Obsah (7)

§ 234§ 200§ 33§ 242§ 38§ 21§ 198

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 21. jaanuar 2026, Tallinn Väärteoasja number 4-25-4380 Kohtukoosseis Kohtunik Aulike Salo Kohtuistungi sekretär Hanne-

) § 234 lg 1 ja § 242 lg 1 järgi Vaidlustatud lahend Istungil osalenud isikud Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Pärnu politseijaoskonna

1. novembri 2025 üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 2501,25,000090 menetlusalune isik X menetlusaluse isiku kaitsja vandeadvokaat Indrek Sirk kohtuvälise menetleja PPA Lääne prefektuuri esindaja Mari Tetsmann RESOLUTSIOON Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 29 lg 1 p 1, § 132 p 3, § 133-135, kohus otsustas:
2. Rahuldada X kaebus Politseipolitseijaoskonna
3. novembri 2501,25,
4. ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Pärnu 2025 üldmenetluse otsusele väärteoasjas nr
5. Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Pärnu politseijaoskonna
6. novembri 2025 üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 2501,25,000090 osaliselt, s.o X süüditunnistamises ja karistamises

§ 234lg 1 järgi.

3. Tühistatud osas teha uus otsus, millega lõpetada väärteomenetlus X suhtes

§ 234lg 1 järgi, kuna teos puuduvad väärteo tunnused.

1. Muus osas jätta muutmata Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Pärnu politseijaoskonna
2. novembri 2025 üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 2501,25,
4. Rahuldada X taotlus õigusabi eest makstud tasu hüvitamiseks.
5. Välja mõista X kasuks õigusabi eest makstud tasu hüvitamiseks 3844,20 eurot riigi eelarve vahenditest. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsus on kuulutatud lõpposana. Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule menetlusalune isik advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsiooniteatise saamisel on põhistusi sisaldav tervikotsus kättesaadav Harju Maakohtu kantseleis
6. märtsil
7. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates motiveeritud otsuse kättesaadavaks tegemisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Kohtuvälise menetleja otsus
8. Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri
9. novembri 2025 otsusega väärteoasjas nr 2501,25,000090 karistati Xd liiklusseaduse (edaspidi

) § 234 lg 1 alusel rahatrahviga 1200 eurot ning liiklusseaduse § 242 lg 1 alusel rahatrahviga 96 eurot.

1. Otsuse kohaselt heidetakse Xle ette seda, et
2. mail 2025 kell 18.45 juhtis ta mootorsõidukit Pärnu maakonnas, Tallinn-Pärnu-Ikla maantee
3. km, suunaga Läti Vabariik, eiras tahtlikult politseiametniku poolt antud sõiduki kohustuslikku peatamismärguannet. Peatumismärguanne oli antud

§ 200lg 1 kehtestatud korras.

Peatumismärguanne oli antud ees sõitva sõiduki juhile taga sõitvalt politseivärvides alarmsõidukilt ühel ajal sinise ja punase töötava märgutulega. Samuti heidetakse talle ette, et täpselt tuvastamata ajal, kuid mitte varem kui

1. mail 2025 kella 17.30 ning mitte hiljem kui
2. mail 2025 kella 22.00 paiku Tallinn-Pärnu-Ikla maantee 128,
3. km (Pärnu linn, Ehitajate tee, Ristiku ja Niidu tn vahel), suunaga Niidu tn (Tallinn), juhtis mootorsõidukit, kasutas telefoni ilma käsi vabaks jätva vahendita. Menetlusalusele isikule omistatakse

§ 33lg 11 p 1 ja § 38 lg 1 rikkumist.

Väärteod on kvalifitseeritud § 242 lg 1 ja § 234 lg 1 järgi. Kaebus kohtuvälise menetleja otsuse peale 2 3. Menetlusaluse isiku kaitsja esitas kohtuvälise menetleja otsusele kaebuse, milles vaidlustab otsuse osaliselt. Menetlusalune isik ei vaidlusta talle

§ 242lg 1 alusel määratud rahatrahvi.

