagejal võimalik esitada oma nõudeid kostja vastu hagimenetluses, vaid pankrotimenetluses.
  2. Pankroti väljakuulutamisega moodustus kostja (võlgniku) varast pankrotivara ning kostja vara valitsemise õigus läks üle pankrotihaldurile (PankrS § 35 lg 1 p-d 1 ja 2). Selle ja hagi läbi vaatamata jätmise tõttu ei kinnita kohus poolte esitatud kompromissilepingut. Võlausaldajatel tuleb võlgniku vastu nõuded esitada pankrotiseaduses sätestatud korras pankrotimenetluses.
  3. PankrS § 431 lg 3 sätestab, et kui kohus jätab nõude PankrS § 43 lg-s 2 sätestatud juhul läbi vaatamata, jäävad poolte menetluskulud poolte endi kanda, kui kohus ei otsusta teisiti.
  4. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus käesolevas asjas menetluskulud poolte endi kanda. 2
  5. Kohus selgitab, et hagejal on võimalik esitada taotlus hagi esitamisel tasutud riigilõivu tagastamiseks

§ 150lg 1 p 3 alusel.

Tulenevalt

§ 150

lg-st 4 tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti.

§ 150

lg 6 kohaselt lõpeb riigilõivu tagastamise nõue kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist. /allkirjastatud digitaalselt/ Nele Seping kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.