) § 187 lg 7, § 235 lg-d 1 ja 3). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
lg 1 kohaselt otsustab ringkonnakohus pärast apellatsioonkaebuse saamist määrusega selle menetlusse võtmise või sellest keeldumise. Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise korral tagastatakse apellatsioonkaebus määrusega läbivaatamatult ning loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud (
10.
lg 3 punkti 7 kohaselt apellatsioonkaebus tagastatakse, kui see ei vasta
§-s 182 sätestatud nõuetele.
lg 1 p 5 kohaselt esitatakse apellatsioonkaebuses apellatsioonkaebuse põhjendus, märkides ära, millist õigusnormi on halduskohus ebaõigesti kohaldanud või missuguse asjaolu on halduskohus ebaõigesti või ebapiisavalt tuvastanud ning milles seisneb selline õigusnormi rikkumine või asjaolu ebaõige või ebapiisav tuvastamine.
lg 1 p 7 järgi märgitakse apellatsioonkaebuses apellandi selgelt väljendatud taotlus, märkides ära, millises ulatuses apellant halduskohtu otsust vaidlustab ning missugust ringkonnakohtu lahendit apellant taotleb. 2
lg-st 4 tulenevalt peab kohus enne apellatsioonkaebuse tagastamist jätma apellatsioonkaebuse määrusega käiguta ja andma apellandile mõistliku tähtaja apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist takistava ja ilmselt kõrvaldatava puuduse kõrvaldamiseks (st apellatsioonkaebuse põhjenduse esitamiseks vastavalt
lg 1 p-le 5, apellandi selgelt väljendatud taotluse märkimiseks vastavalt
lg 1 p-le 7, riigilõivu tasumiseks ja selle tasumise kohta ringkonnakohtule andmete esitamiseks vastavalt
lg 1 p-le 8).
lg 4 teise lause kohaselt tagastab kohus apellatsioonkaebuse määrusega juhul, kui apellant ei täida kohtu nõudmisi ettenähtud tähtajaks. 12. Ringkonnakohus jättis 09.03.2026 määrusega apellatsioonkaebuse käiguta ning andis kaebajatele tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, hoiatades ühtlasi apellatsioonkaebuse tagastamise eest puuduste kõrvaldamata jätmise korral. Kaebajad ei ole määratud tähtajaks ringkonnakohtule selgelt väljendatud taotlust esitanud. Ilma selgelt väljendatud taotluse ja nõuetekohaste andmeteta ei ole apellatsioonkaebuse menetlemine võimalik ning pelgalt mittenõustumine halduskohtu otsusega ei ole piisav alus apellatsioonimenetluse algatamiseks. Kaebajate viide sellele, et nad viibivad Iraani Islamivabariigis ja seal esineb internetiühenduse proleeme, ei vabasta neid kohustusest tagada kohtuga toimiv side, sealhulgas vajadusel esindaja kaudu. Arvestades, et kaebaja I on seotud Eestis tegutseva äriühinguga F OÜ, on tal olemas seosed Eestiga ning võimalus korraldada oma esindamine ja suhtlus kohtuga. Kuna apellatsioonkaebuse puudused takistavad selle menetlusse võtmist, keeldub ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest ja tagastab selle ka
13.
lg 1 kohaselt tuleb ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse esitamisel tasuda riigilõiv vastavalt seadusele ning
lg 1 p 8 kohaselt tuleb apellatsioonkaebuses märkida andmed riigilõivu tasumise kohta. Kaebajad ei ole esitanud ringkonnakohtule andmeid riigilõivu tasumise kohta. Riigilõivu tasumist ei nähtu ka kohtute infosüsteemist.
lg 2 teise lause alusel tuleb apellatsioonkaebus tagastada, sest riigilõivu pole tasutud. 14.
lg 3 p 5 sätestab, et apellatsioonkaebus tagastatakse, kui apellatsioonkaebuses esitatud väidete õigsust eeldades ei saaks apellatsioonkaebust ilmselgelt rahuldada.
lg 3 p-s 5 sätestatud apellatsioonkaebuse tagastamise alus hõlmab ka olukorrad, kus isikul on küll kaebeõigus, kuid tema apellatsioonkaebuse eduväljavaated on olematud (nt Riigikohtu 22.04.2013 määrus nr 3-3-1-5-13, p 8, Tallinna Ringkonnakohtu 20.06.2017 määrus asjas nr 3-16-2377). Apellatsioonkaebus tuleb
Halduskohus leidis õigesti, et Politsei- ja Piirivalveameti 11.06.2025 otsus nr 15.3-3.4/480-6 ning 07.07.2025 otsus nr 15.3- 3.2/407-1 on õiguspärased ning nende tühistamiseks puudub alus. Välismaalaste seaduse (VMS) § 135 lg 1 p-de 2–4 kohaselt tunnistatakse tähtajaline elamisluba kehtetuks muu hulgas juhul, kui välismaalasel puudub elukoht Eestis, ta ei täida elamisloa andmise tingimusi või ei kasuta elamisluba eesmärgipäraselt. Samuti näeb VMS § 135 lg 2 p 4 ette elamisloa kehtetuks tunnistamise juhul, kui elamisloa andmise tingimused ei ole selle kehtivusaja jooksul täidetud. VMS § 116 lg 2 kohaselt peavad elamisloa andmise tingimused olema täidetud kogu elamisloa kehtivusaja vältel. Käesolevas asjas tuvastatud asjaoludest nähtub, et kaebajal I puudus elamisloa kehtivuse ajal tegelik elukoht Eestis ning ta 3
lg 2 teise lause ning § 187 lg 3 p-de 3, 5 ja 7 alusel apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest ja
Ringkonnakohus selgitab, et
16.
lg 1 ja § 178 lg 3 kohaselt avaldatakse jõustunud kohtumäärus selleks ettenähtud kohas arvutivõrgus.
lg 3 kohaselt võib kohus omal algatusel asendada avaldamisele kuuluvas lahendis sisalduvad isikut tuvastada võimaldavad andmed initsiaalide või tähemärgiga. Kohtumääruse mõistmiseks ei ole avalikkusel vajalik teada kaebajate nimesid, mistõttu asendatakse need määruse avaldamisel tähemärgiga. (allkirjastatud digitaalselt) 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.