← Eesti

1-21-3273/31

Obsah (9)§ 121§ 73§ 78§ 74§ 75§ 16§ 56§ 57§ 58

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse kuulutamise aeg ja koht 17.05.2022. a, Tartu kohtumaja Kriminaalasja number 1-21-3273 Kohtunik Marju Persidskaja Sekretär Merili Riga Krimi

) § 121 lg 1 järgi üldmenetluses Prokurör Tatjana Tamm Süüdistatav C.C , isikukood XXX; XXX kodanik; emakeel: XXX; XXX; XXX; elukoht: XXX; e-post: XXX; XXX; kriminaal- ja väärteokorras karistamata. Tõkendit ei ole kohaldatud. Ann Saar Kaitsja RESOLUTSIOON Juhindudes Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 306, § 309 lg-st 3, § 311 ja § 313, kohus otsustas: 1. Süüdi tunnistada C.C

§ 121

lg 1 järgi ning karistuseks mõista 6 (kuus) kuud vangistust.

§ 73

lg 1 ja 3 alusel jätta 6 (kuus) kuud vangistust C.C suhtes tingimisi kohaldamata ja täielikult täitmisele pööramata, kui C.C ei pane 1 (ühe) aasta pikkuse katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu.

§ 78p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest. 2. Tsiviilhagid Kr

MS § 381 lg 1 p 1, § 310 lg 1 ja VÕS §-de 127, 128, 134, 136, 1043, 1045 lg 1 p 2 alusel välja mõista C.C-lt kannatanu K. R. R. (isikukood XXX, arveldusarve XXX) kasuks: - varalise kahju hüvitis summas 112,46 (ükssada kaksteist eurot ja 46 senti) eurot; mittevaralise kahju hüvitis summas 500 (viissada) eurot. KrMS § 381 lg 1 p 1, § 310 lg 1 ja VÕS §-de 127, 128, 134, 136, 1043, 1045 lg 1 p 2 alusel välja mõista C.C-lt kannatanu R. L. (isikukood XXX, arveldusarve XXX) kasuks mittevaralise kahju hüvitis summas 300 (kolmsada) eurot.

  1. Menetluskulu: KrMS § 175 lg 1 p 4, 9, § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1, § 189 lg 2 alusel mõista C.C-lt välja menetluskulu riigieelarvesse järgmiselt: - kaitsjatasu 1142,40 eurot; sundraha 981 eurot. KrMS § 180 lg 3, § 313 lg 1 p-de 7, 12 alusel määrata, et C.C-l on õigus tasumisele kuuluv menetluskulu kokku 2123,40 eurot tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, tasudes igakuiselt vähemalt 176,95 eurot. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulu tuleb tasuda kohtu poolt määratud tähtaja jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS või EE502200221014193355 Swedbank AS või EE401700017002872300 Luminor Bank AS, märkides ära viitenumbri 99922700017806 ning selgituse “C.C, otsus nr 1-21-3273, menetluskulud“. Menetluskulu on võimalik vabatahtlikult tasuda kohtuotsuses määratud aja jooksul. Kui rahalised kohustused pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
  2. Kannatanu R. L. (ik. XXX, e-post XXX ) on KrMS § 38 lg 5 alusel esitanud taotluse enda teavitamiseks C.C vahistamisest ja vahi alt vabastamisest ning ennetähtaegsest vabastamisest või kinnipidamisasutusest põgenemisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib teatada ka elektrooniliselt. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsiooniteate esitamisel on kohtuotsus kättesaadav Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kantseleis 31.05.2022.a alates kella 10.00-st. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA 2 SÜÜDISTUS JA KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
  3. C.C-d süüdistatakse selles, et tema XXX kella 01.50 paiku XXX Tartu XXX talus asuvas XXX kasutas tahtlikult füüsilist vägivalda K. R. R. ja R. L. suhtes, mis seisnes selles, et C.C kustutas põleva sigareti vastu K. R. R. otsaesist ja lõi K. R. R. ühe korra rusikaga näkku, mille tagajärjel kukkus K. R. R. pikali. Seejärel sekkus K. R. R. kaitseks R. L. ja lükkas C.C K. R. R. eemale, misjärel lõi C.C R. L. kaks korda rusikaga näkku. Eelkirjeldatud tahtliku tegevusega põhjustas C.C K. R. R. valu ja tervisekahjustusi: pea ja kaela esimese järgu põletuse (otsaesisel 0,5 cm põletusjälg) ning huule pindmise vigastuse (alumise ja ülemise huule piirkonna marrastused ja turse ning 0,5 cm hematoom ülahuule sisepinnal) ja R. L. valu ja tervisekahjustusi: pea muude piirkondade lahtise haava (alalõual 1 cm põrutushaav ja ülahuulel turse). Sellise tegevusega pani C.C toime

§ 121

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teise inimese tervise kahjustamise ja valu tekitava kehalise väärkohtlemise. 2. Prokurör leidis kohtuvaidluses, et C.C-le esitatud süüdistus kannatanute K. R. R. ja R. L. kehalises väärkohtlemises on tõendamist leidnud. Prokurör palus C.C süüdi tunnistada

§ 121

lg 1 järgi ja karistuseks mõista talle 10 kuud vangistust.

§ 74

lg 1 ja 3 alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui C.C ei pane 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab

§ 75lg-s 1 ettenähtud kontrollnõudeid.

Ühtlasi oli prokurör seisukohal, et C.C-le tuleks

§ 75

lg 2 p 1 alusel panna kohustus heastada kannatanutele katseaja jooksul kuriteoga tekitatud kahju. Prokurör palus rahuldada ka kannatanu K. R. R. tsiviilhagi varalise kahju nõudes ja mõista C.C-lt K. R. R. kasuks välja 112,46 eurot ja mittevaralise kahju nõudes mõista K. R. R. kasuks välja kohtu poolt mõistlikuks peetud summa. Samuti palus prokurör rahuldada R. L. tsiviilhagi mittevaralise kahju nõudes ja mõista C.C-lt R. L. kasuks välja kohtu poolt mõistlikuks peetud summa.

  1. Süüdistatav C.C avaldas kohtuistungil, et süüdistuse sisu on talle arusaadav, kuid ta ei tunnista ennast selle järgi süüdi. Ta avaldas viimases sõnas, et ta ei oleks hakanud sellele asjale vastu vaidlema, kui ta poleks olnud süütu. Kunagi oli intsident, kus ta lõi inimest ja võttis kohe süü omaks, et tegi. Ta ei tulnud valetama.
  2. Kaitsja avaldas kohtuvaidluses, et peale sündmuse toimumise kuupäeva on asjas kõik muu vaieldav ja kahtlusi tekitav ning need kahtlused tuleks tõlgendada süüdistatav C.C kasuks. Lisaks ei nõustunud kaitsja prokuröriga, et süüdistatava ütlused toimunu osas ei ole usaldusväärsed, mistõttu tuleks need tõendikogumist välja jätta. Kokkuvõtvalt oli kaitsja seisukohal, et C.C osas tuleks teha õigeksmõistev otsus. KOHTU SEISUKOHT
  3. Kohus hindab esmalt C.C-le

§ 121

lg 1 järgi esitatud süüdistust (a), mõistab C.C-le karistuse (b), võtab seisukoha esitatud tsiviilhagide osas (