X vaidlustab

§ 234

lg 1 järgi määratud karistuse ja palub selles osas väärteomenetlus lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel seoses väärteotunnuste puudumisega.

1. Kaebuse kohaselt sõitis X
2. mail 2025 Eestist Lätti driftivõistlustele, tema autos oli veel kaks inimest. Ikla piiripunkti juures nägi ta seismas politseisõidukit, mille juures olid politseinikud, kuid talle ei antud mitte mingit märguannet peatumiseks. Edasi sõites on kuni riigipiirini kurv. Umbes riigipiiri asukohas (konkreetse riigipiiri asukoha sai menetlusalune isik teada hiljem, mitte samal päeval) sai X autos olnud kaaslaste elevuse järgi aru, et midagi on toimumas ning peeglisse vaadates nägi tagapool vilkuritega autot. Kui ta sai aru, et soovitakse teda peatada, siis oli ta jõudnud teelõigule, kus temast paremale jäi kõrge äärekivi. See oli peatumiseks sobimatu koht, kuid ca 100 meetri pärast nägi ta laia teepeenart, kus ta jäi seisma. Tagapool olnud politseiauto tegi aga hooga tagasipöörde ning sõitis tagasi. Menetlusalune isik jäi ootama, kuid midagi edasi ei toimunud. Kui ta oleks näinud politseisõidukit tagapool seismas, siis oleks ta ilmselt sõitnud ka tagasi, kuid politseiauto lahkus järsult kiirendades tagasi Pärnu suunas ja kadus kurvi taha. Hiljem Lätis peatas Läti politsei auto, kontrollis joovet ja soovis head teed. Mitte mingit etteheidet peatumismärguande eiramise kohta ei tehtud. Hiljem selgus, et Läti politseile edastatud teave ei sisaldanud etteheidet peatumismärguande eiramisele.
3. Otsuse tegemise aluseks on üks YouTube keskkonnas avaldatud video, millele kohtuväline menetleja suures osas oma otsust tehes on tuginenud. Kohtuväline menetleja on teinud sellest videost mitmeid meelevaldseid järeldusi, mis ei vasta tõele ning ei ole üldse tajutavad sellest videost. Kaebuse esitaja ei ole seda videot filminud, ta ei ole seda kokku monteerinud ega ole seda ka postitanud YouTube keskkonda. Kaebuse esitaja on selgitanud juba varasemas menetluses, et videosalvestus ei ole originaalne ega täielik, s.t osa algsest filmitud videost on ära lõigatud, videole on lisatud visuaalseid efekte ning heli. Originaalset heli sellel videolõigul ei ole – kuuldav tekst ei ole räägitud samal ajal, kui on filmitud videolõik. 6.

§ 234näeb karistamise alusena ette, et peatamismärguande eiramine peab olema tahtlik.

Tahtlus eeldab, et menetlusalune isik teab, et talle on antud peatamismärguanne ning ta ei täida pärast peatamismärguande saamist kohustust oma sõiduk peatada.

1. Politseisõiduk seisis algselt riigipiirist 384,4 meetri kaugusel ning ükski politseinik ei andnud menetlusalusele isikule mitte mingit märguannet peatumiseks. Politseisõiduk seisis vasakul pool tee ääres ning politseinikud olid autost väljas. Vilkurid ei töötanud ning peatumismärguannet ei antud. Kui menetlusalune isik oli neist möödunud, siis läksid politseinikud oma autosse ning hakkasid Xle järele sõitma. Vaatlusprotokollis on tehtud märkus, et vahemaal riigipiirini tajutavaid takistusi ei esine. See on täiesti vale. Otsejoones jääb kahe koha vahele hoone ning kurv.
2. Sellest, et tegemist võiks olla peatamise märguandega, sai X aru alles siis, kui ta oli teisel pool riigipiiri. Sellest, et ta oli ületanud riigipiiri, sai ta üldse aru alles hiljem, mitte peatumismärguande saamise ajal.

