Obsah (12)

§ 187§ 407§ 444§ 468§ 162§ 174§ 139§ 144§ 172§ 175§ 177§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Viru Maakohus Kohtunik Nele Teelahk Otsuse tegemise aeg ja koht 13. aprill 2026, Jõhvi Tsiviilasja number 2-26-101787 Tsiviilasi X hagi MeosTrans

§ 187lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X (hageja) esitas
2. jaanuaril 2026 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse MeosTrans OÜ-lt (kostja, likvideerimisel) 586 euro saamiseks. Pärnu Maakohus tegi kostjale makseettepaneku. Kostja esitas nõudele vastuväite, mistõttu Pärnu Maakohtu
3. veebruari 2026 määrusega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja anti asi üle menetlemiseks Harju Maakohtule. Harju Maakohtu
4. veebruari 2026 määrusega kohustati hagejat esitama oma nõue ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis ning tasuma täiendav riigilõiv.
5. Hageja esitas
6. märtsil 2026 Harju Maakohtule hagiavalduse. Hageja palub kostjalt välja mõista saamata jäänud töötasu 486 eurot.
7. Harju Maakohtu
8. märtsi 2026 määrusega edastati tsiviilasi 2-26-101787 kohtualluvuse järgi menetlemiseks Viru Maakohtule.
9. Viru Maakohtu
10. märtsi 2026 määrusega võeti hagi menetlusse ning edastati kostjale vastamiseks.
11. Kostja hagile ei vastanud. KOHTU SEISUKOHT
12. Kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega.
13. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

§ 407

lg 3 sätestab, et tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata.

1. Hagiavalduse menetlusse võtmise määrus ja hagimaterjalid on kostja seaduslikule esindajale kätte toimetatud
2. märtsil
3. Kostja seadusliku esindaja poolt
4. märtsil 2026 kohtule edastatud e-kirjade kohaselt oli kostja teadlik vastamise kohustusest, kuid ei ole kohtule vastanud. Praeguseks ajaks on möödunud hagile vastamise tähtaeg. Kostjat on hoiatatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest. Hageja taotleb tagaseljaotsuse tegemist.
5. Kohus leiab, et hagis esitatud asjaolud ja nõude õiguslik põhjendus on piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks. Tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata (

§ 444lg 3).

10. Kohus tunnistab

§ 468

lg 1 p 2 alusel tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. 2 11. Kohus jätab hagi rahuldamise tõttu menetluskulud

§ 162lg 1 alusel kostja kanda.

12.

§ 174

lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuludeks maksekäsu kiirmenetluse menetluskulu 20 eurot, hagiavalduse koostamise ja tõendite ettevalmistamise (2 h) kulu 300 eurot, menetluskulude nimekirja koostamise (0,5 tundi) kulu 75 eurot ning maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv 65 eurot. Hagejale osutati tsiviilasjas õigusabi hinnaga 150 eurot/tund (käibemaksuta). Kohus leiab, et hagiavalduselt tasutud riigilõiv on põhjendatud ja vajalik menetluskulu ning tuleb kostjalt välja mõista (

§ 139

lg 2, riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1).

§ 144

p 7 kohaselt on kohtuvälised kulud mh maksekäsu kiirmenetluse kulud, mistõttu kohus rahuldab hageja nõude maksekäsu kiirmenetluse kulu väljamõistmiseks 20 eurot (

§ 172lg 9, § 484²).

Menetluskulude nimekirja järgi kulus hageja lepingulisel esindajal hagiavalduse ettevalmistamisele ja koostamisele, lisade kogumisele ja menetluskulude nimekirja koostamiseks 2,5 tundi.

§ 175

lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava lahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Tulenevalt

§ 174

lg-st 8 määrab kohus esindajakulud menetluskuludena kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, st uurimisprintsiibist lähtudes. Kohtule on antud lai kaalutlusruum lepingulise esindaja kulude hüvitamise piiramisel. Riigikohus on rõhutanud, et kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise osas.

§ 175

lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus (Riigikohtu

1. veebruari 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-177-15, p 13). Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu 150 eurot ei ületa oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (vt ka Riigikohtu
2. veebruari 2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 14). Kohtu hinnangul on hageja lepingulise esindaja ajakulu vajalik ja põhjendatud. Seega peab kohus hageja esindajakulusid põhjendatuks 375 eurot (150 × 2,5). Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 460 eurot (375 + 20 + 65).
3. Rahuldamisele kuulub hageja taotlus mõista kostjalt menetluskulud välja koos lisanduva viivisega VÕS § 113 lg 1 teises lauses märgitud ulatuses (

§ 177lg 4).

14.

§ 178

lg 2 järgi võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) 3