Obsah (6)

§ 152§ 49§ 121§ 133§ 62§ 43

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-26-320 Määruse kuupäev 20.02.2026 Kohtunik Reelika Kitsing Kohtuasi Maivo Kärdi kaebus Tartu Vangla kohustamiseks vastama kaebaja 17.12.2025. a pöördum

) § 49 lg 6, § 155 lg 5, § 204 lg 1). Määrus toimetatakse Maivo Kärdile kätte ja edastatakse teadmiseks Tartu Vanglale. ASJAOLUD

1. Maivo Kärt (edaspidi ka kaebaja) esitas 06.02.2026 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla kohustamiseks vastama tema 17.12.
2. a pöördumisele. Kaebaja esitas 17.12.2025 vanglale taotluse, et vangla finants- ja majandusosakonna arvestusüksus tagastaks talle tema vanglasiseselt vabakasutuskontolt õigusvastaselt maha arvestatud elektrienergia kuluga seonduvad tasud, kuid vangla ei ole pöördumisele vastanud. Kaebaja nõuab kohtult kohustada vanglat kirjalikult vastama tema 17.12.
3. a pöördumisele.
4. Tartu Vangla selgitas 10.02.
5. a vastuses kohtunõudele, et seoses muudatusega juhtkonnas jäi ekslikult M. Kärdi pöördumise vastus tähtaegselt allkirjastamata. Vastus allkirjastati 09.02.2026 ja toimetati M. Kärdile kätte. Vaideid kaebuse aluseks olevatel asjaoludel M. Kärt esitanud ei ole.
6. Kohus selgitas 11.02.
7. a kohtunõudega kaebajale, et vastustaja esitatud materjalide pinnalt on kaebaja kaebuses soovitud eesmärgi saavutanud ning esineb alus menetluse lõpetamiseks. Kohus selgitas menetluse lõpetamise tagajärgi ning võimalust minna esitatud kaebuses üle tuvastamisnõudele. 3-26-320
8. Kaebaja märkis 11.02.
9. a vastuses, et vanglapoolne väide, et juhtkonna vahetusest oli tingitud kaebaja pöördumisele vastamata jätmine, on otsitud põhjus ja ei ole eluliselt usutav. Kaebaja ei nõustu menetluse lõpetamisega ja soovib menetluse jätkamist, seejuures täiendavalt vangla tekitatud varalise kahju hüvitise väljamõistmist.
10. Tartu Vangla selgitas 16.02.
11. a vastuses kohtunõudele, et M. Kärt esitas 05.07.2025 kahjunõude kaebuses toodud asjaoludega, kuid taotlus on jäänud vanglal lahendamata. Seejuures on haldusasjas nr 3-25-3110 halduskohus vanglale sarnases vaidluses kohtunõude edastanud ja vangla on sellele vastanud. KOHTU SEISUKOHT 6.

§ 152

lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud.

§ 152

lg 3 sätestab, et kui sama paragrahvi lg-s 1 sätestatud asjaolud ilmnevad enne kaebuse menetlusse võtmist, lõpetatakse menetlus kaebust menetlusse võtmata. Kuna vangla on praeguseks kaebaja 17.12.2025. a pöördumisele vastanud, siis on kaebaja kaebusega soovitud eesmärgi saavutanud ning kohustamisnõude menetlemise jätkamiseks ei esine alust ning võimalik on haldusasja menetlus lõpetada. 7.

§ 152

lg 2 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust eelnimetatud alusel, vaid jätkab menetlust haldusakti õigusvastasuse või haldusakti andmata või toimingu tegemata jätmise õigusvastasuse tuvastamiseks, kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja seda taotleb. Kaebaja märkis 11.02.2026. a vastuses kohtunõudele, et ei nõustu menetluse lõpetamisega ja soovib menetluse jätkamist, seejuures vanglalt kaebajale tekitatud varalise kahju hüvitise väljamõistmiseks. Seega ei avaldanud kaebaja tahet minna üle tuvastamiskaebusele ning tuvastamisnõudele ülemineku vajadust ei näe ka kohus. Selle asemel soovib kaebaja kaebust täiendada hüvitamisnõudega ehk tegemist on

§ 49mõttes kaebuse muutmise taotlusega.

8.