§ 38

lg 1 sätestab, et kui liiklusjärelevalve teostaja pole peatumiseks kohta näidanud, peab juht peatama sõiduki sõidutee parempoolsel teepeenral, selle puudumisel sõidutee parempoolse ääre lähedal. Tähelepanu tuleb pöörata ka

§ 200

lõikele 5, mis sätestab, et sõiduk tuleb peatada selliselt, et juhil oleks võimalik seisma jääda parempoolsel teepeenral, selle puudumisel sõidutee parempoolse ääre lähedal, nii et see ei ohustaks ega takistaks liiklust. X asus peatamise märguannet nähes sõiduteel kohas, kus suunavööndi laius on ca 3,5 meetrit. Suunavööndeid eraldab pidevjoon ning 3 paremal pool teed on kõrge äärekiviga eraldussaar.

§ 21

lg 2 p 7 sätestab, et sõidukit ei tohi peatada kohas, kus suunavööndit või sõidurada tähistava pideva märgisjoone ja peatatud sõiduki vahe oleks alla kolme meetri. Seega oli ilmselgelt tegemist kohaga, kus sõiduk oleks ohustanud ja takistanud liiklust. Peatumismärguannet andnud politseinikud ei jäänud väidetava peatumismärguande eiramise järel mitte seisma riigipiirile, vaid politseiauto juht tegi sõidukit peatamata järsu tagasipöörde, lülitas vilkurid välja ning sõitis kiirendades tagasi. Seega loobusid politseinikud otsusest sõiduk peatada või sellega edasi tegeleda. Hilisem peatamine Läti politsei poolt kinnitas, et mitte mingit põhjust peatamise märguannet eirata ei olnud ning Lätis jäi menetlusalune isik pärast peatamise märguande andmist samuti seisma. 9. Video kinnitab, et autojuhi jaoks muutus temast tagapool olev politseisõiduk nähtavaks ajal, kui menetlusaluse isiku auto oli juba riigipiiril. Kohe nähtavaks muutumise hetkel ei pidanud menetlusalune isik aru saama sellest, et teda tahetakse peatada. Juht ei sõida pidevalt tahavaatepeeglisse vaadates, vaid eelkõige vaatab ettepoole. Kõrvalistujal on vabam tegevus, kuid seda, mida nägi ja tajus kõrvalistuja, ei saa automaatselt omistada juhile. Mitusada või mitukümmend meetrit tagapool olev politseisõiduk ei ole kindlasti

§ 200lg 1 p 3 mõttes taga sõitev alarmsõiduk.

Seega hetkeks, kui objektiivselt sai lugeda olukorda sõiduki peatamise märguande andmiseks taga sõitvat alarmsõidukilt, oli jõudnud menetlusalune isik üle riigipiiri, st ta asus tegelikult juba väljaspool Eesti Vabariiki ehk KarS § 6 lg 1 mõttes väljaspool karistusseadustiku ruumilist kehtivusala. Menetlus Harju Maakohtus 10. Kohtuvaidlustes jäid kaitsja ja menetlusalune isik kaebuse juurde, paludes kohtuvälise menetleja otsus tühistada ja väärteomenetlus

§ 234

rikkumise osas lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel ning hüvitada menetlusalusele isikule valitud kaitsjale makstud tasu.

1. Kohtuväline menetleja leidis, et asjas on tehtud õige ja objektiivne otsus, karistus on määratud proportsionaalselt ning palus jätta otsus muutmata ja menetlusaluse isiku kaitsja kaebus rahuldamata. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
2. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.
3. Vaidlustatud otsuses on menetlusalusele isikule heidetud ette

§ 33lg 11 p 1 nõude rikkumist.