  1. c)ja otsustab menetluskulude hüvitamise (d). Seejärel võtab kohus seisukoha asitõendite (
  2. e)ja kannatanu teavitamise osas (f). (
  3. a)6. Asjas ei ole vaidlust, et XXX olid nii süüdistatav kui ka kannatanud K. R. R. ja R. L. ning asjas ütlusi andnud tunnistajad K. K., K. O., A. V., S. E. ja P. E., s.o kõik tunnistajad 3 peale M. L., XXX asuvas XXX peol. Samas, kuigi kõik nimetatud isikud kinnitavad peol olemist, lahknevad nende ütlused peol toimunu osas. Nimelt, kui kannatanud K. R. R., R. L. ja tunnistaja K. K. selgitasid kohtuistungil, kuidas süüdistatav väärkohtles kehaliselt kannatanuid, siis süüdistatav ja tunnistajad A. V., S. E. ja P. E. positsioon oli antud ütlustes, et C.C ei ole kannatanute suhtes vägivaldne olnud. 7. Minnes täpsemalt ülekuulatute ütluste juurde, siis selgitas süüdistatav C.C , vastates enda kaitsja küsimustele, et ta teadis, et XXX on XXX pidu. Ta ei teadnud, et see on erapidu. Teda kutsuti sinna juba alguses kaasa P. E., S. E., K. O., T. T., A. ja A. V. poolt. Ta alguses ei läinud, kuna tundis end halvasti. Ta usub, et jõudis sinna peale 00.00-i ehk XXX. algusminutitel. Tema sel perioodil ei suitsetanud, jättis enne XXX XXX. a maha. Kui tema sinna jõudis, toimus pidu igal pool, arvab, et inimesi oli seal 40. Oli palju purjus noorukeid. Sinna jõudes oli ta veel kaine, aga võttis kodust ühe õlle tee peale kaasa ja jõi seda tee peal. Peol olles oli ta adekvaatne, ei joonud end pildituks. K. O. oli peol intsident, keegi kägistas teda ja tema võttis kägistajast kinni ja tõmbas K. O. eemale. See võis olla kella 01.00 juures öösel. Seejärel, arvab, et 2 minuti möödumisel liikusid nad S. E. ja P. E. XXX juures asuvale lavale. Nad istusid seal kolmekesi üle poole tunni, 30-40 minutit. Kui nemad seal laval olid, läksid mingid poisid kaklema ja siis tuli sinna veel rahvast ja lõpuks nad vaatasid, et seal oli päris palju kaklust. Ta oli oma telefoniga laval ja tegi XXX, et XXX käib mingi pidu. Seda XXX nägi ka A. ja helistas talle, kus ta on ning ta ütles, et on S. ja P. koos lava peal. A. ütles ka, et politsei tuleb ja ta ütles, et selge, et nad istuvad seal. Nad vaatasid seda terve aeg lava pealt, kuidas politsei käis ja tõi toast K. välja ning viisid ta politseibussi. Tema viidi ka politseibussi – politsei tuli lava juurde, ta ise ei mäleta, et oleks ta nime küsinud ja kutsusid ta kaasa. Ta ütles ka politseile, et tema pole kakluses osalenud ja kedagi löönud, politsei mõistis seda. Politsei lubas tal autost välja tulla ja soovitas neil lahkuda, et rohkem probleeme ei tule. Tema K. R. R. ja R. L. ei tunne, ei ole neid varem näinud ja ei pannud neid ka XXX tähele. Tema ei ole kustutanud K. R. R. otsaette suitsukoni. Näha oli, et üks inimene, vist K. K., ei tundnud teda äragi, ütles, et tema vist on C.C . Arvatavasti talle öeldi, et see on tema. Ta ei kujuta ette, miks K. R. R. ütles, et tema kustutas suitsukoni. Tema ei löönud K. R. R. ka ühel korral rusikaga näkku. Ta ei ole ka R. L. kahel korral rusikaga näkku löönud. Ta usub, et peolt lahkusid kell 02.15 või 02.20. Kell 01.50 ta oligi vist seal lava peal. Tema ei ole kedagi õpetanud, mida peab kohtus rääkima. 8. Seejärel andis süüdistatav ütlusi, vastates prokuröri küsimustele. Prokuröri küsimustele vastamise käigus avaldati korduvalt prokuröri taotlusel ja kohtu loal vastuolude tõttu süüdistatava usaldusväärsuse kontrolliks C.C poolt kohtueelses menetluses antud ütlusi. Ühtlasi lubas kohus prokuröril ülekuulamise käigus värskendada süüdistatava mälu, näidates talle tema poolt kohtueelses menetluses antud ütlusi. 9. Nii avaldas prokurör, pärast seda, kui C.C oli avaldanud, et muud alkoholi peale õlu ta kodust tee peale kaasa ei võtnud, kahtlustatavana ülekuulamisel antud ütlustes lõigu, kus süüdistatav avaldas „Mina jõin õlut ja siis võtsin endale ühe 0,5-liitrise viina ja hakkasin jooma“. Süüdistatav avaldas seejärel, et kuskil ei ole kirjas, et ta oleks selle kaasa võtnud, ta sai selle kohapealt rantšost. Seejärel avaldas prokurör kohtueelses menetluses antud ütlustest lõigu, kus C.C elgitas „Siis kellelegi minu sõpradest helistati ja öeldi, et XXX on pidu“, mille peale süüdistatav selgitas, et see kõik toimus enne XXX minekut üldse ja ta mäletab, et tal oli õllepurk jalgade vahel. Pärast seda, kui süüdistatav avaldas, et XXX jõudes nägi ta parklas P. E., kes äkki tuligi S. E. koos, näitas prokurör mälu värskendamiseks C.C-le tema kohtueelses menetluses antud ütlusi, misjärel avaldas C.C , et ta arvatavasti ei maininud kohtueelses menetluses P. ja S. E .. Ta ei kujuta aga 4 ettegi, miks ei maininud. Ta ei mäleta, mida ta too hetk seal uurija juures istudes tundis ja mõtles. Ta ei lugenud ka uuesti läbi enda avaldatut, vaid teadis, et tuleb siia ja räägib nii, nagu mäletab, et ei hakka kuskilt midagi välja mõtlema. Edasi selgitas C.C , et ta ei tea, kas ta rääkis uurijale kohtueelses menetluses, et tõmbas kellegi K. O. juurest ära. Ta ei pidanud seda siis ilmselt vajalikuks ja seepärast ei rääkinud. Tema istus masskakluse ajal lava peal. Ta ei mäleta, kas ta rääkis kohtueelses menetluses sama juttu, et ta istus lava peal, kui nägi masskaklust. Vastuolude tõttu süüdistatava usaldusväärsuse kontrollimiseks avaldas prokurör seejärel taas süüdistatava kohtueelses menetluses antud ütlustest lõigu, kus C.C kirjeldas, et enne tema poolt masskakluseks nimetatavat kaklust viibis ta majas, kust väljus pärast seda, kui keegi oli hõiganud, et väljas on kaklus. Seejärel selgitas süüdistatav istungil, et tema nägi masskaklust siiski lavalt ja kui ta majast välja läks, polnud seal kaklus, vaid oligi seesama kägistamine. Süüdistatava sõnul ta tõesti ei tea, mis ta kohtueelses menetluses kirja pani, kuna ta ei kujutanud ette, kui kaugele see jama läheb, sest ta ei ole ennast mitte kunagi tundnud süüdi. Ta mõtles, et okei, mingi tunnistus, läheb räägib enam-vähem ära midagi, aga ei teadnud, kui kaugele see läheb. Edasi selgitas süüdistatav prokurörile vastates, et tema masskaklusele vahele ei läinud, misjärel avaldas prokurör vastuolude tõttu taas süüdistatava kohtueelses menetluses antud ütlustest lõigu, kus süüdistatav selgitas „Kuna ma olin juba piisavalt purjus, siis läksin kohe vahele, mina läksin esimeste noormeeste juurde, kes omavahel kaklesid ja tõmbasin nad üksteisest eemale ja ütlesin, et mida te, debiilikud, teete“. Süüdistatav selgitas seejärel, et seega on protokollis valesti kirjutatud, sest tema läks vahele K. ja sellele mingile punase jopega poisile, see ei olnud masskaklus. Ta ei nimetanud siis K. O., kuna ei tahtnud teda sinna sisse segada või ei tahtnud nimesid öelda. Seejärel andis C.C ütlusi, et peale K. O. ja võõra noormehe ta rohkem kellelgi vahel ei läinud, mispeale avaldas prokurör taas vastuolude tõttu tema kohtueelses menetluses antud ütlustest lause „Peale seda läksin edasi teiste kaklejate juurde, tõmbasin ka teised laiali“. Süüdistatav avaldas seepeale, et see ei vasta tõele. Edasi andis süüdistatav ütlusi, et ta ei mäleta, kas siis, kui oli rüselus kellegi võõra ja K. O. vahel, toimus kõrval veel kaklusi. Tema tõmbas K. O. ära, vaatasid korra ringi sealsamas ja suundusid lava peale. Seejärel avaldas prokurör vastuolude tõttu süüdistatava poolt kohtueelses menetluses antud ütlustest lõigu, kus süüdistatav selgitas „Peale seda läksin mina majja tagasi, möödus veel natuke aega ja siis nägin, et saabus politseipatrull, ma võtsin ühe õlle, läksin välja ja istusin platsil oleva lava juurde“. Süüdistatav selgitas seepeale, et tema ei olnud majas sees, kui politsei tuli. Eeluurimisel rääkis nii, kuna tal oli jumala ükskõik sellest tunnistusest, kui käis alguses tunnistust andmas, mõtles, et vahet pole, räägib midagi kokku. Edasi kohtuistungil ütlusi andes selgitas süüdistatav, et tema ei näinud, et tema juuresolekul oleks keegi tema kui kallaletungija või lööja peale näidanud. Ühtlasi palus prokurör süüdistataval täpsustada, kes ta antud peole kutsus, et kas ta nimetas eeluurimisel samuti konkreetsed nimed, kes ta peole kutsusid. Süüdistatav selgitas, et ta ei mäleta, mille peale avaldas prokurör süüdistatava poolt kohtueelses menetluses antud ütlustest lõigu, kus süüdistatav selgitas „Mina ei tea, kes meid sinna võõrale peole kutsus. Mina olin enne XXX jõudmist joonud ära u 0,5 liitrit viina, XXX jõin ma ainult õlut“. Seepeale avaldas süüdistatav, et see oli puhas valetamine lihtsalt, mis seal on tema poolt sinna pandud. Ta ei teadnud, mis sellest tuleb, ta lihtsalt mõtles, et paneb sinna miskit kirja, 5 minutit ja kõik, minema. See, mis sinna kirja läheb, teda ei huvita, ta arvatavasti ei lugenud läbigi seda. 10. Seejärel, vastates taaskord kaitsja küsimustele, kinnitas süüdistatav, et ta jääb täielikult kohtus antud ütluste juurde, sest saab nüüd aru olukorra tõsidusest. Ta soovib eeluurimisel antud ütlustest lahti öelda. 5 11. Kohtupraktika kohaselt on tõendi usaldusväärsuse küsimuse lahendamisel kohtul võimalik muu hulgas hinnata, kas ütlused on järjepidevad või sisaldavad vasturääkivusi, kas kohtus ja kohtueelsel uurimisel antud ütlused on vastuolulised, kas ütlustes on lahknevusi kannatanu ja tunnistaja ütlustega või teiste kogutud tõenditega ning kas ütlused on eluliselt usutavad. Seejuures peab kohtuotsusest nähtuma, kuidas on kohus neid hindamiskriteeriume järginud ja millele tuginevalt on ta lugenud mõne tõendiallika ütlused ebausaldusväärseks ning jätnud need tõendikogumist välja. Ühtlasi tuleb olukorras, kus kohus loeb tunnistaja ütlused usaldusväärseks vaid osaliselt, veenvalt põhjendada, millised konkreetsed asjaolud võimaldavad isiku ütlusi tõendina osaliselt arvestada ja sõna-sõna-vastu-olukorras peab kohtuotsuse põhistus olema eriti põhjalik ning veenev.1 Küsimus isikulise tõendiallika usaldusväärsusest tõusetub kahtlemata siis, kui isik on andnud ajas omavahel lahknevaid ütlusi. Sellisel juhul tuleb otsustada, milline osa isiku ristküsitlusel antud ütlustest on varem antud ütlustega diametraalses vastuolus ja kas isik on suutnud mõistuspäraselt ning kohtule arusaadavalt selgitada ütluste erinevuse põhjust. Sõltuvalt sellele küsimusele antavast vastusest saab edasiselt isiku ristküsitlusel antud ütlusi arvesse võtta osaliselt või tervikuna või tuleb need mingis osas või tervikuna tõendikogumist välja jätta.2 12. Esiteks märgib kohus, et pidas niivõrd ulatuslikult süüdistatava C.C poolt kohtuistungil antud ütluste käesolevas otsuses kajastamist vajalikuks, kuivõrd ainult sellisel viisil toimides joonistub välja, et süüdistatava poolt kohtueelses menetluses ja kohtuistungil antud ütlused on XXX saabumise ja seal toimunu osas oluliselt erinevad. Ehk siis on C.C andnud ajas lahknevaid ütlusi. Seejuures on kohus seisukohal, et C.C selgitust, miks tema kohtuistungil ja kohtueelses menetluses antud ütlused on niivõrd erinevad, ei saa pidada selliseks, mis võimaldaks tema ütlusi kasvõi osaliselt arvesse võtta. Nimelt, kuigi C.C väitis, et rääkis kohtueelses menetluses midagi kokku, kuna ei saanud olukorra tõsidusest aru, ei ole see kohtu hinnangul arvestatav selgitus. Seda seetõttu, et C.C puhul ei ole tegemist isikuga, kes ei oleks varasemalt kriminaalmenetlusega kokku puutunud: ta on olnud ka varasemalt kahtlustatav – menetlus lõpetati KrMS § 202 alusel. Lisaks andis C.C ka käesoleva kriminaalasja kohtueelses menetluses ütlusi kahtlustatavana, mitte näiteks tunnistajana, mis oleks võinud ta viia eksliku arvamuseni, et tegemist ei ole tõsise asjaga. Pealegi, kuigi kohtupraktika kohaselt3 ei muuda mõne teise asjas kogutud tõendiga (nt fototabeliga) mitteriimuvad ütlused antud ütlusi aprioorselt ebausaldusväärseks, leiab kohus, et olukorras, kus C.C on oma ütlusi ajas muutnud, räägib tema ütluste teiste tõenditega mitteriimumine käesolevas asjas nende ütluste ebausaldusväärseteks lugemise kasuks. Eriti, kui arvestada, et kannatanud ei ole oma ütlusi võrreldes kohtueelse menetlusega muutnud. Seega on kohus kokkuvõtvalt seisukohal, et C.C ebausaldusväärsed ütlused tuleb tervikuna tõendikogumist välja jätta. 