Obsah (4)

§ 175§ 2§ 173§ 176

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Hiie Lindmets Määruse tegemise aeg ja koht 27. november 2024, Tartu kohtumaja Tsiviilasi L.A kohustustest vabastamise menetlus Tsiviilasja number 2-18-16110 M

) redaktsiooni, mis kehtis

1. aasta
2. juunini. 4.

§ 175

lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. 5.

§ 2

teise lause kohaselt antakse füüsilisest isikust võlgnikule pankrotimenetluse kaudu võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest on möödunud viis aastat. Kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos või kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma

§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. 6. Võlgnikku ei ole süüdi tunnistatud pankrotikuriteos. Seega puudub

§ 175lg 2 p 1 nimetatud alus kohustustest vabastamisest keeldumiseks.

2/4 7.

§ 173

lg 1 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Kohtule esitatud aruannete kohaselt viibis võlgnik kuni 31.08.2023 vanglas. Võlgnik töötas xxxxxxxxxxxx (va Covid-19 pandeemia ajal). Pärast vanglast vabanemist viibis võlgnik 06.09.2023-09.02.2024 xxxxxxxxxxxxxxxx sõltuvushaigete ravi- ja rehabilitatsioonikeskuses statsionaarsel teenusel, mistõttu ei olnud võimalik tööl käia. Alates 2024 juunist töötab võlgnik osakoormusega ehitustöölisena ettevõttes xxxxxxx&xxxxxxxxxxxx. Terviseprobleemide tõttu ei saa täiskoormusega töötada. Võlgnikul on tuvastatud osaline töövõime. Kohus leiab, et võlgnik ei ole rikkunud töötamise või töö otsimise kohustust. 8.

§ 173

lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgnik on esitanud kohtule aruandeid oma tegevuse kohta. Võlgnik ei ole rikkunud

§ 173sätestatud kohustusi.

9.

§ 173lg 3, 4, 5 ja 6 sätestavad võlgniku loovutuskohustuse.

Aruannete kohaselt on võlgniku sissetulekuks lisaks töötasule olnud lähikondsetelt saadud tagastamatu rahaline abi ning töövõimetoetus. Võlgnik on vanglas töötamise ajal teinud regulaarselt väljamakseid võlausaldajatele summas 8862,34 eurot, so 19% kogunõuetest. Kohus leiab, et võlgnik on täitnud loovutuskohustust.

1. Riigikohus on rõhutanud, et kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud eriti raskes majanduslikus olukorras võlgnikele, kes annavad menetluse kestel endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ning lõpptulemusena peaks kohustustest vabastamine võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse (Riigikohtu 17.04.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-46-13 p 11).
2. Kohus peab hindama, kas võlgnik on rikkunud kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) §-s 103 sätestatud üldpõhimõtte kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest sõltumata süü olemasolust. VÕS § 104 kohaselt arvestatakse süüd kohustuse rikkumisel üksnes seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel.

näeb kohustustest vabastamisest keeldumise alusena ette võlgniku süülise kohustuste rikkumise. Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus (VÕS § 104 lg 2). Kohtu hinnangul ei ole võlgnik rikkunud oma kohustusi kohustustest vabastamise menetluses ja kohus leiab, et L.A tuleb pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada. 12.

§ 175

lg 51 sätestab, et kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, pärast mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui seitse aastat menetluse algatamisest. Kohus ei pea põhjendatuks menetluse pikendamist. Võlgnik on oma kohustusi viie aasta jooksul täitnud nõuetekohaselt ning on olnud kohtule kättesaadav. Samuti on võlgnik ka vanglas töötanud ning näidanud üles tahet rahuldada võlausaldajate nõudeid, tehes väljamakseid sagedamini kui ta selleks kohustatud oli. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et L.A tuleb pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada. 13.

§ 176

sätestab võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise tagajärjed: 1) kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud; 2) võlgniku 3/4 pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused; 3) võlgniku kohustustest vabastamine ei vabasta võlgnikuga solidaarselt vastutavat isikut oma kohustuse täitmisest. Kui võlgnikuga solidaarselt vastutav isik täidab kohustuse, ei saa ta kohustustest vabastamise korral esitada tagasinõuet võlgniku vastu; 4) kui võlgnik on võlausaldaja nõude rahuldanud pärast oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist, ei saa kohustuse täitmiseks üleantut võlausaldajalt tagasi nõuda. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine 14.

§ 175

lg 8 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Kuna kohus on otsustanud L.A pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada, lõpetab kohus L.A pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik 4/4