Xle heidetakse ette sõiduki juhtimise ajal telefoni kasutamist ilma käsi vabaks jätva vahendita. Selles osas X ei ole otsust vaidlustanud. Sellisel juhul puudutab VTMS § 123 lg-st 2 tulenev maakohtu ab ovo korras arutamise kohustus vaid seda väärtegu, mille eest karistamist on vaidlustatud. Kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebuses vaidlustamata väärtegusid ei ole maakohus pädev arutama (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 5. oktoobri 2007 otsus asjas nr 3-1-1-42-07, p 5.4 ja 27. septembri 2006 otsus asjas nr 3-1-1-66-06, p 8). Tulenevalt eeltoodust jätab kohus Xle

§ 33

lg 11 p 1 rikkumise eest

§ 242

lg 1 alusel määratud rahatrahvi osas seisukohta kujundamata ning kohtuvälise menetleja otsuse muutmata.

1. Menetlusalusele isikule heidetakse ette sedagi, et juhtides
2. mail 2025 mootorsõidukit, eiras tahtlikult politseiametniku poolt antud sõiduki kohustuslikku peatumismärguannet. Kohtuväline menetleja karistas Xd

§ 38lg 1 nõuete rikkumise eest.

4 15.

§ 38

lg 1 sätestab, et juht on kohustatud sõiduki peatama, kui selleks on kehtestatud korras märguande andnud politseiametnik, abipolitseinik või muu isik, kelle pädevus selleks tuleneb seadusest või seaduse alusel antud muust õigusaktist. Kui liiklusjärelevalve teostaja pole peatumiseks kohta näidanud, peab juht peatama sõiduki sõidutee parempoolsel teepeenral, selle puudumisel sõidutee parempoolse ääre lähedal.

1. Arutataval juhul ei ole vaidlust selles, et
2. mail 2025 kella 18.45 ajal juhtis X Tallinn-Pärnu-Ikla mnt
3. km suunaga Läti poole sõidukit BMW. Nimetatut tunnistas menetlusalune isik ise, seda kinnitavad ka tunnistajad HJ, RN ning liiklusjärelvalvet teostanud politseiametnikest tunnistajad RP ja MM, ent see asjaolu on kinnitust leidud ka kohtuistungil uuritud videosalvestisega „1 Mistake is all it takes in drifting.mp4“.
4. Tegemaks isikule etteheidet

§ 38

lg 1 rikkumises, on obligatoorne, et peatumise korraldus anti politseiametniku või muu

§ 38lg-s 1 nimetatud isiku poolt ja peatumismärguanne anti nõuetekohaselt.

18.

§ 198

sätestab, et liiklusjärelevalvet teostatakse jalgsi või sõidukiga, liikuvas või paikses toimkonnas, teisaldatava või statsionaarse tehnilise vahendiga. Järgnevalt analüüsib kohus asjaolu, kas politsei andis peatumismärguande nõuetekohaselt. 19.

§ 200sätestab mh sõiduki peatamise liiklusjärelevalve teostamisel.

Peatamise märguande juhile annab liiklusjärelevalve teostaja § 200 lõike 1 punkti 1 kohaselt käega (sauaga, helkurkettaga, punase märgutulega); punkti 2 kohaselt politseivärvides alarmsõidukist käesoleva lõike punktis 1 loetletud märguannetega või valjuhääldi kaudu; punkti 3 kohaselt ees sõitva sõiduki juhile taga sõitvalt alarmsõidukilt ühel ajal sinise ja punase töötava vilkuriga; punkti 4 kohaselt tsiviilvärvides alarmsõidukist sisselülitatud sinise ja punase vilkuriga või sisselülitatud sinise ja punase märgutulega, andes vajaduse korral lisaks valjuhääldi kaudu korralduse sõiduki peatamiseks.

