← Eesti

3-25-4473/4

Obsah (5)§ 121§ 43§ 41§ 2§ 175

3-25-4473 TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev ja koht 3-25-4473 18.12.2025, Jõhvi Kohtunik Ülle Polluks Kohtuasi X-i kaebus Tartu Vangla vastu tekitatud mittevaralise kahju

) § 120 lg 1 p 1 sätestab, et kaebuse saanud alluvusjärgne kohus kontrollib muu hulgas, kas ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.

§ 121

lg 1 p 3 sätestab, et kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja on halduskohtule varem juba esitanud kaebuse sama nõudega samal alusel ning varasem kaebus on kohtu menetluses.

§ 43

lg 1 p 3 kohaselt ei ole lubatud halduskohtule kaebuse esitamine, kui sama isik on halduskohtule juba esitanud kaebuse sama nõudega samal alusel ning varasem kaebus on kohtu menetluses.

§ 41

lg-d 1 ja 2 sätestavad, et vaidluse eseme määravad halduskohtumenetluses kindlaks kaebuse nõue vastavalt käesoleva seadustiku §-le 37 ja kaebuse alus. Kaebuse aluseks on põhiliste asjaolude kogum, millega seoses nõue esitatakse. 6.1. Kohus tegi kindlaks, et sama kahjunõuet perioodi 1.06.2025-8.08.2025 kohta on kohus juba menetlenud haldusasja nr 3-25-3488 raames, mille aluseks oli kaebaja poolt halduskohtule 14.10.2025 esitatud hüvitamiskaebus mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses asjaoluga, et perioodil 1.06.2025-8.08.2025 öisel ajal puudus kaebajal võimalus viibida avatud toiduluugiga kambris. Kohus tagastas 31.10.2025 määrusega kaebaja hüvitamiskaebuse tervikuna

§ 121

lg 2 p 2 1 alusel kuna leidis, et kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Kaebaja poolt esitatud määruskaebusete tõttu (viimane 24.11.2025 Riigikohtule) ei ole Tartu Halduskohtu 31.10.2025 määrus veel jõustunud. Järelikult on käimas halduskohtumenetlus hüvitamisekaebuse osas, mille ese klapib käesoleva kaebuse esemega. 6.2. Ühtlasi jagab kohus Tartu Halduskohtu poolt 31.10.2025 haldusasja nr 3-25-3488 määruses võetud seisukohta ja leiab, et kaebaja poolt esitatud kaebus ei ole lubatud ja kuulub

§ 121lg 2 p 21 alusel tagastamisele.

2 3-25-4473 Ajal (1.06.2025-16.07.2025), millal kaebaja kambri toiduluuk oli öisel ajal kinni pole hüvitamiskaebusel eduväljavaateid ja kaebaja õigusi ei ole intensiivselt riivanud. Kohus ei korda 31.10.2025 haldusasja nr 3-25-3488 määruses võetud seisukohti, kuna kaebaja on nendega juba tutvunud. Kohus märgib täiendavalt, et kaebajal kui kinnipeetaval puudub subjektiivne õigus nõuda vanglalt seda, et palava ilmaga öisel ajal oleks avatud kambri toiduluuk kambris parema õhuringluse tagamiseks. Kehtiv õigus ei näe ette vangla kohustust avada kambriukse sees olevaid toiduluuke, kui välitemperatuur jõuab teatud piirini. Samas nähtuvalt Tartu Vangla 3.11.2025 otsusest nr 1-9/2-25/428-2 ei ole seda soovitanud teha ka vangla tervishoiutöötaja. Sellest hoolimata avati alates 17.07.2025 kuni 8.08.2025 Tartu Vangla teises üksuses kinnipeetavate kambriuste luugid ööseks, kui osakonnas oli umbne. Lisaks perioodil 29.07 – 08.08.2025 olid toiduluugid palava ilmaga avatud nii päeval kui ka öösel ja sel ajal oli kaebajal võimalus kasutada päevasel ajal vangla poolt väljastatud ventilaatorit. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes

§121

lg 1 p-st 3 ja

§ 121lg 2 p 2 1.

tagastab kohus kaebuse mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses toiduluugi avamata jätmisega suvisel ajal perioodil 1.06.2025-8.08.2025. 7. Kaebaja taotles kohtult muu hulgas talle riigi õigusabi määramist.

§ 2

lg 4 kohaselt tõlgendab kohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Kaebaja poolt kohtule esitatud riigi õigusabi saamise taotlusest on võimalik aru saada, et kaebaja soovib tasuta riigi õigusabi määramist halduskohtumenetluses, kuna tal puuduvad juriidilised oskused ja teadmised ning rahalised vahendid ja tema terviseseisund on halb. Võttes arvesse, et kaebaja soovis saada riigi õigusabi juba peale kaebusega kohtusse pöördumist, tõlgendab kohus kaebaja riigi õigusabi taotlust nii, et kaebaja soovib saada tasuta riigi õigusabi halduskohtumenetluses (riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 4 lg 3 p 5). 7.

  1. RÕS § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. RÕS § 7 lg 1 p-d 1, 5 ja 6 sätestavad, et riigi õigusabi ei anta, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi; kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene; kui seda taotletakse mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamiseks ja asja suhtes ei esine tungivat avalikku huvi. Kohus tagastas kaebaja hüvitamiskaebuse tervikuna selle mittelubatavuse tõttu. Lisaks leiab kohus, et kaebaja on ise võimeline kaitsma oma õigusi halduskohtumenetluses. Mittevaralise kahju hüvitamise nõue osas ei esine tungivat avalikku huvi. Sel põhjusel ei näe kohus vajadust hinnata kaebaja majanduslikku seisundit, kuna esineb muu alus tasuta riigi õigusabi andmisest keeldumiseks. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes RÕS § 7 lg 1 p-des 1, 5 ja 6, jätab kohus kaebaja riigi õigusabi taotluse rahuldamata.
  2. Seoses kaebuse tagastamisega jätab kohus kaebaja menetlusabi taotluse kaebuse esitamise eest riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks läbi vaatamata. Kohus selgitab, et kohtumääruse avaldamisel asendab kohus kaebaja nime tähemärgiga (

§ 175lg 3 ja § 178 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt) 3 3-25-4473 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.