13. Lahendanud küsimuse süüdistatava C.C ütluste usaldusväärsusest, jättes tema ütlused nende ebausaldusväärsuse tõttu tõendikogumist välja, on kohus seisukohal, et nii kannatanute ütlused kui ka tunnistajate K. K., M. L., K. O. ja A. V. ütlused koos dokumentaalsete tõenditega tõendavad C.C-le esitatud süüdistust K. R R. ja R. L. kehalises väärkohtlemises. 14. Nii selgitas kannatanu K. R. R., et XXX. a viibis ta seoses XXX erapeoga XXX. Inimesi võis olla hinnanguliselt umbes 40. Mingil ajal tulid sinna võõrad, kellest ta kedagi ei tundnud. Alguses võõrastega probleemi ei olnud, kuid kui renditud maja omanik tuli ütlema, 1 Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 25.04.2017. a otsus nr 3-1-1-10-17, p 8 Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 21.12.2015. a otsus nr 3-1-1-100-15, p 17 3 Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 25.04.2017, a otsus nr 3-1-1-10-17, p 10 2 6 et teisel korrusel on lärm, pöörasid nad sellele tähelepanu ja üritasid võõrastele olukorda selgitada. See ei õnnestunud. Nad palusid võõrastel lahkuda. Nemad seda ei teinud. Esialgu C.C-d võõraste hulgas polnud. Talle teadaolevalt tuli C.C õnalise konflikti alguse käigus. Jutuajamine, selgitused toimusid peamiselt õues peaukse ees. Maja seinal oli üks lamp, see valgustas ukseesist. Võõrastest, kes õues olid, oli 2 naissoost isikut ja ülejäänud meessoost. Naisterahvas, kes talle vastu hakkas, oli heleda peaga, temast lühem. Naisterahvas väljendas end agressiivselt. Seda naisterahvast ta füüsiliselt ei puudutanud, kui naisterahvas talle lähenes, ta taganes. Sel ajal oli tema kõrval palju inimesi, näiteks I. K., I. O., K. O., K. K.. Pärast seda tuli võõrast seltskonnast tema juurde C.C – siis ta ei teadnud, et see on C.C . C.C-le ei sobinud, et K. R. R. üritas säilitada peol seltskonda, mis kutsutud oli. Tema vestlus C.C-ga polnud pikk ja sellele järgnes C.C poolt vastu tema otsaesist põleva sigareti kustutamine. Tal oli sel hetkel šokk ja valu otsaesisel ja tekkis põletushaav. Ta taganes ja küsis C.C-lt , miks ta nii teeb. C.C tuli talle uuesti lähemale ja vestles agressiivselt temaga ning rääkis, et ta ei kohtleks tema tüdrukut niimoodi. Ta üritas selgeks teha, miks ta tegi niimoodi ja C.C oli kindel oma seisukohas, luges kolmeni ja lõi vastu hambaid talle. C.C ütles talle ka, et loeb kolmeni ja kolme peal lööb teda. C.C lõi teda rusikaga suu piirkonda ja ta tundis löögi tagajärjel valu huules ka hammastes. Ta kukkus löögi tagajärjel selili maha. Pärast löömist läks ta tuppa ja sai aru, et huulest jookseb verd ja võttis paberi. Ta sõbrad tulid kaklusele, löögile vahele ja välja selgitama, miks C.C nii tegi. Edasi läks kakluseks. C.C alustas kaklust, s.t kaklus sai alguse K. R. R. löömisest. Kui ta oli majas ennast puhastanud ja korda teinud, läks ta välja ja nägi, et kaklus oli hakanud maha rahunema ja enam ei olnud sellist kähmlust seal. Tema sõber, kas K. O. või I. O., helistas politseisse. Politsei tuli alla 30 minuti pärast. Politsei küsis temalt, kas ta oskab näidata isikut, kes kustutas koni tema laubale ja ta ütles, et oskab ja näitaski C.C peale. C.C nime sai ta teada järgmisel päeval, vaatas Facebookist. Ta leidis C.C foto ja tegemist oli sama isikuga. Selle tütarlapse nime, kellega tal sõnaline tüli oli, sai ka teada, see oli A. V. C.C nimetas seda tütarlast konflikti ajal enda tüdrukuks. Ta käis XXX. ka hommikul, lõunal XXX Haiglas oma vigastust fikseerimas. Uurija tegi samuti temast fotod. Sündmuse toimumise ajal oli tal seljas punane XXX kilejope, mille varrukale tekkisid põletusaugud. Sel koosviibimisel tarvitati ka alkoholi, tema tarvitas ka. Ta ei vaadanud selle koni kustutamise hetkel kella, see võis olla XXX. a varahommikul. 15. Kannatanu K. R. R. ütlusi toimunu kohta kinnitab ka kohtule tõendina esitatud foto, milline tehti kannatanust tema kohtueelse ülekuulamise käigus XXX. a. Nimetatud foto on tehtud kannatanu K. R. R. näost ja nagu kannatanu ka ise kohtuistungil ülekuulamisel kinnitas, on fotol näha tema otsaesisel põletushaava ning samuti alahuule paistes ja katki olemist. 16. Kohtule tõendina esitatud XXX Haigla epikriis nr. XXX kinnitab samuti kannatanu K. R. R. ütlusi ja tõendab talle tekitatud vigastusi. Nii nähtub nimetatust, et K. R. R. pöördus ise vastuvõtule XXX. a ja tema põhidiagnoosiks on olnud pea ja kaela esimese järgu põletus (otsaesisel 0,5 cm diameetriga põletusjälg) ja huule pindmine vigastus (alumise ja ülemise huule piirkonna marrastused ja turse, samuti ülahuule sisepinnal hematoom diameetriga 0,5 cm). 17. Ühtlasi kinnitab kannatanu K. R. R. ütlusi XXX. a asitõendi vaatlusprotokoll, kus on vaadeldud XXX. a pärast ülekuulamist K. R. R. poolt üle antud tuulejopet ja näha on, et punasel XXX tuulejopel on paremal käisel kaks põlemistunnustega auku. 7 18. Kannatanu R. L. ütlused tõendavad nii tema enda kui ka K. R. R. kehalist väärkohtlemist. Nii selgitas kannatanu R. L., et XXX. a viibis ta XXX koos peole kutsutud isikute ehk XXX õpilastega. XXX kooli õpilasi oli umbes 30-40 pluss võõrad. Tegemist oli erapeoga. Tema saabus peole hiljem, õhtupoolikul kella 23 paiku. Peole saabudes olid enamus seal tuttavad, aga ta märkas ka seda võõraste kampa. Võõrastega tekkis ütlemine, kui XXX omanik andis teada, et teisel korrusel ei tohi pidutseda ja märatseda. Tema oli seal lähedal, kui üritati võõrale seltskonnale seda selgeks teha, aga tema otseselt nendega sõnu ei vahetanud. Ta nägi, et toimus see diskussioon. Võõrad olid ülbed ja arvasid, et nende tegevus on õigustatud ja keegi ei tohi neile midagi öelda. Neid reegleid hakkas võõrastele kehtestama ja seletama nende seltskonnast kindlasti K. R. R. ja vastutaja G. R. ka. C.C-d ta algselt ei näinud, tema teada saabus ta hiljem. Need, kellega oli algne konflikt kutsusid abivägesid ja nende juurdetulnute seas oli C.C . C.C võis saabuda umbes kesköö paiku või natukene hiljem. Algselt olid juurdetulnud niisama, aga siis oligi see vahejuhtum, kus K. R. R. solvas ja ründas verbaalselt see tüdruk – A.. Füüsilist konflikti ei olnud. See tütarlaps astus K. R. R. suhteliselt lähedale, suhteliselt nina alla ja edasi käis samamoodi verbaalne konflikt. Kui tütarlaps astus K. R. R. lähedale, siis K. R. R. taganes ja hoidis käsi, et vältida konflikti, vahemaad, oma isiklikku ruumi. Kui juurdetulnud seltskond tuli, tekkis konflikt C.C ja K. R. R. vahel. C.C väitis, et K. R. R. on füüsiliselt või mingil muul moel rünnanud tema tüdruksõpra. C.C esialgne vägivaldne episood oli, kui ta kustutas põleva suitsukoni K. R. R. otsaette ära, pärast mida K. R. R. taganes ja nad vestlesid edasi. Põleva sigareti kustutamise ajal olid seal kõrval I. O., K. O., K. K., A. N. Siis C.C luges kolmeni ja lõi K. R. R. rusikaga näkku. C.C ütles ka enne, et ma nüüd loen kolmeni ja siis virutan sulle vastu hambaid. Löök tabas K. R. R. suu piirkonda vasakule. K. R. R. kukkus maha selili. Pärast, kui nad olid taganenud majja, oli K. R. R. näha, et verd jooksis ja huul oli katki ja muidugi oli see põleva koni jälg otsaees. Pärast seda löögi toimumist läks tema vahele ja lükkas C.C kahe käega eemale K. R. R., mille peale lõi C.C teda suu piirkonda. C.C lõi teda vähemalt kaks korda rusikaga ja suht järjest. Esialgu jäi ta püsti, kuid kui C.C oli teda löönud, ilmusid mingi teised võõrad inimesed, kes lükkasid ta pikali maha ja peale seda ta taganes ka majja, kus tundis suus vere maitset. C.C löökide tulemusena tundis ta valu ja šokitunnet, kuna pole varem sellises olukorras olnud. Valu tundis lõua piirkonnas. Majas olnud peeglist ta nägi, et huul oli katki ja turses kergelt ja lõua otsas oli haav. Lõua otsast tuli ka verd. Kui ta uuesti välja tuli, oli juba politseipatrull kohale jõudnud. Tema teada helistas politseisse kas I. O. või K. O. Politsei palus neil näidata isikute peale, kes olid olukorraga seotud ja tema ja K. R. R. ning kõrvalseisjad näitasid, kes olid. Kindlasti näidati C.C peale. Hiljem anti talle ka uurija juuresolekul tuvastada ja tema tuvastas pildilt C.C , kes oli teda ja K. R. R. löönud. Ta käis ka XXX EMO-s. Peol tarvitati ka alkoholi, tema ei tarvitanud. 19. Kannatanu R. L. ütlusi kinnitab ka XXX. a äratundmiseks esitamise protokoll, kus R. L. tundis fotol nr 2 paiknenud C.C ära noormehe, kes lõi teda ja K. R. R. XXX juures XXX. Ta tundis C.C ära näo ja soengu järgi. 20. Lisaks on kohtule esitatud ka XXX Kliinikumi vastuskiri koos R. L. puudutavate päeviku kannetega. Nimetatust nähtub, et K. R. R. ei ole XXX.-XXX. a XXX Kliinikumi Anestesioloogia ja intensiivravi kliiniku erakorralise meditsiini osakonda pöördunud, kuid XXX. a on pöördunud kliinikumi R. L.. R. L. on põhidiagnoosina tuvastatud pea muude piirkondade lahtine haav, alalõua haav (alalõual 1 cm põrutushaav ja ülahuulel turse). 21. C.C-le esitatud süüdistust K. R. R. ja R. L. kehalises väärkohtlemises tõendavad ka, nagu eelnevalt märgitud, tunnistaja K. K. ütlused. Nimetatud tunnistaja sündmuse juures 8 olemist ja kehalise väärkohtlemise pealt nägemist kinnitasid ka kannatanud. Nii selgitas K. K., et XXX. a viibis ta XXX sõpradega. Tema ei ole XXX kooli õpilane, kuid ta saab läbi nendega, kes peol viibisid. Tema saabus sinna kella 22 paiku õhtul. Siis oli seal äkki 30 inimest, tippu ta ei tea. Tegemist oli XXX erapeoga. Ta sai alles hiljem, kui tekkis tüli, aru, et seal viibib ka inimesi, kes polnud kutsutud. Tüli tekkis, kui maja omanik tuli ütlema, et teisel korrusel ei tohi niisama viibida, et see on ainult magamiseks. Võõras seltskond viibis seal ühes toas ja R. ja need läksid neid ära kutsuma sealt ja võõrad hakkasid vastu sellele. Ülemisel korrusel viibijaid ta ei tea, kuid üks oli C.C (tunnistaja osutas kohtusaalis süüdistatavale). See jutuajamine ei lõppenud teisel korrusel, vaid võõrad tulid alla ja seal all, väljas, õues see konflikt jätkus. Väljas hakkas võõraste seltskonnast üks naissoost isik, A. V., nö provotseerima R., mingi hetk R. solvas teda vastu ja naissoost isik läks R. kallale, hoidis tal käsi kinni, et ta ei saaks teda lüüa. Mingi hetk too naine ütles, et R. lõi teda ja siis läksid need nö R. kallale. Nad seisid ringis ja C.C otsustas mingi hetk oma põleva sutsu R. otsaette ära kustutada ja pärast seda lõi R. näkku. C.C nime ta siis ei teadnud, leidis selle Facebookist või Instagrammist. C.C tegi enne seda suitsu kustutamist suitsu, tal oli suits käes. C.C löök tabas R. kuskile näo piirkonda ja pärast lööki R. kukkus. Kui C.C R. lõi, üritasid R. tuttavad teda kaitsta ja sellele järgnes hetkeline kaklus mitme inimese vahel. Siis sai R. ka löögi. Ta ei näinud ise, kui R. L. löödi, kuid hiljem nägi, et tal on lõuas auk. Ta ei näinud R. löömist, kuna helistas samal ajal politseisse ja kuna ta ei saanud päris täpselt aru, mis on täpne aadress, jäi seda otsima. Alguses, kui politsei tuli, otsustas C.C ja tema seltskond üldsegi ära joosta. Lõpuks oli C.C seal aga kohapeal, politsei jooksis järgi, ja tema ning ta oletab, et ka R. ja R. näitasid C.C kui lööja peale. C.C viidi momendiks politseibussi. Politsei käis kohapeal ka teist korda. K. R. nägi ta otsa ees armi sellest sutsukonist ka siis õrna punetust lõual. Tema peol alkoholi ei tarvitanud. K. R. R. tarvitas alkoholi, kuid ta ei tea, kas R. L. tarvitas. Sel hetkel, kui ta politsei kutsus, oli sündmus lõppenud, löömised olid ära olnud. Ta tunneb C.C ära inimese, kes kustutas kannatanu laubale sigareti. 