1. Politseiametnikest tunnistajad RP ja MM avaldasid kohtuistungil ühetaoliselt, et
2. mail 2025 tuli juhtimiskeskuselt kutse, et Pärnu poolt tuleva sõiduki BMW sõidustiil on kahtlane ja paluti sõidukit kontrollida. Ikla piiripunkti juures möödus patrullist kirjeldusele vastav sõiduk. Patrullsõiduk järgnes BMW-le. RP juhtis politseisõidukit ja MM istus kõrvaistmel. Punase-sinise vilkuriga anti peatumismärguanne. Ees liikuva auto juht ei reageerinud peatumismärguandele, ta liikus lubatud sõidukiirusega ja visuaalselt ei olnud näha, et see muutus. Juht ei andnud suunatulega või mingil muul viisil märku, et ta kavatseb peatuda. Tal oli võimalik auto peatada, kuid ta liikus edasi Lätti. Politseisõiduk tegi tagasipöörde, kuna politseinik ei tohi siseneda Läti Vabariiki. Nad ei tea, kas menetlusalune isik seal peatus. Patrull informeeris Läti poolt ja palus kontrollida sõidukit. Läti andis pärast tagasisidet, et sõidukit kontrolliti ja kõik oli korras, juht oli kaine ja lubadega.
3. Kohtuistungil selgitas X, et
4. mail sõitis koos RNi ja HJga Riiga driftivõitlusele. Piiripunktis nägi vasakul pool teed seisvat politseisõidukit. Kaks politseinikku olid autost väljas. Kui märkas oma auto peeglist tagant lähenevat sinise-punase tuledega politseisõiduki, sai aru, et teda peatatakse ja ta otsis sobivat kohta, kus seisma jääda. Tal ei olnud soovi peatumismärguannet eirata. Kui ta peatumismärguannet märkas, siis sõitis natuke edasi, et ohutus kohas peatuda. Koheselt ei saanud peatuda, kuna paremal pool oli äärekivi ja teisel pool oli joon. Seisma jäädes oleks ta liiklust takistanud. Ta ei tea, kus on riigipiir, kuid jäi seisma esimeses võimalikus ohutus kohas. Ootas 30-40 sekundit, aga politseiauto talle järele ei sõitnud, vaid tegi tagasipöörde. Peatumismärguannet Eesti territooriumil ei näinud. Ikla piiripunkti läbides suhtles telefoni teel oma isaga, kes oli samuti teel Lätti. 5
5. Eelnevaga on tõendatud, et Xle, kes liikus politseivärvides politseisõiduki ees, anti peatumismärguanne kooskõlas

§ 200lg 1 p-ga 3.

Kaebuse lahendamiseks on aga oluline välja selgitada, kus anti peatumismärguanne ning millal seda nägi ja kus sai sellest aru menetlusalune isik.

