← Eesti

2-22-19076/19

Obsah (5)§ 361§ 429§ 173§ 168§ 150

KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtunik Konsultant Määruse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Harju Maakohus Kai Härmand Melmariin Salumäe 10.04.2026.a Tallinn 2-22-19076 Tsiviilasi Osaühing UNV Varahaldus ha

) § 361 lg-st 1 uuendab kohus peatunud või peatatud menetluse poole taotlusel või omal algatusel määrusega pärast seda, kui menetluse peatamise aluseks olnud asjaolud on ära langenud. Tsiviilasja 2-23-447 menetlust lõpetav lahend jõustus 25.03.2024. Seega on tsiviilasjas 2-22-19076 ära langenud menetluse peatamise aluseks olnud asjaolud ning menetlust tuleb uuendada. 3. Menetlus loetakse

§ 361lg 3 järgi uuendatuks uuendamise määruse pooltele kättetoimetamisega.

Vastavalt

§ 361lg-le 4 jätkub uuendatud menetlus sealt, kus see pooleli jäi.

  1. 11.03.2026.a esitas hageja kohtule hagist loobumise avalduse.
  2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.

§ 429

lg 1 sätestab, et hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Vastavalt

§ 429

lg-le 4 ei võta kohus vastu tsiviilkohtumenetlusteovõimetu hageja seadusliku esindaja avaldatud hagist loobumist, kui hagist loobumine on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega, samuti muul juhul, kui hagist loobumisega rikutaks olulist avalikku huvi. 6. Kohus, tutvunud asja materjalidega, leiab, et hageja taotlus tuleb rahuldada ning hagist loobumine tuleb vastu võtta. Kohus peab vajalikuks seejuures osundada

§-le 432, mille kohaselt ei saa hageja menetluse lõpetamise korral uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses sama hagieseme üle samal alusel. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. 7.

§ 173

lg 1 I lause kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. 8.

§ 168

lg 4 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Pooled on kohtule esitanud ühistaotluse menetluskulude jaotamise osas, milles paluvad kohtul jätte menetluskulud poolte endi kanda (dtl 200). Kohus rahuldab poolte taotluse. 9.

§ 150

lg 2 p 2 alusel pool tasutud riigilõivust tagastatakse, kui hageja loobub hagist. Hageja on hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu summas 420 eurot. Seega kuulub hagejale tagastamisele riigilõiv summas 210 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Kai Härmand Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.