22. Kohus märgib siinkohal vahemärkusena, kuivõrd süüdistatav on kohtuistungi käigus avaldanud, et teda ei ole sündmuse käigus kui lööjat tuvastatud, et eelpool käsitletud kannatanute K. R. R. ja R. L. kui ka tunnistaja K. K. ütlustest nähtub üheselt, et selline süüdistatava väide on vale. Nimelt on nii kannatanud kui ka tunnistaja K. K. kohtuistungil viidanud C.C-le kui isikule, kes kasutas kannatanute suhtes füüsilist vägivalda. Ühtlasi nähtub eelnevalt, et kannatanu R. L. on ka kohtueelses menetluses äratundmiseks esitamise käigus tundnud ära C.C kui isiku, kes lõi nii teda kui ka K. R. R.. Lisaks sellele nähtub ka allpool tunnistaja A. V. ütlustest, et C.C-le viidati ka politsei saabumisel kui lööjale ning S. E. ütlustes, et C.C viidi politseibussi, kuna teda peeti üheks asjaosaliseks. 23. Sündmuse toimumist süüdistuses toodud ajal ja kohas tõendavad kogumis koos eelnevalt käsitletud tõenditega ka XXX. a asitõendi vaatlusprotokoll ja kiirreageerimistalituse teenistusleht ja sündmuse protokoll-arvestusleht. 24. XXX. a asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt helistati esimest korda menetletava sündmuse raames häirekeskusesse XXX. a kell 01:52:53 ja viimast korda kell 02:47:19. Kõigi kõnede puhul on helistajaks K. K., kes avaldab esimeses kõnes häirekeskuse töötajale, et soovib XXX politseid, kuna nende erapeole tulid võõrad, kes hakkasid neile „peale lendama“ ja mölisema. Ühtlasi selgitab K. K., et toimub kaklus – täiskasvanud mehed tulevad alaealistele kallale. Viimases kõnes avaldab K. K. häirekeskuse töötajale, et politsei on minema läinud, kuid need samad isikud tulid jälle märatsema ja praegu peksavad ust. Kohus 9 peab vajalikuks märkida, et kuulates nimetatud kõnede salvestisi, on selge, et kohapeal oli õhkkond ärev ja helistaja oli tekkinud olukorrast kuuldavalt häiritud. 25. Kiirreageerimistalituse teenistuslehelt ja sündmuse protokoll-arvestuslehelt nähtuv kattub samuti varasemalt käsitletud tõenditest nähtuvaga: sündmus registreeriti XXX. a kell 01:55 ja sündmuse sisuks on XXX, XXX, XXX, XXX toimub erapidu, kuhu tulid mingid võõrad, kes keelduvad lahkumast. Pärast seda tekkis kaklus. 26. Lisaks tõendavad C.C-le esitatud süüdistust kaude ka kannatanu R. L. XXX M. L. tunnistajana antud ütlused. Nii selgitas M. L., et XXX R. L. viibis XXX. a turismitalus nende klassi või nende lennu organiseeritud kooliüritusel. Ta ei tea kellaaega, mis kell XXX sinna suundus, kell 18 äkki. Tagasi pidi XXX tulema hommikul. Ta sai äkki XXX teada poja poolt tehtud kõnest, see oli kella 03.00-04.00 ajal äkki. Kõnes oli juttu, et üritusel oli toimunud intsident, R. oli läinud XXX EMO-sse registreerima oma vigastusi. Tema meelest rääkis ta ka R. XXX telefoniga. R. rääkis, et toimus intsident, kustutati sigaret R. otsaette, R. läks vahele ja kakluse käigus sai ka tema vigastada. Ta küsis R., kas ta on alkoholi tarvitanud ja R. ütles, et ei, ta on jumala kaine. Äkki ütles R. ka telefonis talle, et tal on lõua piirkonnas vigastused. Ise nägi ta R. hommikupoole. Ta nägi, et R. oli lõua otsa õmblus tehtud, 2 või 3, niidid olid sees ja lõug katki. Hommikul ta ei saanud täpsemalt küsida, mis juhtus, lasi XXX magada, kuid kui XXX ärkas, siis vestlesid lähemalt. XXX seletas, et konflikti põhjuseks olid mittekutsutud külalised, kellega tekkis konflikt ja toimus see suitsu kustutamine ja rüselus. K. R. oli hakanud takistama võõraid, siis oli tulnud keegi noormees, hakanud õigust nõudma ja siis oli öelnud, et kustutan suitsu sulle otsaette ära ja oligi seda teinud. Siis oli R. vahele läinud, tekkiski rüselus ja rüseluse käigus tekkisid R. vigastused, R. oli saanud juba suitsuga otsaette, riided olid puru vist. Ta nägi ka K. R. R. pärast sündmust ja tal oli suitsu põletusauk peas, otsaees. 27. Asjas andis tunnistajana ütlusi ka K. O., kes selgitas, et läks XXX. a XXX koos T. T., kuid ütleb kohe ära, et ta oli siis väga täis, tal on iga nädalavahetus peod, ta ei pruugi õigesti mäletada neid asju. Ta ei mäleta, kes otsustas, et lähevad XXX, aga otseselt neid keegi ei kutsunud, nad teavad lihtsalt väga hästi, millal ja kus need peod on, kuna on XXX elanikud. Nad läksid taksoga. Ta läks sinna peole võõrana. Ta ei tea, kas nendega koos oli minnes ka mingi naisterahvas. C.C-d nägi ta kohapeal alles päris lõpus hoovi peal. Ta ei tea, et keegi oleks tulnud ütlema, et teisel korrusel olla ei või. C.C XXX A, V. võis ka XXX territooriumil olla, kuid ta ei ole kindel. Ta ei mäleta, et oleks mingi kaklus või konflikt olnud, aga järgmine päev sai räägitud sellest, et mingi kaklus oli. Ta mäletab, et käis korra toas, järgmine hetk oli politseibussis ja järgmine hetk kodus juba. Ta ei tea, et C.C oleks politseibussis olnud. Mõni päev hiljem nad arutasid T. ja I., mis peol juhtus ja I. mäletas, et mingi rüselus oli, kuid ta väga ei uurinud seda. Ta ei tea, kas keegi tekitas C.C-le vigastusi või et C.C oleks kellelegi vigastusi tekitanud. 28. Tunnistaja K. O. ülekuulamise käigus lubas kohus prokuröril värskendada tunnistaja mälu, näidates talle tema poolt kohtueelses menetluses antud ütlusi, kus tunnistaja kinnitas, et nägi ka C.C toomist politseibussi juurde. Tunnistaja selgitas, et enam ta seda ei mäleta, aga võis tõesti nii olla, nagu ta eeluurimisel ütlusi andis. Ühtlasi lubas kohus prokuröril värskendada tunnistaja mälu selles osas, mida nad mõni päev hiljem arutasid C.C-ga ning tunnistaja avaldas seejärel, et C.C ütles talle, et keegi kägistas K. O. või lõi teda selja tagant või tema ei tea, kumba ta tegi, C.C ütleski seda ja tema hakkas selle peale naerma ja sinna see asi jäigi. Ühtlasi avaldas prokurör kohtu loal tunnistaja kohtueelses menetluses antud ütlustest lõigu, kus tunnistaja selgitas „Mõni päev hiljem „pilti kokku 10 pannes“ koos T. ja C.C-ga selgus, et keegi olevat mind kägistanud, kuigi mina ise ei mäletanud seda. C.C ütles, et tema istus samuti politseiautos käed raudades, kuna keegi olevat öelnud, et ta lõi kedagi, kuigi ta ise ei mäletanud seda“. Tunnistaja selgitas seepeale, et see võis olla valesti kirja pandud. Ta ei ole C.C-ga rääkinud vahetult enne kohtuistungit, mida pead kohtus rääkima. Siinkohal märgib kohus, et kuigi K. O. andis prokurörile vastates mõnevõrra laveerivaid vastuseid, mistõttu toimus ka tema mälu värskendamine ja ütluste usaldusväärsuse kontrollimiseks kohtueelses menetluses antud ütluste avaldamine, kinnitas K. O. lõppastmes kaitsja küsimustele vastates kohtueelses menetluses antud ütluste kohta, kui kaitsja küsis, kas protokoll võib olla vale, et „Ma ei tea, nii nagu ma rääkisin, nii ta kirjutas sinna“. 29. Tunnistaja A. V. selgitas ütlustes, kuidas C.C on tema XXX, nad elavad hetkel koos. Ta käis XXX. a XXX peol. Ta läks koos XXX A., K. O., P. E. ja T. T. taksoga. Tema sai T. T. teada, et pidu on. Hiljem selgus politseilt, et see on gümnasistide erapidu. Välja arvatud A. olid kõik alkoholi tarvitanud. Kõige rohkem purjus olid tema arvates K., P. ja T.. Ta ei mäleta, et peo ajal oleks keegi tulnud ütlema, et teisel korrusel olla ei tohi olla ega lärmata. Peol tekkis tal konflikt ühe võõra tütarlapsega, kuid see lahenes kiiresti. Ta andis sellest konfliktist teada ka oma XXX C.C-le jutu käigus. Kui nad läksid XXX peole, oli tema XXX C.C kodus, kuna oli väsinud ja ei pidanud vajalikuks peole tulla. Pärast seda konflikti tütarlapsega avaldas C.C, et on võib-olla tulemas, kui leiab autojuhi. Hiljem nägi ta majas sees olles, kuidas keegi on K. kõri kallal. See oli üks punase jopega noormees. Järsku hakati karjuma, et on kaklus, tema hakkas oma XXX otsima ja siis jooksid kõik majast välja ja ta nägi ka kuidas C.C jooksis trepist alla ühe tuttavaga. Ta ei teadnud, et C.C on kohale jõudnud. Mingi hetk nägi ta läbi klaaside, kuidas K. võeti see noormees kõri kallalt ära. Ta nägi ka politsei saabumist pärast kaklust. See kaklus toimus pärast K. O. toimunut. Kui ta hiljem seda kaklust nägi, hakkas ta C.C-d otsima, ta ei näinud teda. Siis ta nägi, kuidas C.C oli talle Snapi saatnud, Snapp tundus kusagil eemal, et majatuled paistsid. Ta helistas C.C-le, et siia pidi politsei tulema, siis oli kõik juba vaibunud. C.C ütles, et okei, tema on lava juures, et on lihtsalt siin. Hiljem nägi ta C.C-d koos K. politseibussis. Seal oli seesamune punases jopes noormees, kes süüdistas, et teda olevat pekstud C.C ja K. poolt. Tema ei näinud, et C.C oleks kakluses osalenud, sest see hetk oli ta üldse eemal, kui tema C.C-ga suhtles. Ta teeb järelduse, et C.C ei võtnud kaklusest osa, kuna ta vahetult saatis talle sõnumi Snappi. Ta ei tea, kes kaklusest osa võtsid, tema oli eemal, ei tahtnud kaklusest osa võtta. Ta selgitas ka politseile, et tema ei näinud konkreetselt, et K. või C.C oleks peksnud. Ta ütles, et nägi, kuidas C.C oli lava peal ja rohkem ei olnudki midagi. S. E. tuli peole hiljem. XXX peol ta K. R. R. nimelist inimest ei teadnud. R. L. nimelist isikut ta ei tunne. Kellelgi ta konkreetselt vigastusi ei näinud. Politseibussi juures oli aga üks poiss, kellel oli lapp näo peal, et teda peksti nii kohutavalt ja näitas veel näpuga bussi peale, et see oli C.C ja K.. See oli seesamune punase jopega poiss. Pakub, et punase jopega poiss võis olla K. R. R. Kui politsei tuli, oli C.C laval. Pakub, et koos P. E. Kui ta ka telefonis C.C-ga rääkis, ütles C.C, et on siin lava juures koos P. ja E., aga ta ei ole muidugi kindel, kuna ei näinud, et ta oleks laval olnud. Ta ei tea, et C.C-l oleks vigastusi olnud, ei näinud ka. Teist kaklust nägi ta nii palju, kui sealt mööda jalutas, rohkem ei näinud. C.C kasutas sel ajal Messengeri, Snapchatti, nagu ikka tänapäevased suhtlusvahendid. Tal oli ka Facebook sellel ajal. 30. Tunnistaja A. V. ülekuulamise käigus avaldas prokurör kohtu loal tema kohtueelses menetluses antud ütlustest tunnistaja usaldusväärsuse kontrollimiseks lõigu, kus tunnistaja selgitas „Peale seda rääkisin politseile, et ma nägin, et kõik hakkasid omavahel kaklema ja mina ei saanud aru, kes ja keda kui palju lõi. Mina ei tea, palju C.C lõi kedagi või mitte, 11 aga madinas ta osales küll“. Seepeale selgitas tunnistaja, et see oli esimeses pooles, kui oli konflikt K. C.C osales ainult esimeses, kus ta võttis K. küljest selle poisi ära ja oligi kõik. Tema rohkemat ei näinud, hakkas XXX otsima. Ju see madin on valesti sõnastatud. 