1. Kohtuistungil selgitas tunnistaja RP, et politseisõiduki märgutuled pandi tööle koheselt ning esialgi sõitsid nad vastassuunavööndis. Kohtus uuritud videosalvestise ja Maa- ja Ruumiameti kaardiserveri väljatrüki abil selgitas tunnistaja RP, et kui BMW oli Ikla Kantiini Läti poolse nurga juures kohas, kus ohutusaar ära lõpeb ja kus liiklusmärgid on, siis politseisõiduk asus 140 m kaugusel ning sõitis veel vastassuunavööndis.
2. Kohus nõustub kaitsja väitega, et X ei ole eiranud sõiduki peatamise märguannet ning seda eelkõige põhjusel, et Xl ei olnud võimalik peatamise märguannet märgata. Menetlusalune isik selgitas kohtus, et kui ta peatumismärguannet märkas, siis peatus esimeses ohutus kohas.
3. Kohtu hinnangul kinnitavad menetlusaluse isiku ja kaitsja seisukohti kogutud tõendid. Kohtuistungil tuvastatu kohaselt asub koht, mida kirjeldas tunnistaja RP umbes 200 m kaugusel kohast, kus patrullsõiduk esialgu seisis (vt. otsuse punkti 23).
4. PPA uurija poolt
5. juunil 2025 koostatud vaatlusprotokolli kohaselt on vahemaa patrullsõiduki asukohast riigipiirini 384,40 meetrit. Protokolli kohaselt tajutavaid takistusi ei esine, olukord on jälgitav salvestisel.
6. Nähtuvalt PPA salvestiselt, samuti kaardiserveri väljatrükilt, tuleb pärast kantiini kurv. Kuna täpselt ei ole võimalik tuvastada, kus asus menetlusaluse isiku sõiduk hetkel, kui patrullsõiduk sõitis pärisuunavööndisse, siis igal juhul ei saanud X pärast kurvi läbimist peeglitest enam näha kurvi taga olevat politseisõidukit. Kaitsja on kaebuses õigesti välja toonud, et peeglitest muutus vilkuritega politseiauto peatatava auto juhi jaoks nähtavaks alles siis, kui ta mõlemad sõidukid olid taas jõudnud samale liikumistrajektoorile ehk politseisõiduk oli läbinud kurvi – selleks ajaks oli menetlusalune isik jõudnud oma autoga juba riigipiiri lähedale.
7. Kohtu hinnangul on eluliselt usutav, et X peatamise märguannet koheselt ei märganud, kuivõrd isikud ei ole alati võimelised koheselt reageerima, seda enam, et samal ajal suhtes ta telefoni teel oma isaga. Suhtlus isaga nähtub ka videosalvestiselt „1 Mistake is all it takes in drifting.mp4“, kus sõidukis oleva multimeediakraanil on kiri „Dad“ ning ikooni järgi on tuvastatav, et kõne on pooleli.
8. Politseiametnikest tunnistajate ütlustega on tõendatud, et X sõidustiilis muutusi ei olnud, tema juhitud mootorsõiduki liikumiskiirus ei vähenenud ega kiirenenud, mingisuguseid manöövreid ei teinud. Kuna tegemist oli sirge teelõiguga ja manöövreid ei olnud tal vaja sooritada, siis puudus vajadus nii paremale kui vasakule vaatamiseks. Seega on mõistetav, et olukorras, kus juht teab, et liiklussituatsioon ei nõua tahavaate- ja küljepeeglite pidevat jälgimist, võib jääda tagant tulev sõiduk koheselt märkamata. 6
9. X peatas sõiduki pärast seda, kui oli märganud peatamise märguannet. Peatumine on nähtav videosalvestiselt „1 Mistake is all it takes in drifting.mp4“ ja seda kinnitasid ka menetlusalune isik ja tunnistaja RN. Peatumismärguande saamisel ei ole sõidukijuhil valikuvõimalust, vaid on kohustus peatuda esimesel võimalusel tee paremas ääres. Kohtus uuritud tõendid näitavad, et peatumine toimus menetlusaluse isiku initsiatiivil, mitte ei olnud operatiivsõiduki abil sundpeatatud. X käitumine toetab ka tema väidet, et peatumiseks valis ta koha, kus ta ei tekita liiklusohtlikku olukorda. Politseiametnike väide, et menetlusalusel isikul oleks olnud võimalus peatuda ka varem, on vaid nende arvamus, sest küsimus taandub hetkele, millal X tagant tulevat politseisõidukit nägi. Usutav ei ole, et X eesmärgiks oligi sõiduki peatamine Lätis, et vältida vastutust Eestis, sest Läti politsei poolt kontrolli tulemusena ei selgunud ühtegi asjaolu, mille varjamist oleks X võinud soovida.