§ 49

lg 1 esimese lause kohaselt võib kaebaja kaebuse nõuet või alust muuta kuni kohtuvaidluseni halduskohtus või kirjalikus menetluses taotluste esitamise tähtaja möödumiseni, kui see on kohtu hinnangul otstarbekas kaebuse eesmärgi saavutamiseks ning kaebuse esitamine muudetud kujul oleks sama seadustiku kohaselt lubatav. Kohtu hinnangul ei ole kaebuse muutmine lubatav, kuna kaebaja nõue vangla tekitatud varalise kahju hüvitamiseks seoses kaebajalt teleri kasutamise eest liiga kõrge elektritasu arvestamisega kuuluks tagastamisele tulenevalt

§ 121

lg 2 p-le 21, mille kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. 8.

1. Tartu Halduskohus on varasemalt kohtuasjas nr 3-25-3110 M. Kärdi samasisulise kaebuse tagastanud 25.09.
2. a määrusega. Kohus jääb praeguses asjas eelnimetatud kohtuasjas väljendatud seisukohtade juurde. Kuigi kaebaja ei ole praeguses asjas märkinud nõutava kahju hüvitise suurust, siis arvestades asja materjale ei saa nõue ulatuda üle 1000 euro. Televiisori kasutamise eest tasutav elektrienergia kulu ei ületaks seda summat ka pikema perioodi vältel. Seetõttu, lähtudes

§ 133

lg-st 1, on tegemist olukorraga, kus kaebaja õigusi ei ole intensiivselt riivatud. Ühtlasi ei ole kaebaja väitnud, et ta oleks sunnitud elektrienergia tasu suuruse tõttu televiisorist loobuma või tal puuduksid muud võimalused kinnipidamisasutuses televiisori vaatamiseks. 8.

1. Kohus ei pea tõenäoliseks ka kaebuse rahuldamist. Justiitsministri 30.11.
2. a määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSkE) § 591 lg-s 1 on sätestatud kinnipeetava kohustus hüvitada isiklike elektriseadmete kasutamise kulud vastavalt selles sättes kehtestatud normidele. Mitme seadme kasutamisel maksab kinnipeetav iga seadme kasutamise eest 2 3-26-320 (samas, lg 2). Käesolevas asjas seisneb vaidlus selles, kas kaebaja peaks televiisori kasutamisel tasuma elektrienergia kulu 0,63 senti kuus (VSkE § 59 1 lg 1 p 1) või 2,23 eurot kuus (VSkE 591 lg 1 p 2). 8.
3. Kohus võtab

§ 62

lg 2 alusel haldusasja nr 3-25-3110 materjalide juurest käesoleva asja juurde Tartu Vangla 25.09.

1. a vastuse kohtunõudele koos lisadega. Vastusele on lisatud foto kaebaja televiisori tagumisel küljel olevast tootja kleebisest, kuhu on energiatarbimise kuluna märgitud 45W. Lisaks edastati kohtule foto televiisori kasutusjuhendi vahel olevast kleebisest, kuhu on märgitud energiatarbimise kuluks 21 kWh/1000h. Kohus selgitab, et televiisori kasutusjuhendi vahel oleval kleebisel märgitud 21 kWh/1000h näitab toote keskmist energiakulu tavarežiimil töötades, kuid televiisori tagumisel küljel oleval kleebisel märgitud 45W näitab maksimaalset energiatarbimist (nt televiisori sisselülitamisel, pildi heleduse muutmisel jne). Kohus on seisukohal, et VSkE § 591 lg 1 võimaldab elektrienergia eest tasu võtmisel lähtuda televiisorile märgitud maksimaalsest energiakulust 45W, millele vastab praegusel juhul tasu suurus 2,23 eurot kuus (VSkE § 591 lg 1 p 2). Vastustajal oleks äärmiselt keeruline või isegi võimatu välja arvutada vanglas kasutatava iga seadme tegelikku ja keskmist energiakulu (vt ka Tartu Halduskohtu 04.06.
2. a otsus asjas nr 3-18-372). Seega, kui vangla on kaebajalt võtnud igakuiselt elektrienergia tarbimise eest tasu 5,10 eurot (s.o 2,87 eurot veekeedukannu eest ja 2,23 eurot televiisori eest), ei ole vangla kaebaja suhtes suure tõenäosusega õigusvastaselt käitunud. Kohtu hinnangul puudub kaebaja hüvitamisnõudel seega eduväljavaade.
3. Eelnevat arvestades lõpetab kohus

§ 152

lg 1 p 4 alusel käesoleva haldusasja menetluse ning jätab kaebaja taotluse kaebuse muutmiseks rahuldamata. Vastavalt

§ 43

lg 1 p-le 2 ei ole menetluse lõpetamise korral samas asjas halduskohtule kaebuse esitamine lubatud. (allkirjastatud digitaalselt) 3