31. Kohus on seisukohal, et tunnistaja K. O. ütlused ei anna käesoleva sündmuse tõendamise seisukohalt erilist tõendamisteavet, kuivõrd ta oli sündmuse toimumise ajal väga tugevas alkoholijoobes ja ei mäleta seetõttu toimunut. Tema ütluste tõendiväärtus seisneb aga selles, et ta kinnitab, et ta viibis XXX peol, mille käigus viidi nii tema kui ka C.C mingil hetkel politseibussi ning paar päeva hiljem toimunust nö pilti kokku pannes selgus, et nad viidi politseibussi, kuna, kuigi C.C seda ei mäletanud, olevat C.C kedagi löönud. Kohtu hinnangul, kuigi tunnistaja A. V. ütlustesse tuleb suhtuda teatava reservatsiooniga, kuivõrd tema näol oli menetletava sündmuse ajal tegemist C.C XXX ning seda, et tunnistaja ei ole kohustatud andma iseend süüstavaid ütlusi, tuleb tunnistaja ütlustest siiski välja, et nii tema kui ka C.C viibisid XXX peol, kus oli mitmeid konflikte ja C.C viidi ühel hetkel koos K. O. politseibussi. Ühtlasi tuleb tunnistaja ütlustest välja, et ajal, kui C.C oli politseibussis, viitas üks punases jopes poiss, kelle tunnistaja arvab olevat K. R. R., C.C kui tema ründaja peale. Samuti ei tekita tunnistaja A. V. ütlused, kus ta välistab C.C poolt kannatanute ründamise, kuna C.C viibis sel ajal väidetavalt lava peale, kohtus kahtlusi selles, et C.C oli kannatanute suhtes vägivalda tarvitanud isikuks. Seda seetõttu, et tunnistaja tegi selle oletuse Snapchatti põhjal. Samuti seetõttu, et tunnistaja kinnitas, et tema vestlus C.C-ga leidis aset ajal, kui kõik oli juba ära toimunud ja kohale pidi tulema politsei. Viimane on kohtu hinnangul oluline detail seetõttu, et tegelikult vaidlust selles, et C.C ühel hetkel oli XXX juures lava peal, ei ole, kuivõrd ka tunnistaja K. K. selgitas antud ütlustes, et pärast kannatanute suhtes vägivalla tarvitamist, otsustas I. Rätsepo ja tema seltskond eemalduda, kust nad toodi tagasi politsei poolt. 32. Kohtus andsid tunnistajatena ütlusi ka P. E. ja S. E.. Nende ütlustes sisalduv sündmuste kirjeldus XXX peole saabumise ja selle kulgemise asjaolude osas on sisuliselt sama, kui süüdistatava poolt kirjeldatu. Tunnistaja S. E. ütluste kohaselt viibis ta XXX. a XXX peol, kuhu läksid taksoga koos sõpradega T. T., A. ja A. V., P. E.. See oli vist XXX pidu. Peol tarvitati ka alkoholi, tema tarvitas ka. C.C saabus peole natukene hiljem, nad olid juba kohapeal. Mingil hetkel ajas politsei neid ära, enne seda toimus rüselus õues. See oli äkki kella 01.00 ajal öösel. Alguses rüseles K. O. kellegagi XXX õpilastega. C.C läks sinna vahele, lükkas õpilase K. eemale ja hakkas karjuma, mis siin toimub. Siis tüli vaibus ja siis läks suuremaks rüseluseks. Rüseluste vahe oli kuskil 10 minutit. Kui esimene rüselus lõppes, siis nad 5 minutit võib-olla ootasid ja siis läksid lavale, kaua ei olnud enam seal. Talle täpsemalt viimane ei meenu, kuna ta oli tolleks hetkeks juba eemal XXX tribüünil, laval. Nad istusid seal koos C.C ja P. E. ja olid seal kuni pool tundi. See rüseluse teine laine võis alata kella 01.00 paiku või isegi natukene hiljem. Siis see lõppes ära ja natuke hiljem tuli politsei, kes viis K. O. politseiautosse ja siis tuli lavale. Politsei võttis kõik nad kolm kaasa – C.C, tema ja P. Kui nad kolmekesi lavalt maha läksid, küsis politsei, kes on C.C ja võtsid C.C kaasa. C.C viidi politseiautosse. Tema peolt osavõtjatel mingeid vigastusi ei näinud. Ta ei näinud, et C.C oleks kedagi löönud ja C.C-l polnud sigaretti ega suitsu käes, C.C ei suitseta praegu ja juba mõned aastad. C.C pole pärast XXX suitsetanud. C.C paigutati politseibussi, kuna öeldi, et ta on üks asjaosaline. C.C rüseluses ei osalenud, nad olid laval. C.C ei ole talle rääkinud, mida tuleb kohtus rääkida ega tuletanud ka otseselt meelde. Ta räägib, mida mäletab. Ta arvab, et C.C-l oli sel ajal Facebook. 12 33. Tunnistaja P. E. ütluste kohaselt oli ta vist XXX. a XXX, seal oli kellelgi mingi klassipidu. Ta täpselt ei tea, ta kutsuti kaasa S. E. poolt. Nad läksid peole S. E. ja A. ning oli T. ka kaasas. Läksid taksoga. Nad võisid XXX jõuda 22.00 läbi, 22.30, midagi sellist. C.C tuli pärast neid. Tema oli ürituse ajal kõikjal: üleval, all õues. Ta ei mäleta, et keegi oleks käinud keelamas, et on liiga palju lärmi või ei tohi üleval olla. Teda ei ole keegi mõjutanud, kuidas ta rääkima peab. Ta mäletab, et seal õues K. kellegagi madistas, nad läksid kohale. K. O. kägistati kellegi tema jaoks võõra poolt. Mingi hetk tuli politsei. Nad nägid kaugelt ka teist intsidenti, kuid kohale ei läinud. Nad olid kaugemal laval. Laval oli tema, C.C ja S. ning siis mingi hetk nägid, et rüselus hakkas pihta. Ei näinud, kes kellega rüseles. Ta oletab, et keegi kutsus politsei rüseluse käigus. Nad olid seal laval ja politsei tuli otse sinna ja kutsusid nimepidi C.C-d . C.C läks politseiga kaasa politseiauto juurde. K. pandi autosse siis, kui C.C juba vist autos istus. Ta ei tea, mis kell nad ära läksid. Tema nähes C.C kedagi ei löönud ja ei mäleta, et keegi oleks ka C.C-d löönud. Ta ei mäleta, et oleks kellegi otsaees mingit vigastust näinud. Ta ei tea, mis kell nad lavale istuma läksid, kuid läksid pärast seda, kui K. oli kallale tuldud. Nad olid seal pikalt, poolt tundi kindlasti. Tema suitsetas sel ajal, C.C ei suitsetanud. XXX lava on sealsamas hoovi peal, nad vaatasid ringi ja mõtlesid, et on õues ja räägivad juttu. 34. Kohus peab tunnistajate P. E. ja S. E. ütlusi selles, mis puudutab nende viibimist kannatanute kehalise väärkohtlemise ajal koos C.C-ga XXX juures laval, mistõttu ei saanud C.C kannatanute suhtes vägivalda kasutada, ebausaldusväärseteks, kuivõrd nendes kirjeldatud vastab sisuliselt süüdistatava C.C kohtuistungil antud ütlustes kirjeldatule, kuid süüdistatava ütlused jättis kohus kui ebausaldusväärsed kõrvale ning lisaks on eelnevalt kogumis käsitletud tõendite pinnalt selge, et sündmused ei saanud toimuda tunnistajate poolt kirjeldatud viisil ehk siis sisuliselt nii, et kannatanuid K. R. R. ja R. L. väärkohtles neile tundmatu isik, ajal kui nemad istusid kolmekesi (C.C , P. E. ja S. E.) XXX juures laval. 35. Kohus märgib siinkohal sedagi, kuivõrd kaitsja on sellele kohtuvaidluses tähelepanu juhtinud, et kohtu hinnangul ei esine asjas selliseid kõrvaldamata kahtlusi, mida tuleks C.C kasuks tõlgendada ja mistõttu tuleks C.C õigeks mõista. Kohtu hinnangul loovad eelpool käsitletud tõendid kogumis selge pildi, kuidas C.C , saabudes XXX erapeole, rakendas kannatanute suhtes eelnevalt tekkinud konflikti käigus füüsilist vägivalda süüdistuses toodud viisil. Seejuures kulges sündmuste jada kohtu hinnangul selliselt, et esiteks tekkis gümnasistil K. R. R. võõra seltskonnaga, kuhu kuulus ka A. V., konflikt. Seejärel sekkus konflikti C.C , kellele ei meeldinud, kuidas K. R. R. tema XXX A. V. suhtles. Konflikti sekkunud C.C kustutas oma põleva sigareti K. R. R. otsaette ja lõi seejärel veel K. R. R. ühel korral rusikaga näkku, mille tagajärjel kukkus K. R. R. maha. Sel hetkel sekkus konflikti kannatanu R. L., kes üritas C.C-d kannatanust K. R. R. eemale saada, mille tulemusena lõi C.C ka teda kahel korral rusikaga näkku ning pärast seda tekkis üldine rüselus/kaklus, pärast mida liikus C.C XXX territooriumil olevale lavale, kust ta politsei poolt ära toodi. Ehk siis on kohus seisukohal, et kaklus, mida on käesoleva menetluse käigus nimetatud ka masskakluseks, sai alguse pärast seda, kui C.C oli K. R. R. suhtes vägivalda rakendanud. Kohtu hinnangul ei sea kohtuistungil viidatu (süüdistatav ise, S. E., P. E.), et C.C sündmuse toimumise ajal ei suitsetanud, C.C-le esitatud süüdistuse tõendatust kahtluse alla. Esiteks seetõttu, et nii kannatanud kui ka tunnistaja K. K. on istungil selgelt viidanud, et C.C oli isikuks, kes kannatanu K. R. R. otsaette sigareti ära kustutas ja teiseks seetõttu, et kohtu hinnangul võib asuda seisukohale, et on üldteada, et teatud olukordades kipuvad varasemalt suitsetanud isikud siiski, olles suitsetamisest eelnevalt loobunud, suitsetama. Üheks neist olukordades on kohtu 13 hinnangul ka alkoholi tarvitamine. Lisaks leiab kohus, et kaitsja viidatu, et kannatanute ütlused pole usaldusväärsed, kuna neid puudutavates meditsiinidokumentides ei ole täpselt kirjeldatud, kuidas kannatanutele vigastused tekkisid ja kes oli vigastuste tekitajaks, on ainetu. Nimelt on Riigikohus selgitanud, et menetlejale antav teave on tõendamisel kasutatav juhul, kui see on mõne menetlusseadustikus lubatud tõendiliigi kujul4 ja patsiendikaart kui dokument tuleb lugeda lubatavaks tõendiks üksnes osas, mis puudutab kannatanul tuvastatud kehavigastusi. Patsiendikaardil sisalduv teave kannatanu suhtes vägivalda tarvitanud isikute kohta ei ole hõlmatud arsti eriteadmiste ja pädevusega. Sisuliselt kajastab see teave kannatanu ütlusi tõendamiseseme asjaolude (teo toimepanijad ja toimepanemise viis) kohta, mille arst kandis patsiendikaardile kannatanu poolt arstile antud seletuse järgi5. Ehk siis on kohus seisukohal, et tõendiks selles osas, kes kannatanutele kehavigastused tekitas, on siiski kannatanute antud ütlused, kus nad on vägivalla kasutajana tuvastanud C.C , ning nende suhtes koostatud meditsiinidokumentidel olev teave on tõendina arvestatav ainult neile tekitatud kehavigastuste osas, mistõttu ei sea neil vägivalda tarvitanu nime mittesisaldumine või sündmuse kirjelduse mõningane erinemine võrreldes antud ütlustega kannatanute ütluste usaldusväärsust kahtluse alla. Seda enam, et kohus ei ole tuvastanud ühtegi põhjust, miks peaksid kannatanud süüstama C.C-d nende kehalises väärkohtlemises, kui seda tegelikult ei toimunud. Ühtegi põhjust, miks kannatanud peaksid tema peale valetama, pole C.C ega tema kaitsja toonud välja ka menetluse kestel. Samas on kohtu hinnangul selge, et C.C on menetluse kestel andnud laveerivaid ja muutuvaid ütlusi, millised kohus hindas ka käesoleva otsuse alguses tervikuna ebausaldusväärseiks, et pääseda vastutusest tehtu eest. 36. Seega, eeltoodud kogutud ja kogumis uuritud tõendite alusel, peab kohus tõendatuks, et XXX kella 01.50 paiku kustutas C.C XXX talus asuvas XXX põleva sigareti vastu K. R. R. otsaesist ja lõi K. R. R. ühe korra rusikaga näkku. Ühtlasi peab kohus tõendatuks, et seejärel lõi C.C R. L., kes sekkus K. R. R. kaitseks, lükates C.C-d K. R. R. eemale, kaks korda rusikaga näkku. Eelkirjeldatud tegevusega põhjustas C.C K. R. R. nii valu kui ka otsaesisele 0,5 cm põletusjälje ning alumise ja ülemise huule piirkonna marrastused ja turse ning 0,5 cm hematoom ülahuule sisepinnal. R. L. põhjustas C.C tegevus nii valu kui ka alalõuale 1 cm põrutushaava ja ülahuulele turse. 37.