10. Mõistmatust peatamise märguandest arusaamisel tunnistas ka RN, kes küll nägi politseisõiduki vilkureid, kuid alles siis, kui nad seisma jäid, sai ta aru, et politsei soovib nende autot peatada.
11. Hinnates subjektiivse koosseisu täidetust, peab kohus välja selgitama, kas (kaebe)menetluse esemeks olnud väärteo pani X toime tahtlikult.
12. Kohtu jaoks on olulise tähtsusega ütlused, mille andsid politseiametnikud RP ja MM. Mõlemad tunnistasid, et sellel ajal, kui sündmus aset leidis, siis nende arvates mingisugust tahtlikku peatamise märguande eiramist ei olnud. Nemad ei tajunud sõiduki liikumiskiiruse muutumist, ei manöövreid, miski ei viidanud tahtlikule peatamise märguande eiramisele. See oli ka põhjus, miks patrullsõiduki pardakaamera salvestis kirjutati üle.
13. Muutuse politseinike arvamuses tingis YouTube kanalil avaldatud video. Videot, mis oli ka väärteomenetluse algatamise ajendiks, on vaadeldud
14. juunil 2025 ja selle kohta on koostatud asitõendi vaatlusprotokoll.
15. Tunnistaja HJe sõnul sõites Lätti võistlusele koos Xi ja RNiga, istus tema Xi auto kõrvalistuja taga ja magas. RN oli kaasas, et teha Xile sotsiaalmeediat.
16. Tunnistaja RN selgitas kohtus, et istus Xi autos kõrvalistuja kohal. Nad sõitsid Lätti driftivõistlusele. Kinnitas, et tema filmis Ikla piiripunktis toimuva ja laadis video YouTube. Ta nägi küll märgutuledega politseisõidukit, kuid Xile seda ei öelnud. Ta vaid vaatas, mis politseinikud hakkavad tegema, ta ei teadnud, kas nad sõidavad nende järgi. Tema lihtsalt filmis ja filmimise ajal ta ei räägi, sest ei taha, et tema hääl jääks videosse. Kogu video on 100% tema monteeritud. Videos ei ole kasutatud originaalheli. Ta kasutab monteerimise juures lisaefekte, lisapilte, häält. Kasutab tehisintellekti, teisi programme ja teisi kohti, võõraid hääli. Miksib videod kokku, et videod huvitavamad oleks. Politsei pani videosse, sest politsei ei ole tavaline asi ja inimestel on huvitav vaadata, kui seal on politsei ja toimub mingi sündmus. See heli, mis on kõnealuse video peal, sellel ei ole mingisugust seost tegelike sündmustega, mis leidsid aset
17. mail. Ka kasutatud visuaalid ei ole originaaljärjestuses. 7
18. Tunnistaja RN ütlustega on tõendamist leidnud, et video on tema tehtud ning sellel olev heli ei ole autentne, samuti on salvestiselt nähtu töödeldud. Kuna video on filmitud kõrvalistmel istunud tunnistaja poolt, siis videos nähtuv peegeldab pilti, mida nägi kaasreisija, mitte juht. Kuna salvestist ei ole teinud ega monteerinud menetlusalune isik, siis selle seostamine X tegevusega ei ole asjakohane. Monteeritud videot, kus on kasutatud eriefekte, ei saa pidada usaldusväärseks tõendiks ning selle pinnalt teha järeldusi X käitumise kohta on meelevaldne. Tegemist ei ole objektiivse tõendiga. Arvestades kogu situatsiooni, samuti X käitumist, ent samuti seda, et tal puudus vajadus eirata peatamismärguannet, siis saab järeldada vaid üht - X ei tegutsenud politsei peatumismärguannet eirates tahtlikult.
19. Eelneva kokkuvõtteks nendib kohus, et X ei ole rikkunud

