2-25-7827 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Ülle Raag Määruse tegemise aeg ja koht 28.10.2025, Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja number 2-25-7827 Tsiviilasi Revensen OÜ hagi G.S. vastu võla nõudes

§ 406

lg 1) on olnud seadusega kooskõlas.

§ 406

² lg 1 esimese lause järgi on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija tasutava krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Kohus tuvastas, et 12.05.2023 seisuga oli eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr 15,31%, mistõttu seadusjärgne ülempiir oli 45,93%. Lepingu nr Y230511151 puhul oli krediidi kulukuse määr 45,06%, st see jäi

§ 4062 lg 1 alusel kehtestatud piirmäära piiridesse.

6.2 Vastutustundliku laenamise põhimõte ja krediidivõime hindamise kohustus Tarbijakrediidilepingute vaidluste lahendamisel tuleb kohaldada lisaks siseriiklikule õigusele ka Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi 2008/48/EÜ ning selles ja Euroopa Kohtu praktikast (nt C-679/18, p-d 20–23) tulenevaid põhimõtteid. Euroopa Kohus on rõhutanud, et kohus peab omal algatusel kontrollima, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet, isegi kui tarbija ei ole vastuväidet esitanud. Eesti õiguses kehtib krediidivõimetule tarbijale laenu andmise keeld. Krediidiandja on enne lepingu sõlmimist kohustatud omandama tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe ja seda ka hindama (

§ 4034 lg 1).

Vastutustundliku laenamise põhimõtte kohaselt võib tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui krediidiandja on hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline (

§ 4034lg 6).

Krediidiandja peab enne laenu andmist veenduma, et tarbija suudab krediidi tagasi maksta oma jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist peab tõendama hageja (TsMS § 232 lg 1,

§ 4034lg 13).

2 Tarbijal on küll

§ 403

⁴ lg 3 järgi kohustus esitada laenu taotlemisel tõeseid andmeid, kuid krediidiandjal on

§ 403

⁴ lg 4 ning krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustus esitatud andmeid mõistlikke jõupingutusi rakendades kontrollida ja vajadusel lasta täpsustada (RKTKo 31.01.2018, nr 2-14-21710, p 29.3). Riigikohus on lahendis nr 2-21-13098 selgitanud, et krediidiandja peab tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta:     tarbija sissetulekud ja nende regulaarsus; varalised kohustused, sh finantskohustused ja majapidamiskulud; varasem maksekäitumine; maksekohustuste võimaliku suurenemise mõju. Kui krediidiandjal puudub nende näitajate kohta teave ja seda ei saa andmekogudest hankida, tuleb see küsida tarbijalt endalt. Üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. 6.3 Laenuandja tegevuse hindamine Kohus on seisukohal, et esialgse laenuandja (Ühisraha OÜ) poolt kasutatud andmete kogumise ja analüüsi viis ei vasta seaduses sätestatud nõuetele, mis reguleerivad tarbija krediidivõimekuse hindamist. Hageja enda selgitused näitavad, et andmed on saadud automatiseeritud Accountscoring teenuse kaudu, mille vahendusel laenutaotleja pangakonto andmeid kogutakse ja analüüsitakse automaatselt. Kohtule ei ole esitatud laenusaaja pangakonto väljavõtet algsel kujul (st otse andmeallikast), vaid laenuandja kopeeris teenuse kaudu saadud andmed ja kandis need edasi oma süsteemi, kus neist koostati koondtabel. Sellise andmetöötluse korral puudub võimalus kontrollida, kas esitatud andmed vastavad tegelikele kontotehingutele ja kas kõiki tehinguid on arvesse võetud. Andmete edasikandmine teise süsteemi välistab nende usaldusväärse kontrollimise ning võib põhjustada ebatäpsusi või moonutusi. Käesoleval juhul ei ole väljaminekute jaotus piisavalt selge, et võimaldaks saada usaldusväärset ülevaadet kostja tegelikust kulustruktuurist ja majanduslikust olukorrast, samuti puudub seos laenusaaja tegelike kuluharjumuste, ülalpeetavate arvu ja elamiskuludega. Hageja esitatud andmetest nähtub, et Accountscoring-analüüsi kohaselt olid kostja keskmised kommunaalkulud 81 eurot kuus. Selline näitaja ei ole realistlik ega vasta Eestis üldlevinud elamiskulude tasemele. Ka laenuandja enda koostatud laenumemo kohaselt arvestati majapidamiskuludeks 450 eurot, mis viitab sellele, et laenuandja ei pidanud automaatanalüüsi tulemusi usaldusväärseks. Sellest järeldub, et krediidivõimekust ei hinnatud tegelike ja kontrollitud andmete põhjal, vaid tugineti algoritmilisele üldistuslikule hinnangule. Hageja esitatud koondtabel ei võimalda näha sissetulekute ja väljaminekute omavahelist seost ega tuvastada, millised summad pärinesid töö- või peretoetustest ning millised uutest laenudest. Selline koondvaade ei anna teavet kostja maksekäitumise stabiilsuse kohta. 3 Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et krediidiandja ei järginud

§ 403

⁴ lg 2 esimeses lauses nõutavat hoolsuskohustust ning ei täitnud vastutustundliku laenamise põhimõttest tulenevat nõuet hinnata tarbija krediidivõimet piisaval ja usaldusväärsel viisil.

1. Kohus selgitab, et TsMS §-ile 432 kohaselt ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle kui menetlus on lõpetatud. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Menetluskulud
2. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 150 lg 2 p 2 alusel tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. Hageja tasus hagi esitamiselt 100 eurot riigilõivu. TsMS § 150 lg 2 p 2 alusel tuleb hagejale tagastada pool tasutud riigilõivust, s.o 50 eurot. Vastavalt hageja taotlusele tuleb pool tasutud riigilõivust tagastada Revensen OÜ arvelduskontole nr EE437700771008684964, selgitusega „Revensen OÜ hagi G.S. vastu“. Muud menetluskulud jäävad poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik 4