§ 121

lg 1 näeb ette vastutuse teise inimese tervise kahjustamise eest, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise eest. Kehaline väärkohtlemine moodustab koosseisu ainult juhul, kui see põhjustab tagajärjena valu, mis organismi kaitsefunktsioonina on käsitatav kudede tegeliku või potentsiaalse kahjustamise või ülekoormatusega kaasneda võiva ebameeldiva aistingu ja tundeelamusena, mille ülesanne on motiveerida ohtlikku olukorda lõpetama või vältima.6 Tervisekahjustus on organismi elundite ja kudede anatoomilise terviklikkuse või nende füsioloogiliste funktsioonide häire, samuti haigus või muu patoloogiline seisund, mis tekib mehaanilise, füüsikalise, keemilise, bioloogilise, psüühilise või muu teguri toimel.7 Valu subjektiivsust silmas pidades tuleb valu tekitava kehalise väärkohtlemise tuvastamiseks kõigepealt kannatanu ülekuulamisel küsida, kas ta tundis valu. Piirisituatsioonides tuleb aga täiendavalt küsida, kas kannatanule valuaistingu tekkimine on süüdistatavale tema teo tagajärjena objektiivselt omistatav. Kui objektiivse 4 Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 13.12.

  1. a otsus nr 3-1-1-117-13, p 7 Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 27.09.
  2. a otsus nr 3-1-1-67-10, p 10 6 J. Sootak, P. Pikamäe. Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2021, § 121 komm. 4.2.1 7 J. Sootak, P. Pikamäe. Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2021, § 121 komm. 3.2 5 14 kõrvaseisja seisukohast ei ole valu hinnatav süüdistatava teo tüüpilise tagajärjena, tuleb sellele küsimusele vastata eitavalt.8
  3. Käesolevas asjas luges kohus eelnevalt tõendatuks, et C.C kustutas põleva sigareti vastu K. R. R. otsaesist ja lõi ühel korral kannatanule rusikaga näkku. Ühtlasi luges kohus tõendatuks, et C.C lõi R. L. kahel korral rusikaga näkku. Kannatanu K. R. R. avaldas istungil, et ta tundis C.C tegevuse tulemusena, so nii sigareti otsaette kustutamisel kui ka rusikaga näkku löömisel, valu. Tõendatud on seegi, et C.C tegevuse tulemusena sai K. R. R. end otsaesisele 0,5 cm põletusjälje ning huule pindmise vigastuse (alumise ja ülemise huule piirkonna marrastused ja turse ning 0,5 cm hematoomi ülahuule sisepinnal). Kohus on seisukohal, et viimasena nimetatud vigastuste näol on tegemist tervisekahjustustega Vabariigi Valitsuse 13.08.2002 määruse nr 266 „Tervisekahjustuse kohtuarstliku tuvastamise kord“ (edaspidi Kord) § 1 lg 29 mõttes. Ka kannatanu R. L. avaldas istungil, et kui C.C lõi teda kahel korral rusikaga näkku, tundis ta selle tagajärjel valu. Lisaks tekkis R. L. C.C tegevuse tulemusena alalõuale 1 cm põrutushaav (lahtine haav, mida õmmeldi) ja ülahuulele turse. Ka viimati nimetatud R. L. tekkinud vigastuste näol on kohtu hinnangul tegemist tervisekahjustustega Korra § 1 lg 2 mõttes. Seega, kuivõrd C.C tekitas oma tegevusega kannatanutele K. R. R. ja R. L. lisaks valule ka tervisekahjustusi, on ta kehalise väärkohtlemise toime pannud isikuks

§ 121lg 1 mõttes.

39. Subjektiivsest küljest eeldab vaadeldav kuritegu tahtlust. Koosseis on mõlema alternatiivi puhul täidetud, kui isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega.10 Kohtu hinnangul pani C.C süüteo toime vähemalt otsese tahtlusega

§ 16lg 3 mõttes.

Isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Kohtu hinnangul ei saa olla kahtlust, et K. R. R. otsaette sigareti kustutamisel ja ühe korra rusikaga näkku löömisel pidi C.C aru saama, et ta tekitab oma tegevusega K. R. R. nii valu kui ka võib tekitada tervisekahjustusi. Samuti pidi ta aru saama, et ka R. L. kahel korral näkku löömisel tekitab ta kannatanule valu ja võib tekitada ka tervisekahjustusi. Eriti, kui arvestada, et sellise järelmi saabumine on arusaadav ka igale nn keskmisele mõistlikule kõrvalseisjale. 40. Kohtu hinnangul puuduvad õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. (b) 41.

§ 56lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü.

Karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. 42. Kohtupraktikas omaksvõetu kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Andes hinnangu süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks 8 J. Sootak, P. Pikamäe. Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2021, § 121 komm. 4.2.2 Määruse § 1 lg 2 sätestab, et tervisekahjustus määruse mõttes on organismi elundite ja kudede anatoomilise terviklikkuse või nende füsioloogiliste funktsioonide häire, samuti haigus või muu patoloogiline seisund, mis tekib mehaanilise, füüsikalise, keemilise, bioloogilise, psüühilise või muu teguri toimel. 10 J. Sootak, P. Pikamäe. Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2021, § 121 komm. 6 9 15 tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki. Lisaks isiku süüle tuleb

§ 56

kohaselt arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid.11 43. C.C puhul leidis tõendamist kannatanu K. R. R. otsaesise vastu põleva sigareti kustutamine ja kannatanu ühel korral rusikaga näkku löömine ning kannatanu R. L. kahel korral rusikaga näkku löömine. 44.

§ 121

lg 1 näeb teise inimese tervise kahjustamise eest, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise eest karistusena ette rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse.

  1. Kohtule on esitatud C.C suhtes kaks karistusregistri väljavõtet. Neist esimeselt, koostatud XXX, nähtub, et C.C on kriminaalkorras karistamata isik, kuid omab kehtivat väärteokaristust LS § 227 lg 2 järgi. Teise karistusregistri väljavõtte kohaselt, koostatud 09.05.2022, on C.C nii kriminaal- kui ka väärteokorras karistamata isik.
  2. Hinnates C.C süü suurust

§ 121

lg 1 järgi kvalifitseeritava teo toimepanemises, võtab kohus arvesse asjaolu, et kohtuliku uurimise tulemusena leidis tõendamist C.C poolt kannatanu K. R. R. otsaesise vastu põleva sigareti kustutamine, millist teguviisi peab kohus ka kannatanu suhtes alandavaks, ja kannatanu ühel korral rusikaga näkku löömine, mille tulemusena tundis kannatanu K. R. R. valu ja sai tervisekahjustusi (otsaesisel 0,5 cm põletusjälg, huule pindmise vigastuse) ning kannatanu R. L. kahel korral näkku löömine, mille tulemusena tundis kannatanu R. L. valu ja talle tekkis tervisekahjustusena alalõuale 1 cm haav, mida õmmeldi ja ülahuulel turse. Kohus ei ole tuvastanud ei karistust kergendavaid asjaolusid

§ 57

mõttes ega ka karistust raskendavaid asjaolusid

§ 58mõttes.

Seega, tulenevalt kuriteoasjaoludest, raskendavate ja kergendavate asjaolude puudumisest, on kohtu hinnangul C.C süü keskmine. 47. Kohtu hinnangul välistab C.C-le rahalise karistuse kui kergema karistuse mõistmise lisaks kuriteoasjaoludele ka C.C poolt toimepandu eitamine. Samuti ei ole kohtu hinnangul rahalise karistusega võimalik karistuse eesmärke saavutada põhjusel, et C.C ei oma hetkel stabiilset sissetulekut. Seega tuleb C.C-d toimepandu eest karistada vangistusega. Samas, arvestades kõike eeltoodut kogumis, piisab kohtu hinnangul karistuse eesmärkide saavutamiseks C.C karistamisest

§ 121lg 1 järgi 6-kuulise vangistusega.

Arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ja seda, et C.C puhul on tegemist varem kriminaalkorras karistamata isikuga, ei pea kohus mõistetud tähtajalise vangistuse ära kandmist C.C poolt otstarbekaks, samuti ei pea kohus samadel põhjustel vajalikuks kriminaalhooldust. Seetõttu jätab kohus mõistetud karistuse

§ 73

lg-te 1, 3 alusel täielikult täitmisele pööramata, kui C.C ei pane 1-aastase katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu. (