38 lg-t 1 ega toime pannud

§ 234

lg-s 1 sätestatud rikkumist, s.o sõiduki kohustusliku peatamise märguande tahtlikku eiramist. 39. Eeltoodust tulenevalt tühistab maakohus kohtuvälise menetleja otsuse X karistamises

§ 234

lg-s 1 sätestatud väärteo eest ja lõpetab väärteomenetluse VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel teos väärteotunnuste puudumise tõttu. Menetluskulud

1. VTMS § 23 sätestab, et väärteomenetluse lõpetamise korral § 29 lõike 1 punktides 1–3 ja 5–6 sätestatud alustel hüvitatakse menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu kohtu määruse alusel riigi- või kohaliku eelarve vahenditest.
3. jaanuaril 2026 toimunud kohtuistungil esitas X kaitsja vandeadvokaat Indrek Sirk kohtule dokumendid X poolt väärteoasja nr 4-25-4380 raames kantud õigusabikuludest. Kohtuvaidluste käigus taotles kaitsja menetluskulude hüvitamist riigi poolt.
4. Menetluskulude hüvitamisel tuleb kohtul hinnata nende põhjendatust. Nimelt sätestab VTMS § 23, et menetlusalusele isikule hüvitatakse valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu. VTMS § 38 lg 1 annab juhise, et kohtuvälises menetluses ja kohtumenetluses järgitakse menetluskulude arvestamisel kriminaalmenetluse sätteid (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
5. aprilli 2018 otsus asjas nr 4-16-9132, p 27). KrMS § § 175 lg 1 p 1 järgi kuulub menetluskulude hulka valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu. Kaitsjale makstud tasu suuruse mõistlikkuse hindamisel võtab kohus arvesse tasu maksmise vajalikkust ja põhjendatust kõnealuses väärteoasjas ning väärteoasja mahtu ja keerukust (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
6. oktoobri 2016 otsus asjas nr 3-1-1-77-16, p 18.2 jj).
7. Kohtule esitatud õigusteenuse osutamise lepingu kuluarvestuse kohaselt on menetlusalusele isikule väärteomenetluses osutatud õigusabiteenust 20,70 tundi, kokku summas 3844,20 eurot (koos käibemaksuga). Taotlusele lisatud kuluarvestuse järgi on kaitsja osutanud õigusabi tunnihinnaga 150 eurot/tund, millele lisandub käibemaks.
8. Riigikohus on kohtupraktikas pidanud väärteoasjas kaitsja mõistlikuks tunnihinnaks näiteks 150 eurot (lisaks käibemaks) (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
9. oktoobri 2024 otsus asjas nr 4-24394, p 13). Samuti on Riigikohus
10. juunil 2024 väärteoasjas nr 4-23-742 tehtud otsuses pidanud kaitsja tunnihinna mõistlikuks suuruseks 195 eurot (lisaks käibemaks).
11. Seega on kohtu hinnangul vandeadvokaat Indrek Sirgi poolt osutatud õigusabi tunnihinnaga 150 eurot (lisaks käibemaks) mõistliku suurusega. See ei irdu ka senisest Riigikohtu praktikast.
12. Samuti peab kohus õigusabi osutamiseks kulunud aega täies ulatuses põhjendatuks ja seda järgmistel põhjustel. 8
13. Kohtule on esitatud Advokaadibüroo Sirk & Saareväli
14. jaanuari 2026 kuluarvestusaruanne. Esitatud aruandes kirjeldatakse õigusabi osutamisel tehtud toiminguid ja nendele kulunud aega. Õigusabi osutamine hõlmas kliendi konsultatsioone, materjalidega tutvumist, vastulause koostamist, päringute tegemist, kaebuse koostamist, ettevalmistust ja kohtuistungitel osalemist. Kaitsja poolt esitatud töömahud on usutavad ning kaitsja poolt esitatud dokumentide maht on proportsioonis kulunud ajaga, milline on nähtav esitatud arvestuselt.
15. Kohus leiab, et väärteoasi on keskmise keerukusega ja õigusabikulude väljamõistmisel võtab kohus arvesse fakti, et kohtuvälisele menetlejale esitatud vastulausetes ja kohtukaebuses ei piirduta vaid faktiliste asjaolude kirjeldamisega, vaid need sisaldavad ka tõendite analüüsi. Samuti on kaitsja kogunud ise tõendeid, tehes päringuid PPA-le.
16. Kuna X ei ole vaidlustanud

§ 242

lg 1 järgi kvalifitseeritud väärtegu, siis on kohtul põhjendatud alus eeldada, et kohtule esitatud kuluarvestus sisaldab vaid vaidlustatud osas õigusabi osutamiseks tehtud toiminguid ja ajakulu. 50. Kohus leiab, et õigusabi osutamiseks tehtud toimingud ja ajakulu on vajalikud ning põhjendatud, millest lähtuvalt on kaitsjatasu suurus mõistlik. Kuna kohus rahuldab kaebuse, siis VTMS § 23 ja § 29 lg 1 p 1 alusel tuleb X kasuks riigilt välja mõista 3478,20 eurot, millele lisandub käibemaks 366 eurot, s.o kokku 3844,20 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) 9