  1. c)48. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 2 kohaselt on kahju tekitamine 11 Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 11.06.2018. a otsus nr 1-17-1629, p 28 16 õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega. 49. Kriminaalasjas on C.C vastu esitanud tsiviilhagid mõlemad kannatanud. Kannatanu K. R. R. soovib mittevaralise kahju hüvitisena C.C-lt 7000 euro väljamõistmist ja varalise kahju hüvitamist summas 112,46 eurot. Kannatanu R. L. soovib süüdistatavalt mittevaralise kahju hüvitisena 5000 euro väljamõistmist. K. R. R. esitatud tsiviilhagi: 50. K. R. R. on esitanud varalise kahju tõendamiseks hagiavaldusega koos ka oma XXX AS SEB Pank pangatehingute väljavõtte, kust nähtuvalt on XXX tasutud XXX 112,46 eurot. 51. Kohtuistungil avaldas kannatanu, et tal oli sündmuse ajal seljas punane XXX kilejope, mille varrukale tulid põletusaugud. Jope oli ostetud pool aastat või natuke vähem enne sündmust. Ta soovibki jope maksumuse 112,46 eurot hüvitamist. Ta ei olnud praktiliselt seda jopet kandnud. Jopet sai küll sellise põletusvigastusega kanda, ta võttis selle tööjopeks. Mittevaralise kahju hüvitamist nõuab ta summas 7000 eurot, kuna esiteks ei teinud C.C ainult füüsiliselt haiget, ta jättis ka vaimselt märgi ja tema arust ei ole normaalne, et inimesele tullakse ja pannakse suitsukoni näkku. Selle tagajärjel laubale tekkinud põletushaava ta ka häbenes esimene kuu natukene ning ta üritas hoiduda pidudelt. Ta ei elanud tavalist elu, oli ise tagasihoidlikum. Tema arvates on 7000 eurot õiglane summa C.C tegude eest. Suitsukoni põletusjälg püsis näos paar kuud, ta nii ei jälginud. Huule paranemist ta samamoodi ei vaadanud, arvab, et paranes 1-2 nädalat. C.C selline käitumine oli tema jaoks täiesti ootamatu, ta ei ole harjunud sellise kohtlemisega. C.C oli tema jaoks võõras ja seepärast tekkis tal tema käitumise pärast šokk. 52. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 128 lg 1 sätestab hüvitatava kahju liigid. Hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline või mittevaraline. VÕS § 128 lg 2 kohaselt on varaline kahju eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. VÕS § 128 lg 3 kohaselt hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. 53. Kohus on seisukohal, kuivõrd tõendamist on leidnud, et C.C tarvitas kannatanu K. R. R. suhtes füüsilist vägivalda ja kannatanul seljas olnud jope XXX sai kahjustada C.C-le süüksarvatava sündmuse käigus, et kannatanu nõue jope väärtuse 112,46 eurot hüvitamiseks on põhjendatud. Arvestades asjaolu, et VÕS § 127 lg 1 järgi on kahju hüvitamise eesmärk seada kannatanu olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud, ei ole kohtu hinnangul kaitse seisukoht, et K. R. R. ei tuleks jope koguväärtust hüvitada, kuivõrd ta sai seda ka hiljem põletusjälgede olemasolul kasutada, põhjendatud. Nimelt ei ole asjas viiteid, et kannatanu oleks varasemalt jopet tööl kasutanud, vaid ta võttis antud jope tööl kasutamiseks seetõttu, et see sai sündmuse käigus põletusjälgi. Seega, seadmaks kannatanu võimalikult lähedasse olukorda sündmusele eelnenuga, tuleb olukorras, kus kannatanu kasutas sündmusele eelnevalt jopet muuna kui tööjopena, hüvitada kannatanule kogu jope maksumus 112,46 eurot. 17 54. VÕS 128 lg 5 kohaselt hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. VÕS § 134 lg 2 kohaselt, isiku vabaduse võtmisest, isikule kehavigastuse tekitamisest, tema tervise kahjustamisest või muu isikuõiguse rikkumisest, sealhulgas au teotamisest, tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma. VÕS § 136 lg 1 kohaselt tuleb kahju hüvitada ühekordselt makstava rahasummana, välja arvatud juhul, kui vastavalt kahju iseloomule on mõistlik kahju hüvitamine perioodiliste maksetena. 55. Kui varalise kahju hüvitamise nõudmisel tuleb hagejal üldjuhul tõendada ka kahju olemasolu ja selle suurust, siis mittevaralise kahju suuruse tõendamine ei ole iseenesest võimalik. Mittevaralise kahju hüvitamiseks on üldjuhul piisav nende asjaolude tõendamine, mille esinemisega seob seadus mittevaralise kahju hüvitamise nõude. 56. Kohtus on tõendamist leidnud, et süüdistatav C.C põhjustas kannatanule K. R. R. põleva sigareti otsaette kustutamise ja ühel korral rusikaga näkku löömisega lisaks füüsilisele valule ka tervisekahjustusena pea ja kaela esimese järgu põletuse (otsaesisele 0,5 cm põletusjälje) ning huule pindmise vigastuse (alumise ja ülemise huule piirkonna marrastused ja turse ning 0,5 cm hematoom ülahuule sisepinnal). 57. Nagu juba märgitud, tuleb VÕS § 134 lg 2 järgi maksta mittevaralise kahju hüvitamiseks kannatanule alati välja mõistlik rahaline hüvitis, kui kannatanule tekitati tervisekahjustus. Kuna C.C poolt kannatanu laubale sigareti kustutamisega ja kannatanu ühel korral näkku löömisega tekitas C.C kannatanule ka tervisekahjus tusi, tuleb K. R. R. maksta mõistlik rahaline hüvitis, kuna iga tekitatud vigastusega kaasneb ka moraalne kahju. Arvestada tuleb kindlasti ka sellega, et ei nähtu, et kannatanu oleks eelnevalt C.C suhtes vägivalda kasutanud ja C.C tegevus sigareti otsaette kustutamise ja löögi näol tuli kannatanule ootamatult ning kannatanu (sünd XXX) oli just saanud täisealiseks vahetult enne kuriteosündmust, seega oli tegemist väga noore inimesega. Kohus on seisukohal, arvestades, et kannatanu sai terviskahjustusi C.C ründe – sigareti otsaette kustutamise ja rusikalöögi – tulemusena ning et tekkinud tervisekahjustused ei paranenud pikaajaliselt ning selle tekitamise viis oli äärmiselt alandav ja solvav, on õiglaseks mittevaralise kahju hüvitiseks 500 eurot. Siinkohal märgib kohus, et igati mõistatav on, et kannatanu soovib oma kannatuste eest võimalikult suurt kahjuhüvitist saada, samas ei vasta aga kannatanu palutud kahjuhüvitis 7000 eurot kohtupraktikas sarnastel asjaoludel väljamõistetud mittevaralise kahju hüvitiste suurusele. Senise kohtupraktika kohaselt12 on kannatanud saanud kõikide menetlusliikide lõikes suurima väljamõistetud hüvitisena 2000 eurot ja kõige väiksemana 50 eurot. Keskmine hüvitis oli 588 eurot ja mediaan 500 eurot. Kõike eelnevat arvestades mõistab kohus VÕS §-de 127, 128, 134, 136, 1043, 1045 lg 1 p 2 alusel süüdistatavalt C.C-lt kannatanu K. R. R. kasuks välja varalise kahju hüvitise summas 112,46 ja mittevaralise kahju hüvitise summas 500 eurot. R. L. tsiviilhagi: 58. Kohtuistungil avaldas kannatanu R. L., et tema tsiviilhagi mittevaralise kahju hüvitamiseks 5000 euro ulatuses hõlmab emotsionaalset ja vaimset kahju. Toimunu mõjus halvasti tema enesekindlusele, enda tundele, kuna teda löödi näkku suvalisel peol. Sellele järgnes see, et ta oli rohkem kartlik, ei olnud enam nii enesekindel. Ta ei olnud pärast sündmust nädal-kaks tema ise, ei tundnud end hästi ja see oli löök tema heaolule. Vaimne 12 Riigikohtu elektroonilisel kodulehel kättesaadav kohtupraktika analüüs mittevaralise kahju hüvitamise nõuetest kriminaalasjades 2018.-2020. aastal 18 kahju ongi see ärevustunne ja enesekindlus, emotsionaalne kahju on see, et see põhjustas talle suure šoki ja ta ei olnud kunagi sellist asja kogenud ja see oligi emotsionaalne. Emotsioonid juhtunust olid väga halvad. Tal olid ärevushäired pärast seda ja unehäired, depressiooni ei olnud. Vahetult pärast seda langes ka õppeedukus, kuid ta ei ole kindel, kas seal oli korrelatsioon. 59. Kannatanu R. L. XXX tunnistaja M. L. selgitas istungil, et kui R. koju tuli ja seletas seda kõike, oli ta kindlasti šokis, sest nemad ei ole kunagi sellise asjaga kokku puutunud. Arvab, et R. oli šokis kõige rohkem selle pärast, et teda rünnati. Ta ei saa öelda, et otseselt midagi muutus, aga kindlasti lähinädalatel ja päevadel nad rääkisid palju R. ja R. oli kindlasti šokis, et selline asi tänapäeval toimub, et tullakse suitsuga otsaette vigastust tekitama. XXX psühholoogi, psühhiaatri juurde hetkel pöörduma ei pidanud. R. ei rääkinud sellest, ta ei oska sellele nii täpselt vastata, ta ise eriti ei näinud, et R. oleks unehäireid olnud. Ta ei tahaks ka uskuda, et see õppeedukusele mõjus. Nemad arvasid tol hetkel, et hüvitis võiks olla 5000 eurot, kuna oli nägu vigastatud ja emotsionaalne seisund oli mingi aeg kindlasti mitte see, mis enne ja nii ta oli. Moraalne kahju ongi see šokiseisund, sellest piisab. 60. Kohtus on tõendamist leidnud, et süüdistatav C.C põhjustas kannatanule R. L. kahel korral rusikaga näkku löömisega lisaks füüsilisele valule ka tervisekahjustusena pea muude piirkondade lahtise haava (alalõuale 1 cm põrutushaav ja ülahuulele turse). 61. Nagu juba märgitud, tuleb VÕS § 134 lg 2 järgi maksta mittevaralise kahju hüvitamiseks kannatanule alati välja mõistlik rahaline hüvitis, kui kannatanule tekitati tervisekahjustus. Kuna C.C poolt kannatanu R. L. kahel korral näkku löömisega tekitas C.C kannatanule ka tervisekahjustusi, tuleb R. L. maksta mõistlik rahaline hüvitis, kuna iga tekitatud vigastusega kaasneb ka moraalne kahju. Arvestada tuleb kindlasti ka sellega, et kannatanu oli alaealine kuriteosündmuse ajal ning ei nähtu, et kannatanu oleks eelnevalt ise C.C suhtes vägivalda kasutanud, vaid kannatanu läks vahele pärast seda, kui C.C oli juba tema XXX K. R. R. suhtes vägivaldne olnud. Ühtlasi arvestab kohus seda, et kuigi kannatanu on toonud välja, et tal olid pärast sündmust une- ja ärevushäired, ei ole kohtule selle kinnituseks ühtegi tõendit esitatud. Seega on kohus seisukohal, arvestades, et kannatanu sai terviskahjustusi C.C ründe – kahe rusikalöögi – tulemusena ning et tekkinud tervisekahjustused ei paranenud väga pikaajaliselt, et õiglaseks mittevaralise kahju hüvitiseks on 300 eurot. Siinkohal märgib kohus sarnaselt K. R. R. tsiviilhagiga seonduvale, et iseenesest mõistatav on, et kannatanu soovib oma kannatuste eest võimalikult suurt kahjuhüvitist saada, samas ei vasta aga kannatanu palutud kahjuhüvitis 5000 eurot kohtupraktikas sarnastel asjaoludel väljamõistetud mittevaralise kahju hüvitiste suurusele. Senise kohtupraktika kohaselt13 on kannatanud saanud kõikide menetlusliikide lõikes suurima väljamõistetud hüvitisena 2000 eurot ja kõige väiksemana 50 eurot. Keskmine hüvitis oli 588 eurot ja mediaan 500 eurot. Kõike eelnevat arvestades mõistab kohus VÕS §de 127, 128, 134, 136, 1043, 1045 lg 1 p 2 alusel süüdistatavalt C.C-lt kannatanu R. L. kasuks välja mittevaralise kahju hüvitise summas 300 eurot. (
  2. d)62. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. 13 Riigikohtu elektroonilisel kodulehel kättesaadav kohtupraktika analüüs mittevaralise kahju hüvitamise nõuetest kriminaalasjades 2018.-2020. aastal 19 63. Käesolevas asjas on menetluskuluks KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel C.C määratud kaitsjale makstud tasu kokku 1142,40 eurot ja KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha suuruseks 1,5 kuupalga alammäära, s.o 981 eurot (alates 1. jaanuarist 2022 on kuutasu alammääraks 654 eurot). Seega on kõik menetluskulud kokku 2123,40 eurot. 64. Süüdistatav C.C avaldas kohtuistungil, et tal on häbi tunnistada, kuid ta elab hetkel XXX rahast. Tal ei ole hetkeseisuga XXX, kuid ta teeb endale C-kategooria juhilube. Varem töötas ta XXX, tegi puidust aknaid ja uksi, aga lõpuks ta sealt oma raha kätte ei saanud – ka praegu lubatakse, et saavad kohe varsti oma asjad korda ja maksavad talle raha ära, kuid see on siiamaani ainult jutt. Tema ülalpeetavaks on XXX. Ta ei maksa XXX, kuna XXX. 65. Kaitsja leidis, arvestades, et C.C XXX, tal on XXX, et on ilmselge, et C.C ei suuda menetluskulusid tasuda, paludes seetõttu KrMS §-le 180 tuginevalt nende vähendamist ja allesjäänud menetluskulude tasumise ajatamist vähemalt aastaks. 66. Lisaks eelnevale on kohtule esitatud ka teatis kahtlustatava keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta, millest nähtuvalt oli C.C keskmise päevasissetuleku suurus, arvutamise aluseks XXX. aasta, XXX eurot. 67. KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Alaealise puhul võib menetluskulud tervikuna jätta riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. 68. Kohus on seisukohal, et kuigi C.C ei ole käesoleval ajal XXX ja XXX, ei ole see põhjus menetluskuludest osa riigi kanda jätmiseks. Nimelt ei saa kohtule teadaolevatest andmetest, sh C.C poolt istungil avaldatust teha järeldust, et C.C-l on sissetuleku teenimine mingil põhjusel, nt puude tõttu, raskendatud või üldsegi välistatud. Seega, arvestades, et C.C on töövõimeline, ta on olnud varem tööga hõivatud ning tal ei ole takistusi töö leidmiseks ja seega menetluskulude maksmiseks töötasu teenimiseks, ei pea kohus põhjendatuks jätta osa C.C menetluskuludest riigi kanda. Küll aga leiab kohus, arvestades menetluskulude suurust, et C.C-le on põhjendatud anda võimalus menetluskulude ositi tasumiseks selleks seaduses ettenähtud maksimaalse aja jooksul. 69. Eeltoodu alusel mõistab kohus KrMS § 175 lg 1 p-de 4, 9, § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1 ja § 189 lg 2 alusel C.C-lt menetluskuluna riigieelarvesse välja kaitsjatasu 1142,40 eurot ja sundraha 981 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel võimaldab kohus C.C-l tasuda menetluskulusid 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, tasudes igakuiselt menetluskulude katteks vähemalt 176,95 eurot. (
  3. e)70. Prokurör taotles kohtuvaidluses jätta asitõendiks olev salvestis pakendis nr HK-1 kriminaalasja toimiku juurde. 71. Kohus märgib, et tõepoolest on asjas olemas XXX. a asitõendi vaatlusprotokolli lisaks olev CD-R plaat häirekeskuse numbrile XXX. a tehtud kõnede salvestistega (pakend nr HK- 20 1). Samas, tulenevalt Riigikohtu praktikast14, on antud salvestis KrMS § 1601 lg 2 alusel niikuinii kohtutoimiku osa ja selle kriminaalasja materjalide jätmine ei eelda seetõttu kohtult eraldi otsustust. Seda enam, et antud salvestise näol ei ole tegemist KrMS § 126 lg 3 p-s 1 nimetatud kuriteojäljega asja, dokumendi või kuriteojäljest valmistatud jäljendi või tõmmisega ega KrMS § 126 lg-s 5 nimetatud muu kriminaalmenetluses ära võetud objektiga. Seega ei tee kohus käesoleva otsuse resolutiivossa eraldi märget, et nimetatud CD-plaat helisalvestisega tuleb jätta kriminaalasja juurde, kuivõrd nimetatu ongi kohtutoimiku osaks. (
  4. f)72. KrMS § 38 lg 5 p 1, 2 kohaselt on füüsilisest isikust kannatanul õigus saada teavet kuriteos kahtlustatava vahistamisest ja taotleda, et ohu korral teavitatakse teda vahistatu vabastamisest, välja arvatud juhul, kui selle teabe edastamine tekitaks kahju kahtlustatavale ning taotleda, et teda teavitataks süüdimõistetu ennetähtaegsest vabastamisest või kinnipidamisasutusest põgenemisest, juhul kui teavitamine võib ära hoida ohu kannatanule. 73. Erinevalt kannatanust K. R. R. esitas kannatanu R. L. kohtuistungil taotluse eelpool nimetatud teavituste saamiseks. Arvestades asjaolu, et kohus tegi käesolevas asjas kindlaks, et C.C-le esitatud süüdistus kannatanute K. R. R. ja R. L. kehalises väärkohtlemises on tõendatud, on kannatanul R. L. õigus saada KrMS § 38 lg 5 p-des 1, 2 märgitud teavet. Seega tuleb kannatanu R. L. vastav teavitamissoov kajastada kohtuotsuse resolutiivosas. /allkirjastatud digitaalselt/ Marju Persidskaja Kohtunik 14 Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 11.06.2021. a otsus nr 1-18-5732, p 125 21

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.